RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-57-07 Otsuse kuupäev Tartu, 30. mai 2007. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laar

) § 61 lg 6 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. oktoobri
3. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 500 krooni tütar ülalpidamiseks alates
4. augustist
5. a kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xxxxxxxxx xxxx. a. Maakohus leidis, et kostja töövõime osaline kaotus ei anna alust jätta last ilma seaduslikust õigusest saada ülalpidamist oma vanemalt. Põhjendatud on igakuise elatise väljamõistmine lapse ülalpidamiseks alla

§ 61lg-s 4 nimetatud suuruse, sest tõendatud on kostja töövõime 50% kaotus.

Tulenevalt

§ 70

lg-st 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täinud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivse taotlusena palus kostja tühistada otsus osaliselt elatise väljamõistmise osas tagasiulatuvalt alates
2. augustist
3. a. Kostja puhul esinevad

§ 61

lg 6 p-s 1 sätestatud alused, mille puhul kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Kohaldada ei tule ka

§ 70

lg-t 2, sest maakohus on oma otsuses tuvastanud, et kostja puhul esineb

§ 61lg 6 p-s 1 sätestatud asjaolu.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. detsembri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus juhindus asja lahendamisel õigesti

§ 61

lg 6 p-s 1 sätestatust, vähendades kostjalt väljamõistetud elatise suurust tunduvalt alla

§ 61lg-s 4 märgitud suuruse.

Väljamõistetud elatise suurus on väiksem kui pool kostjale makstavast pensionist ja seega on piisavalt arvestatud kostja majanduslike võimalustega. Kostja ei ole täielikult töövõimetu ega ole töövõimetu eluaegselt, mis välistaks üldse võimaluse omada mingeid tulusid, ning seega pole alust teda täielikult vabastada elatise maksmisest. Põhjendatud on ka

§ 70lg 2 kohaldamine ja elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 22.

augustist

1. a. Kuivõrd isadus lapse suhtes tuvastati kostja enda hagi alusel, siis pidi tal olema teada, et koos õigustega tekivad lapse vastu ka kohustused. Kostja ei ole vabatahtlikult lapse ülalpidamiskulutuste kandmisest osa võtnud ei enne ega pärast isaduse tuvastamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada. Ühtlasi palub kostja jätta kohtukulud hageja kanda ja rahuldada taotlus riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks. Ringkonnakohus ei selgitanud, miks kohaldub asjas

§ 70lg 2.

Ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 70

lg-t 2, sest kui esineb

§ 61

lg-s 6 nimetatud asjaolu, ei ole võimalik elatist välja mõista tagasiulatuvalt ja kohaldub

§ 70lg 1.

Arvestades kostja varanduslikku ja tervislikku seisundit, oleks tulnud jätta temalt elatis välja mõistmata

§ 61lg 6 p 1 alusel.

1. Hageja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Kolleegium saab tühistatud osas teha TsMS § 691 p 5 alusel uue otsuse ja kostjalt tuleb elatis lapse ülalpidamiseks välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Riigi õigusabi tasu määramise ja kulude hüvitamise taotluse lahendab kolleegium määrusega.
3. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 61

lg 1 järgi teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või

§ 61

lg 4 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib jätta elatise

§ 61

lg 6 järgi välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja kassatsioonkaebuse väide, et arvestades tema varanduslikku ja tervislikku seisundit oleks tulnud jätta temalt elatis

§ 61

lg 6 p 1 alusel väljamõistmata, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja tema vastu esitatud hagi täielikult rahuldamata jätmiseks. Maakohus tuvastas, et kostja on osaliselt töövõimetu, ta on töövõimetuspensionär. Maakohus märkis lisaks, et kostja töövõime osaline kaotus ei anna alust jätta last ilma õigusest saada ülalpidamist, ning leidis, et elatise põhjendatud suurus on 500 krooni kuus. Ringkonnakohus nõustus alama astme kohtu tuvastatuga. Kohtud on piisavalt põhjendanud, miks tuleb kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis välja mõista ja seda seaduses ettenähtud väiksemas suuruses. Elatisenõude osalisel rahuldamisel on kohtud arvestanud nii kostja varalist kui ka tervislikku seisundit ja lapse vajadusi (

§ 61lg 2).

