← Eesti

3-4-1-17-13

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON MÄÄRUS 3-4-1-17-13

  1. juuni 2013 Eesistuja Märt Rask, liikmed Ott Järvesaar, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Ivo Pilving
  2. jaanuarist 2009 kuni
  3. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 300 000 krooni kuni 350 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 35 000 krooni Pärnu Maakohtu
  4. aprilli
  5. aasta määrus tsiviilasjas nr 2-10-39828 Kirjalik menetlus Anda Pärnu Maakohtu
  6. aprilli
  7. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-39828 algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 3-4-1-17-13 lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.
  8. Pärnu Maakohus tunnistas
  9. aprilli
  10. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-39828
  11. jaanuarist 2009 kuni
  12. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 300 000 krooni kuni 350 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 35 000 krooni (2236 eurot 90 senti), põhiseadusega vastuolus olevaks.
  13. Riigilõivud kehtisid
  14. jaanuarist 2009 kuni
  15. juunini 2012 põhimõtteliselt samas määras, sõltumata vääringust, milles need esitati. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
  16. aprilli
  17. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-31-12 põhiseadusega vastuolus olevaks praegu vaidlustatud riigilõivumäärast oluliselt suurema määra 3195 eurot 58 senti (50 000 krooni), mida tuli
  18. jaanuarist 2011 kuni
  19. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 alusel hagiavalduselt tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti (450 000 kuni 500 000 krooni). See on väikseim seni Riigikohtus põhiseaduse vastaseks tunnistatud riigilõivumäär.
  20. Riigikohtu tsiviilkolleegium ei võtnud samas
  21. novembri
  22. aasta määrusega asjas nr 3-7-1-2721 menetlusse A. Järvela määruskaebust tsiviilasjas nr 2-09-56725 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
  23. septembri
  24. aasta määruse peale, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata enammakstud riigilõivu tagastamise taotluse. Määruskaebust põhjendas A. Järvela tsiviilasjas hinnaga 300 000 krooni apellatsioonkaebuselt enammakstud riigilõivu 30 000 krooni (1917 eurot 35 senti) põhiseadusvastasusega. Samuti leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium
  25. detsembril 2012 asjas nr 3-2-1163-12 tehtud määruse punktis 13, et põhiseadusega pole vastuolus apellatsioonkaebuse esitamise ajal (enne
  26. juulit 2012) kehtinud RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, millest tulenevalt tuli apellatsioonkaebuselt hinnaga 22 369 eurot 8 senti kuni 25 564 eurot 65 senti (350 000 kuni 400 000 krooni) tasuda riigilõivu 2556 eurot 46 senti (40 000 krooni).
  27. Kuna praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas vaidlustatud riigilõivumäär on väiksem kui varem tsiviilkolleegiumi poolt põhiseaduspäraseks peetud riigilõivumäär, peab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vajalikuks praeguse asja lahendamist Riigikohtu üldkogus. Seetõttu tuleb asi anda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lõike 3 alusel üle Riigikohtu üldkogule. Märt Rask, Ott Järvesaar, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.