Obsah (5)

§ 234§ 235§ 248§ 77§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-21-13 8. august 2013 Eesist

§ 234

ja § 226 lg 1 alusel läbivaatamiseks Riigikohtu haldus​kolleegiumi kogu koosseisule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium peab esmalt kontrollima, kas OÜ-l Parem Kallas on trahvi määramata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise õigus. Alles määruskaebeõiguse olemasolu korral saab kohus võtta sisulise seisukoha ringkonnakohtu määruse õiguspärasuse kohta.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale esitada määrusega puudutatud menetlusosaline määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 235

lg 1 annab õiguse Riigikohtule määruskaebuse esitamiseks poolele ja kolmandale isikule.

1. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et
2. jaanuaril 2012 jõustunud halduskohtu​- menetluse seadustiku normide alusel ei ole edasi kaevatav kohtumäärus, millega jäetakse trahvi määramise taotlus rahuldamata. Kolleegium leidis, et rahatrahvi määramise taotluse rahuldamata jätmine ei takista haldusasja edasist menetlust ning määruskaebuse esitamise õigust ei näe ette

§ 248ega § 77 lg 3 (Riigikohtu halduskolleegiumi 5.

novembri 2012. a määrus asjas nr 3-7-13-402-12). Kolleegium peab vajalikuks seda seisukohta muuta. 14.

§-s 248 sätestatud trahvi määramise taotluse korral tuleb määruskaebeõiguse küsimuses lähtuda

§ 77

lg 3 regulatsioonist.

§ 248

ei reguleeri määruskaebeõigust.

§ 77

lg 3 kohaselt võib halduskohtumenetluse tagamiseks tehtud trahvimääruse peale esitada määruskaebuse isik, keda trahviti, ning määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus on Riigikohtule edasi kaevatav. Nimetatud norm reguleerib üksnes nende menetlusosaliste määrus​kaebe​õigust, kellele kohus on trahvi määranud või aresti kohaldanud. Trahvi taotleja määrus​kaebe​õigust nimetatud norm ei reguleeri. Halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud välistada või piirata menetlusosaliste määruskaebeõigust määruse peale, millega jäetakse kohtulahendi täitmiseks trahvi määramise taotlus rahuldamata. 15. Kuivõrd muud sätted ei näe trahvi taotlejale määruskaebuse esitamise õigust ette, on trahvi taotlejal õigus ringkonnakohtu määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebus üksnes juhul, kui määrus takistab kohtu hinnangul asja edasist menetlust (

§ 235lg 1).

16. Kuna jõustunud kohtulahendi täitmise küsimuse lahendamisel ei ole isikul võimalik esitada kohtu tegevusele vastuväiteid apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses, eristab see kohtu​lahendi täitmise menetlust põhiasja menetlusest. Samuti võib poolte vahel tekkida vaidlus, kas kohtu​lahend on täidetud resolutsioonis näidatud mahus ja tingimustel. Sellele, et tegemist on eraldiseisva menetlusega, viitab ka halduskohtumenetluse seadustiku struktuur, mille järgi reguleeritakse kohtulahendi täitmist seadustiku VI osas "Erimenetlused". Kolleegium on seisukohal, et isikul, kelle taotlus jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvi määramiseks jäeti rahuldamata, on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule, sest määrus takistab sama küsimuse edasist erimenetlust. 17.

§ 77

lg-te 1 ja 2 kohaldamisel puudub rahatrahvi taotlejal määruskaebuse esitamise õigus määruste peale, millega jäetakse trahv määramata või tehakse seda taotletust väiksemas määras, sest selline määrus ei takista selle kohtuasja edasist menetlust ning menetlusosalisel on õigus esitada vastuväited määruse kohta apellatsioon- või kassatsioonkaebuses.

1. Kolleegium on varem selgitanud, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. märtsi
3. a. määrus asjas nr 3-3-1-27-06, p 13). Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab menetlusosalisel mõjutada teist, kohustatud menetlus​osalist, kohtuotsust täitma.
4. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vastustaja ei saanud ega pidanud ette nägema eksperdi​hinnangute olulist erinevust. Uue eksperdihinnangu tellimine oli nendes tingimustes põhjendatud. Seetõttu ei viivitanud vastustaja otsuse täitmisega põhjendamatult. Vastustaja täitis jõustunud kohtulahendi viis päeva pärast trahvi määramise taotluse esitamist. Pooled ei vaidle selle üle, kas kohtuotsus on nõuetekohaselt ehk lahendis näidatud ulatuses ja kvaliteediga täidetud. Seega puudus halduskohtu määruse tegemise ajaks vajadus mõjutada vastustajat kohtulahendit täitma.
5. Eelnevast tulenevalt võiks selles asjas trahvi määramise vajaduse tingida üksnes karistuslik eesmärk. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on kohtulahendi täitmisest sõltumata vajalik vastustaja trahvimine ning kuidas see aitab kaebaja õiguste kaitsele kaasa edaspidi. Kui kohtu​lahendi õigeaegse täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust.
6. OÜ Parem Kallas määruskaebus jääb eeltoodut arvestades rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata. Kautsjon tuleb

§ 107lg 4 kolmanda lause kohaselt kanda riigituludesse.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann