← Eesti

3-4-1-16-13

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON MÄÄRUS 3-4-1-16-13

  1. juuni 2013 Eesistuja Märt Rask, liikmed Ott Järvesaar, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Ivo Pilving
  2. jaanuarist 2009 kuni
  3. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni, ja § 56 lõigete 1 ja 19 ning lisa 1 kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 200 000 krooni kuni 225 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 22 500 krooni. Harju Maakohtu
  4. aprilli
  5. aasta määrus tsiviilasjas nr 2-09-52419 Kirjalik menetlus Tagastada Harju Maakohtu taotlus läbivaatamatult. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tsiviilasjas nr 2-09-52419 esitas A. Trošin
  7. detsembril 2009 T. Pogodina vastu vastuhagi hinnaga 901 062 krooni 58 senti (57 588 eurot 39 senti). Hageja tasus hagi esitamisel sel ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 alusel kostja vastu esitatud nõudelt riigilõivu 75 000 krooni (4793 eurot 37 senti).
  8. Hageja esitas
  9. oktoobril 2010 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse hagihinnaga 221 062 krooni 58 senti (14 128 eurot 47 senti), millelt tasus tänu saadud menetlusabile osamaksetena riigilõivu 22 500 krooni (1438 eurot 1 senti). Tallinna Ringkonnakohus saatis
  10. mai
  11. aasta otsusega A. Trošini hagi T. Pogodina vastu 4541 euro 72 sendi nõudes uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
  12. Hageja esitas
  13. märtsil 2013, menetluse ajal maakohtus Harju Maakohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lõiked 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 tasumisele kuulunud riigilõivude osas. Hageja on tsiviilasjas nr 2-0952419 tasunud vastuhagilt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku 97 500 krooni (6231 eurot 39 senti). Hageja palus määrata põhiseaduspäraseks riigilõivuks samade nõudesummade puhul alates
  14. juulist 2012 kehtivad riigilõivu määrad 250 eurot (kaasomandi lõpetamise nõue) ja 325 eurot ning tagastada hagejale vastuhagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv 5081 eurot 38 senti. RLS § 15 lõike 1 punkti 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lõike 1 punkti 1 järgi tuleb ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv tagastada.
  15. Harju Maakohus tunnistas
  16. aprilli
  17. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-09-52419 põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni, ning RLS § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 200 000 krooni kuni 225 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 22 500 krooni.
  18. Määruse põhjendavas osas nimetas maakohus tasumisele kuuluva riigilõivuna hagiavalduselt 2316 eurot 79 senti ja apellatsioonkaebuselt 750 eurot 96 senti ning sedastas, et hageja on tasunud riigilõivu põhiseaduspärasest määrast vastavalt 2476 euro 57 sendi ja 687 euro 5 sendi võrra rohkem. Maakohus lisas, et hagejalt võimalikult rohkem nõutud riigilõivu küsimus tuleb lahendada pärast õigusnormi põhiseaduslikkuse kontrolli. Harju Maakohtu määrus jõudis Riigikohtusse
  19. aprillil
  20. MAAKOHTU MÄÄRUS
  21. Harju Maakohus lähtus tasutud riigilõivude põhiseadusvastasust tuvastades Riigikohtu riigilõive puudutavast praktikast. Juurdepääs õigusemõistmisele peab olema tegelikult tagatud, kuid asjassepuutuvas määras riigilõivud piiravad kohtusse pöördumise ja edasikaebeõigust ebaproportsionaalselt.
  22. Maakohus lähtus põhiseaduspäraste riigilõivude määramisel enne
  23. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonist. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
  24. Riigikogu arvamuse on esitanud põhiseaduskomisjon, kes leiab, et RLS § 56 lõigete 1 ja 19 ning lisa 1 sätted, mis koostoimes näevad ette kohustuse tasuda vaidlustatud määras lõive, on põhiseadusega vastuolus.
  25. A. Trošin (hageja) leiab, et praeguses asjas hagi esitamisel tasuda tulnud riigilõivud olid põhiseaduse vastased.
  26. Hagiavalduselt tasutud riigilõivu põhiseadusvastasust kinnitab Riigikohtu praktika. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 22 500 krooni (1438 eurot 1 sent) on võrdne rohkem kui viiekordse apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud miinimumpalgaga ja ületab kaks korda ühe tsiviilasja keskmist arvestuslikku menetlemise kulu ringkonnakohtus
  27. aastal (Justiitsministeeriumi andmetel 700 eurot). Seega ei saa ka seda lõivu pidada vajalikuks meetmeks, tagamaks menetlusosaliste osalemist menetluskulude kandmisel.
  28. Riigikohus on rõhutanud, et kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu suurusega ei nõustu, kuid maksab lõivu menetluse jätkumise huvides siiski ära, saab ta TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist ja põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1 alusel kohaldatud riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist. Hageja on tsiviilasjas nr 209-52419 menetluse jätkumise huvides maksnud ära nõutud riigilõivud, samas ei ole ta nõustunud lõivude suurusega, millele viitab mh asjaolu, et hageja on lõivude tasumiseks taotlenud menetlusabi ning kohus on menetlusabi korras ka võimaldanud tasuda riigilõive osamaksetena.
  29. Hageja arvates tuleb alates
  30. juulist 2012 kehtivat riigilõivuseadust arvestades lugeda tsiviilasjas nr 2-09-52419 nii tema vastuhagiavalduselt kui ka apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvaks mõistlikuks ja põhiseaduspäraseks riigilõivuks maksimaalselt 575 eurot.
  31. Õiguskantsler peab vaidlusaluseid riigilõivuseaduse sätteid nii vastuhagiavalduse kui ka apellatsioonkaebuse osas vastuolus olevaks PS § 15 lõikega 1, § 24 lõikega 5 ja §-ga
  33. Hageja esitas enammakstud riigilõivu tagastamise taotluse enne põhivaidluses otsuse tegemist. Riigikohus on kinnitanud, et kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu suurusega ei nõustu, kuid maksab lõivu menetluse jätkumise huvides ära, saab ta TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel nõuda enammakstud riigilõivusumma tagastamist ja PS § 15 lõike 1 alusel kohaldatud riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist. Praegusel juhul ei saa tõsikindlalt väita, et hageja ei nõustunud vastuhagilt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasudes selle suurusega. Samas on Riigikohus leidnud, et TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõiget 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Seega kasutas hageja seadusega antud õigust taotleda maakohtus ja ringkonnakohtus tasutud riigilõivu tagastamist.
  34. Võrreldes praegu kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooniga, on asjassepuutuvate,
  35. jaanuarist 2009 kuni
  36. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivude määra vahe vastuhagiavalduse lõivu puhul nelja- ja apellatsioonkaebuse riigilõivu puhul seitsmekordne ning ületab vastavalt kuusteist ja rohkem kui kaks korda eeldatavat tsiviilasja menetlemise kulu kohtus. Seetõttu langeb ära vajadus esitada põhjalikum analüüs vaidlustatud riigilõivude nõudmise põhiseadusvastasuse kohta.
  37. Justiitsministri arvates on vaidlusalused riigilõivuseaduse sätted põhiseaduspärased. Põhjendatud on tsiviilvaidlustega seotud kulude katmine kohtuasja poolte kohtukuludest, mitte asetades seda koormist maksumaksjale. Olukorras, kus on olemas õiguslik mehhanism maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks, ei saa pidada kõnealuseid riigilõivumäärasid ebaproportsionaalselt suurteks ega PS § 15 lõikest 1, § 24 lõikest 5 ja §-st 32 tulenevaid õigusi rikkuvaks. KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED
  38. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 „Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine" lõiked 1 ja 19: „

(1)Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana." [---] „
(19)Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust."
  1. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES (KROONIDES) (RT I 2008, 59, 330 ​– jõust. 01.01.2009) Tsiviilasja hind kuni, k.a Riigilõivu täismäär 200 000 [---] 225 000 22 500 [---] 900 000 [---] 1 000 000 75 000 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Riigikohus kontrollib seaduse kohaldamata jätnud kohtu taotluse läbivaatamisel kõigepealt, kas kohtus põhiseaduse vastaseks tunnistatud säte on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv, kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 järgi võib Riigikohus tunnistada põhiseaduse vastaseks või kehtetuks üksnes asjassepuutuva sätte. Asjassepuutuvuse hindamisel on määrav, kas põhiseaduse vastaseks tunnistatud säte oli kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral (vt mutatis mutandis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  3. detsembri
  4. aasta otsus asjas nr 3-4-1-11-02, punktid 13–14; Riigikohtu üldkogu
  5. oktoobri
  6. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).