Perekonnaseaduse § 61 lg 6 jätab kohtu otsustada, kas sama lõike p-des 1, 2 või 3 sätestatud aluse olemasolul jätta elatis välja mõistmata või selle suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtud on elatise määra kindlakstegemisel perekonnaseaduse sätteid õigesti kohaldanud. 12. Kolleegium nõustab kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

§ 70lg-t 2.

Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vastavalt

§ 70lg-le 1 elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Seega annab

§ 70

lg 2 võimaluse mõista kohustatud vanemalt elatis välja tagasiulatuvalt, nähes seejuures selle sätte kohaldamise eeldustena ette asjaolud, et vanem ei täitnud ülalpidamiskohustust ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ning ei esinenud elatise suuruse vähendamise aluseid. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole täitnud vanema ülalpidamiskohustust. Kohtud tuvastasid samas, et kostja on töövõimetu (50%) ja temalt elatise väljamõistmisel esineb

§ 61lg 6 p-s 1 sätestatud asjaolu.

Tuvastanud kostja suhtes

§ 61

lg-s 6 nimetatud asjaolu esinemise, ei saanud kohus

§ 70

lg-st 2 lähtuvalt kostjalt elatist välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Kolleegiumi arvates on

§ 70

lg-s 2 sätestatud elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise piirang juhuks, kui kohus tuvastab

§ 61lg-s 6 nimetatud asjaolu.

Ringkonnakohtu etteheide kostjale: "Kuivõrd isadus lapse suhtes tuvastati isa enda hagi alusel, siis pidi tal olema teada, et koos õigustega tekivad lapse suhtes ka kohustused" on eetilisest seisukohast mõistetav, kuid ei õigusta kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Kuna

§ 70

lg 2 viide

§ 61

lg-s 6 sisalduvatele asjaoludele, s.o kohustatud isiku töövõimetus, lapse piisav sissetulek ja muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused, on nii elatise vähendamise kui ka elatise väljamõistmata jätmise aluseks, siis on

§ 70

lg 2 eesmärk vältida nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist). Kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis peaks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (

§ 50lg 2).

13. Kolleegium peab vajalikuks selgitada

§ 70lg-tes 1 ja 2 sätestatuga seonduvalt ka alates 1.

jaanuarist 2006. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid seoses elatisnõude esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. Nii võib kohus maksekäsu kiirmenetluses lahendada ka TsMS § 491 lgte 1 ja 2 järgi alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt kuni 3000 krooni kuus nõutava elatisnõude avalduse. Makseettepanekule võib võlgnik esitada vastuväite (TsMS § 494). Kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, siis vastavalt TsMS § 494 lg-le 6 jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetlust lõpetada. Kuna TsMS § 495 järgi loetakse võlgniku vastuväide elatisnõudele hagimenetluses hagi vastuseks, siis lähtuvalt

§ 70

lg-st 1 tuleb kolleegiumi arvates hagi esitamise ajaks lugeda sellisel juhul avalduse esitamise aeg maksekäsu kiirmenetluses. Vastavalt TsMS § 491 lg-le 3 kohaldatakse lapse elatisnõudes toimuvale maksekäsu kiirmenetlusele maksekäsu kiirmenetluse kohta üldiselt sätestatut, kui maksekäsu kiirmenetluses lapse elatisnõudest ei tulene teisti. Maksekäsu kiirmenetluse üldiste sätete kohaselt (TsMS § 483 lg 2 p 3) jätab kohus maksekäsu kiirmenetluses avalduse määrusega rahuldamata, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetakse avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kolleegium on seisukohal, et TsMS § 483 lg-st 6 saab teha analoogia alusel järelduse, et kui maksekäsu kiirmenetluses jäetakse elatise nõude avaldus rahuldamata (TsMS § 483 lg 2 p 3) ja avaldaja esitab samas nõudes elatishagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse elatisehagi esitatuks (

§ 70lg 1) elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses.

Kuna hageja maakohtu otsust apellatsiooni korras ei vaidlustanud, siis kolleegium elatisnõude esitamist maksekäsu kiirmenetluses konkreetsete asjaolude alusel ei käsitle. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa