RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-26-13 1

) §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust. Ringkonnakohus jättis seetõttu

1. oktoobril 2010 kehtinud RLS lisa 1 tabeli vastava osa kohaldamata. RLS lisa 1 on asjassepuutuv säte, kuna selle kehtivusest sõltub see, kas kostjalt OÜ Eurest Fund Group tuleb lõiv riigi tuludesse välja mõista või mitte. Vastava sätte asemel tuleb kohaldada mõistlikku lõivu, mida kehtiva õiguse kohaselt tuleb tasuda sama suure hagihinnaga hagi puhul tavalisi kanaleid pidi hagi esitades (1 000 eurot).
2. Kostja Alpha Credit OÜ suhtes esitatud hagi hind on
3. oktoobril 2010 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi 25 000 krooni (1 597 eurot 79 senti), millelt tuli tollal tasuda lõivu 5 000 krooni (319 eurot 56 senti).
4. Praegusel juhul ei tinginud eraldi apellatsioonkaebuste esitamine kahekordset lõivude tasumise kohustust ja kahte kaebust lõivustatakse ühe lõivuga. Apellatsioonkaebuste hinnad on samad kui maakohtus hagi esitamisel. Kuna apellantidele anti menetlusabi ja nad ei pidanud kaebuste esitamisel riigilõivu tasuma, tuleb apellatsioonkaebuste esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv kostjatelt välja mõista. OÜ-l Eurest Fund Group tuleb apellatsioonkaebuselt hinnaga 93 910 eurot 98 senti mõista TsMS § 190 lõike 7¹ alusel välja lõivuna 1 000 eurot. Kuigi apellandid ei esitanud kaebusi e-toimiku kaudu, kohaldas ringkonnakohus väiksemat määra. Ringkonnakohus ei saanud seetõttu praegusel juhul ka algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust põhjusel, et seadusandja kohtleb menetlusosalisi põhjendamatult ebavõrdselt, nähes ette põhjendamatult suurte erinevustega lõivud vastavalt hagi ja kaebuse esitamise viisile. Alpha Credit OÜ suhtes esitatud apellatsioonkaebuse hind on 1 597 eurot 97 senti, millise hinnaga kaebuselt tuleb tasuda kaebuse e-toimiku kaudu esitamisel lõivu 175 eurot. KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED
5. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 „Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine" lõige 1: „

JKS) § 14 lõige 2).

1. Tallinna Ringkonnakohus otsustas
2. mai
3. aasta otsusega tsiviilasjas nr 2-10-48441 sh ka menetluskulude jaotuse üle ja mõistis välja vähem tasutud ja tasumata riigilõivu. Hagejad olid
4. oktoobril 2010 hagi esitades tasunud hagilt hinnaga 1 469 387 krooni 50 senti riigilõivu 20 000 krooni, kuid hagilt oleks pidanud tasuma riigilõivu 85 000 krooni. Hagilt sellise riigilõivu tasumise kohustuse nägi ette sel ajal kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõige 1 koostoimes lisaga
5. Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi ja apellatsioonkaebused, tuli hagilt vähem tasutud ja apellatsioonkaebustelt tasumata riigilõiv TsMS § 190 lõike 3 ja § 179 lõike 1 alusel mõista välja sh kostjalt OÜ Eurest Fund Group. Apellatsioonkaebustelt tasumisele kuuluva riigilõivu määras ringkonnakohus alates
6. juulist 2012 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni alusel.
7. Riigilõivu, sh hagilt
8. aastal vähem tasutud riigilõivu väljamõistmisel pidi ringkonnakohus kontrollima, kas välja mõistetav riigilõiv on põhiseaduspärane (

§ 15lõige 2 ja § 152 lõige 1).

RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 kehtivusest sõltub see, kas kostjalt saab lõivu riigi tuludesse välja mõista või mitte ja millises määras. Ringkonnakohus oleks pidanud vaidlusaluste sätete põhiseaduse vastasuse korral tegema riigilõivu väljamõistmise osas teistsuguse otsustuse kui nende sätete põhiseaduspärasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu

1. oktoobri
2. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).
3. Seetõttu on praeguses asjas asjassepuutuvad sätted
4. jaanuarist 2009 kuni
5. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. II
6. Hagejad kasutasid maakohtusse hagiavaldust esitades

§ 15

lõikest 1 tulenevat igaühe õigust oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad

§ 15lõikes 1 sätestatud põhiõigust.

1. Kostja on praegusel juhul olukorras, kus temalt tuleb hagi rahuldamise tõttu mõista riigituludesse välja seni hagilt vähem tasutud riigilõiv (TsMS § 190 lõige 3). Hagilt tasuda tulnud lõivu määra pidas ringkonnakohus põhiseadusevastaseks.
2. Õiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
3. märtsi
4. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-02, punkt 12). Ülemäärase riigilõivu väljamõistmine vähendab kostja vara väärtust ning takistab selle vaba kasutamist. Vara on omandipõhiõiguse (

§ 32) kaitsealas.

Seega riivab ülemäärane riigilõiv kostja omandipõhiõigust (

§ 32lõiked 1 ja 3).

1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
2. juuni
3. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-15-13
4. jaanuarist 2009 kuni
5. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Seega on praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve põhiseadusevastaseks. asjas vaidlustatud riigilõivuseaduse norm juba tunnistatud
6. Riigikohus tunnistab seetõttu

JKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et

1. jaanuarist 2009 kuni
2. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid

§ 15

lõikega 1 ja §-ga 11 vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni 1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Märt Rask, Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Ivo Pilving