§-d 1046 ja 1043). 3. Kostja vaidlustas kassatsiooniastmes üksnes hageja I eraelu puutumatuse riive õigusvastasuse tuvastamise põhjendatuse. Kolleegium leidis, et selle riive õigusvastasuse hindamisel on kaalutavad hüved eraelu puutumatus ja ajakirjanduslik sõnavabadus. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Seadus näeb ette isikliku õiguse riive õigusvastasuse tuvastamise kahel tasandil: 1) tuleb tuvastada nii riive kui ka seda õigustavad asjaolud, arvestades sekkumise eesmärki, liiki, põhjust ja ajendit (
lg 1); 2) tuleb kaaluda (hinnata) riivet ja seda õigustavaid asjaolusid, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse õigustatud huve (
Kaalumine ei ole seaduslik, kui kohus on enne kaalumist tuvastanud mõne sekkumise asjaolu vastuolu seaduses sätestatuga: seadusvastane sekkumine ei ole õigustatav muude seadusega kaitstud hüvede, kolmandate isikute või avalikkuse huviga (nt teadvalt au ja head nime teotava informatsiooni avaldamine). Seega võib eraelu puutumatuse riive olla õigusvastane, kui puuduvad riivet õigustavad asjaolud või ei ole seda õigustavad asjaolud piisavalt kaalukad. Eraelu puutumatuse ja ajakirjandusliku sõnavabaduse kui hüvede (väärtuste) vahetul kaalumisel võidakse aga kergesti üks nimetatud väärtustest ohverdada teisele. Nõustun käsitletava riive õigusvastasuse tuvastatusega seetõttu, et minu hinnangul ei ole lapse (hageja II) hooldusõiguse käsitlemist õigustavad asjaolud piisavalt kaalukad. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 4.7 järgi ei kajastata meedias üldjuhul vanemate vaidlusi laste hooldusõiguse küsimuses. Kostja ei ole kohtule esitanud ühemõtteliselt erandjuhtumile osutavaid asjaolusid. 4. Kolleegium leidis, et avaldades artiklid hageja I keelule vaatamata, on kostja rikkunud hagejate õigusi tahtlikult. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (
Hooletus on käibes (selle asja kontekstis – valikute tegemisel) vajaliku hoole järgimata jätmine (
lg 3) ja raske hooletus käibes (valikute tegemisel) vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (
Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (
Kohtud ei ole tuvastanud, et kostja sekkumine hagejate eraellu on vastuolus seaduses sätestatuga. Nõustun, et hagejate era- ja perekonnaelu kohta sisult negatiivse informatsiooni avaldamist on võimalik käsitada üksnes nende eraellu tahtliku sekkumisena. Eeldades aga, et kohtud tuvastasid riive õigusvastasuse kaalumise tulemusena, ei saa teha järeldust, et kostja kahjustas ka hagejate eraelu puutumatust tahtlikult, soovides õigusvastase tagajärje saabumist. Pigem võib väita, et lapse (hageja II) hooldusõiguse küsimuse ulatuslikul käsitlemisel on kostja olnud raskelt hooletu, ületades eraelu puutumatuse lubatava (õiguspärase) riive piire. 5. Nõustudes küll väljamõistetud hüvitiste suurusega, leian, et kohtud on jätnud korrektselt hindamata mõistliku hüvitise määramisel olulist kaalu omava rikkumise raskuse (
Minu arvates määravad rikkumise raskuse riive õigusvastasust ja kahju tekitaja süüd iseloomustavad asjaolud.
lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta kahjustatule mõistlik rahasumma. Eelkõige rikkumise raskust silmas pidades on minu arvates hagejatele väljamõistetud hüvitise suurus mõõdupärane (õiglane) nii eraelu puutumatuse süülise kahjustamisega tekitatud kahju leevendusena kui ka ajakirjandusliku sõnavabaduse piiranguna. 6. Kolleegium leidis, et eraelu puutumatus on muu õigus
§-de 1037 ja 1039 mõttes ning kannatanu saab pressideliktide korral nõuda lisaks saadu harilikule väärtusele ka rikkumisest saadud tulu väljaandmist (kolleegiumi otsuse p 30). Kui seaduse selline tõlgendamine võib olla ehk põhjendatav, siis kõnealuse tulu väljamõistmisest ajakirjanduslikule sõnavabadusele tekkiva riive põhiseaduspärase õigustamise võimalikkus näib mulle ka asjakohase analüüsita ülimalt küsitav. Tähelepanuta ei tohi jätta sedagi, et vabadus kiita või laita, tunnustada või hukka mõista on üks ühiskondlike suhete reguleerimise vahenditest. Seega võib väita, et seda liiki asjade tasakaalustatud lahendamine eeldab kohtu selget hinnangut ka selle instrumendi kasutamise vastavuse kohta seadusele ja moraalipõhimõtetele. Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.