  7. TsMS § 150 lõike 1 punkt 1 ja lõige 4 ning RLS § 15 lõike 1 punkt 1 näevad ette, et isiku nõudel tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tasutud riigilõivu enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse esitamisel PS § 15 lõike 1 alusel nõuda kohtulahendi jõustumiseni riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu
  8. veebruari
  9. aasta otsus asjas nr 3-4-1-13-12, punkt 36;
  10. aprilli
  11. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20). Seetõttu pidi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-09-52419 kontrollima, kas tasutud riigilõivud on põhiseaduspärased, lahendades hageja taotlust tunnistada vastuhagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud põhiseadusvastaseks ja tagastada nõutud enamtasutud riigilõiv (PS § 15 lõige 2 ja § 152).
  12. Harju Maakohus algatas aga praeguse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse kohtuasja või sellega seotud menetluslikku küsimust sisuliselt otsustamata. Harju Maakohus tunnistas I astme menetluse ajal enamtasutud riigilõivu tagastamise taotlust lahendades
  13. aprilli
  14. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-09-52419 osaliselt põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata RLS § 56 lõiked 1 ja 19 koostoimes lisaga
  15. Maakohus tõi määruse põhjendavas osas välja tasumisele kuuluvad riigilõivud hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt ning ka summad, mille võrra hageja on tasunud riigilõivu põhiseaduspärasest määrast rohkem. Harju Maakohus lisas aga, et hagejalt võimalikult rohkem nõutud riigilõivu küsimus tuleb lahendada pärast õigusnormi põhiseaduslikkuse kontrolli.
  16. Seega ei lahendanud Harju Maakohus praeguses asjas
  17. aprilli
  18. aasta määrusega hageja riigilõivu tagastamise taotlust, vaid lükkas taotluse lahendamise edasi aega pärast riigilõivuseaduse normide põhiseaduslikkuse kontrolli Riigikohtus. Määruse põhjendavas osas riigilõivu põhiseadus​pärase määra ja enamtasutud riigilõivu summa kohta seisukoha kujundamine ei kujuta endast tasumisele kuuluva riigilõivu määramist ega enamtasutud riigilõivu tagastamise otsustamist. Järelikult on maakohus algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse põhiasja (praegusel juhul riigilõivu tagastamist) otsustamata (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  19. mai
  20. aasta otsus asjas nr 3-4-1-11-13, punkt 25).
  21. Samas sätestab PSJKS § 9 lõige 1, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Seega ei luba PSJKS § 9 lõige 1 kohtul põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust algatada enne asja lõplikku otsustamist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  22. aprilli
  23. aasta määrus asjas nr 3-4-1-2-04, punktid 13–18). Kohus ei saa teha määrust ainuüksi põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse lahendamise kohta (sama viide).
  24. Eelnevast tulenevalt ei ole praegu Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses PSJKS § 14 lõike 2 mõttes asjassepuutuvateks säteteks Harju Maakohtu
  25. aprilli
  26. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-09-52419 kohaldamata jäetud osas RLS § 56 lõiked 1 ja 19 koostoimes lisaga
  27. Kui Riigikohus leiab, et seadus, mille põhiseaduse vastaseks tunnistamist taotletakse, ei ole asjassepuutuv, siis ei saa ta kontrollida sellise seaduse vastavust põhiseadusele (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
  28. oktoobri
  29. aasta määrus asjas nr III-3/1-9/94).
  30. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TsMS § 356 lõike 2 alusel võib kohus menetluse peatada Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada tsiviilasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. Selle sätte rakendamine eeldab, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on Riigikohtus juba alanud (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  31. aprilli
  32. aasta määrus asjas nr 3-4-1-2-04, punkt 19).
  33. Riigikohus tagastab PSJKS § 11 lõike 2 alusel Harju Maakohtu taotluse läbivaatamatult, kuna selle läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse. Märt Rask, Ott Järvesaar, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.