3-4-1-25-13

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON MÄÄRUS 3-4-1-25-13

1. juuli 2013 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Kergandberg, Lea Laarmaa ja Jaak Luik RLS Finance SA
2. mai
3. aasta kaebus Kirjalik menetlus Anton, Eerik Jätta RLS Finance SA kaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. RLS Finance SA lepingulised esindajad advokaat Martti Peetsalu ja vandeadvokaat Indrek Leppik esitasid
5. mail 2013 Riigikohtule kaebuse. Kaebuses paluti tunnistada põhiseaduse vastaseks finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 54 lg 4 osas, milles säte võimaldab kohtule koguda tõendeid üksnes pankroti- ja likvideerimismenetluses.
6. Kaebuse kohaselt on RLS Finance SA pöördunud hagiga Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu poole. Hageja soovis vahekohtu menetluses oma väiteid kostja hea usu vastase käitumise kohta tõendada Finantsinspektsioonis toimunud haldusmenetluse nr 3-12-2575 toimiku materjalidega. Hageja palus selleks vahekohtul taotleda tõendite kogumiseks kohtu abi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 740 lg-s 1 sätestatud korras. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus jättis hageja taotluse
7. mail 2013 rahuldamata. Vahekohus leidis, et FIS § 54 lg 4 p 4 välistab praeguses asjas tsiviilkohtu õiguse koguda hageja soovitud tõendeid.
8. Kaebaja esindajate hinnangul ei loobu pooled vahekohtusse pöördumisega põhiseaduslikest õigustest, eriti õigusest ausale kohtumenetlusele ja õigusest taotleda üldakti põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist. Kaebaja esindajad märkisid, et vahekohtu otsus on lõplik ja kaebajal puudub muu tõhus võimalus kohtulikule kaitsele põhiõiguste rikkumise eest. TsMS §-s 751 sätestatud õigus pöörduda vahekohtu otsuse tühistamiseks ringkonnakohtu poole ei ole kaebaja esindajate arvates tõhus õiguskaitsevõimalus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kaebaja esindajad on esitanud Riigikohtule kaebuse, milles väidavad kaebaja põhiõiguste rikkumist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalne põhiseaduslikkuse järelevalve kaebus. Siiski on Riigikohus leidnud, et erandjuhul saab isik pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev individuaalkaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
10. mai
11. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-10-13, punkt 31).
12. Eeltoodust lähtudes hindab kolleegium kaebuse lubatavust.
13. Kaebaja esindajad paluvad Riigikohtul tunnistada põhiseaduse vastaseks tsiviilkohtu pädevust piirav säte. Kaebaja on sõlminud kokkuleppe lahendada eraõiguslikust lepingust tulenev vaidlus vahekohtus. Vahekohtul ei ole õigust algatada konkreetse normikontrolli menetlust Riigikohtus ja seetõttu on vahekohtumenetluse poolte õigus taotleda õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamist oluliselt piiratud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis
14. veebruari
15. a määruses kohtuasjas nr 3-4-1-1-08, et selline erisus PS § 15 lg 1 teises lauses sätestatud õigusest nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes õigusakti põhiseadusvastaseks tunnistamist on vahekohtumenetluses põhjendatud vabatahtliku loobumisega õigusest pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15 lg 1 esimene lause). Vahekohtu kokkuleppe sõlmimisel peavad pooled paratamatult arvestama, et sellega välistatakse vähemalt olulises osas ka kohaldatavate normide põhiseaduspärasuse kontroll kohtus (määruse p 6). Kolleegium oli seisukohal, et kuna vahekohtu kokkulepet sõlmides loobub isik vabatahtlikult olulises osas kohtumenetluses asja lahendamisel kehtivatest garantiidest, tagab kehtiv menetluskord isikule piisavalt tõhusad võimalused oma põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks (määruse p 9). Kuigi vahekohtus ei saa algatada õigusnormi põhiseadusvastaseks tunnistamist, ei ole ka vahekohus vaidluse lahendamisel alati jäigalt seotud kohaldatava normiga. Välistatud ei ole ka see, et väiteid vaidlusaluste aktide põhiseadusvastasuse kohta saab isik esitada vahekohtu otsuse tühistamise avalduses, mille vaatab TsMS § 755 lg 4 kohaselt esimese astme kohtuna läbi ringkonnakohus. TsMS § 751 lg 2 p 2 kohaselt tühistab kohus vahekohtu otsuse poole avalduse alusel või omal algatusel muu hulgas juhul, kui kohus teeb kindlaks, et vahekohtu otsus on vastuolus Eesti avaliku korra või heade kommetega (määruse p-d 7–8).
16. Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et Riigikohus ei ole pädev RLS Finance SA kaebust läbi vaatama. Lähtudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lg-st 2, jätab kolleegium RLS Finance SA kaebuse läbi vaatamata ja tagastab esitajatele. Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Laarmaa, Jaak Luik