RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-45-13 2. oktoober 2013

) § 5 lõikest

1. Valimiskomisjon tuvastas, et F-S. Rootsi rahvastikuregistrijärgne elukoht ei olnud
2. augustist kuni
3. septembrini 2013 Tartu linnas, ja asus seisukohale, et sellega ei ole täidetud kandideerimise eelduseks olev Tartu linnas püsiva elukoha nõue.
4. F-S. Roots esitas
5. septembril 2013 Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse, milles palus otsuse tühistada ja end registreerida kandidaadina Valimisliidu Vabakund nimekirjas. Kaebaja leidis, et Tartu Linna Valimiskomisjon tõlgendas sätet valesti ja kandideerimisõiguse seisukohalt on määrav elukoha registreering rahvastikuregistris
6. augusti seisuga.
7. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) jättis oma
8. septembri
9. a otsusega nr 19 F-S. Rootsi kaebuse rahuldamata. Kui isik vahetab pärast kandidaadiks registreerimist elukohta selliselt, et uus püsiv elukoht ei ole enam vastavas vallas või linnas, ei ole

§ 5

lõike 5 nõue täidetud ja tema registreerimisotsus tuleb tühistada

§ 37

lõike 5 punkti 3 alusel.

§ 5lõige 5 seob kandideerimisõiguse hääleõiguse olemasoluga.

Hääleõiguse üheks eelduseks on püsiv elukoht vastavas vallas või linnas (

§ 5lõige 1).

Lähtuvalt

§ 27

lõikest 3 on valijate nimekirja koostamise aluseks rahvastikuregistri andmed valmispäevale eelneva

1. päeva seisuga. Pärast seda päeva ei saaks isik, kes on muutnud oma elukoha väljapoole seda valda või linna, oma hääletamis- ega kandideerimisõigust vastavas vallas või linnas nendeks valimisteks enam kuidagi taastada.
2. VVK märgib, et

§ 5

lõige 5 seab kandideerimisõiguse täiendavaks tingimuseks, et kandidaadi püsiv elukoht peab hiljemalt valimisaasta

1. augustil asuma vastavas vallas või linnas. Sättele ei saa anda sellist tõlgendust, et kandideerimiseks peab tema püsiv elukoht olema vastavas vallas või linnas kandidaatide registreerimise hetkeks, st praegusel juhul hiljemalt
2. septembril 2013 (tulenevalt

§ 35lõikest 1).

Kandidaatide registreerimise protseduur eeldab, et kandidaat on alates

1. augustist hääleõiguslik nii hääletamis- kui ka kandideerimisõiguse mõttes. Ei ole mõeldav, et valimiskomisjon peaks kontrollima hääleõiguslikkust kandidaadi registreerimise hetke seisuga.
2. VVK leiab, et

§ 5

lõike 5 eesmärk on kehtestada kandideerimise eeldusena vastavas vallas või linnas (püsivalt) elamise nõue. Kandideerimisõigus on seotud hääletamisõiguse olemasoluga nendel valimistel ja selles omavalitsuses. Põhiseadusest ega

-ist ei tulene, et valimistel saaksid kandideerida isikud, kes ei vasta hääletamisõiguse tingimustele. Sellest tuleneb, et ka põhiseaduse (PS) § 156 lõikes 2 on lähtutud hääletamis- ja kandideerimisõiguse määratlemisel püsivalt elamise mõiste sisustamisel samadest põhimõtetest.

1. VVK toob välja, et volikogu liikme mandaadi ja vallas või linnas püsivalt elamise seosele viitab ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 18 lõike 1 punkt 3, mille kohaselt isiku püsiva elukoha muutus rahvastikuregistris, kui uus elukoht ei asu samas vallas või linnas, toob automaatselt kaasa volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise. Tegemist on õigusliku tagajärjega, mida ei saa vältida sellega, et taastatakse püsiv elukoht samas vallas või linnas. Kohtupraktikas on leitud ka, et sama kehtib asendusliikmete puhul.
2. F-S. Roots esitas VVK otsuse peale
3. septembril 2013 kaebuse, mille VVK edastas Riigikohtule
4. septembril
5. Kaaskirjas selgitab VVK, et jääb oma seisukohtade juurde ja palub kaebuse rahuldamata jätta. KAEBAJA SEISUKOHT
6. F-S. Roots taotleb Tartu Linna Valimiskomisjoni
7. septembri
8. a otsuse nr 19 ja VVK
9. septembri
10. a otsuse tühistamist ja palub kohustada Tartu Linna Valimiskomisjoni teda registreerima kandidaadina Valimisliit Vabakund nimekirjas.
11. Vaidlustatud otsused rikuvad PS §-s 156 sätestatud passiivset valimisõigust ja õigusselguse põhimõtet. Ehkki PS § 156 kandideerimisõigust otsesõnu ei käsitle, on Riigikohus leidnud, et selle sättega kehtestatud üldiste valimiste põhimõte tähendab eelkõige seda, et valimistel ei kohaldataks ei aktiivse ega passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi. 10.

§ 5

lõiget 5 tuleb tõlgendada selliselt, et kandideerimisõiguse eelduseks on isiku elukoharegistreering vastavas vallas või linnas

1. augusti seisuga, samuti
2. päeval enne valimisi tulenevalt hääletamisõiguse olemasolu nõudest. 10.
3. PS §-st 156 ei tulene, et püsiv elukoht tähendab muud kui isiku registreeritud elukoht mingil kuupäeval. Vastasel juhul oleksid

§ 5

lõige 2 ja § 27 lõige 2, mis seovad püsivalt elamise ühe konkreetse kuupäevaga, põhiseadusega vastuolus. 10.2.

§ 5lõikes 5 sätestatud hiljemalt valimisaasta 1.

augustil ei ole selge ega ühemõtteline. Hiljemalt tähendab tavapäraselt seda, et mingi tingimus peab olema täidetud või tegu tehtud sel või sellest varasemal kuupäeval. Sõnast hiljemalt ei saa tuletada püsivat kohustust, eriti seetõttu, et on ebaselge, mis ajani peaks see kohustus püsima. 10.

1. Seadusest ei tulene nõuet, et kandideerija püsiv elukoht peaks olema selles kohalikus omavalitsuses kandideerimisavalduse esitamise ajal. 10.
2. Kui isik peaks olema lakkamatult alates
3. augustist kuni valimistulemuste väljakuulutamiseni registreeritud selles omavalitsuses, peaks valimiskomisjonil olema õigus kandidaadi rahvastikuregistrisse elukohana teise omavalitsuse kandmisel isik kandidaatide nimekirjast kustutada. Seadus seda võimalust ette ei näe. 10.
4. Paiksustsensuse nõuet ei saa tuletada KOKS § 18 lõike 1 punktist
5. Kuigi volikogu liikme registreeritud elukoht peab olema vastavas vallas või linnas, ei tähenda see, et tema elukoht peaks olema ka eelneval perioodil selles kohalikus omavalitsuses.
6. Juhul kui kohus asub seisukohale, et fraasi hiljemalt valimisaasta
7. augustil tuleb tõlgendada selliselt, et registreering peab olema lakkamatu kuni mingi hilisema kuupäevani, ei ole see nõue õigusselge ja on PS §-ga 10 vastuolus ning tuleb seetõttu jätta kohaldamata. 11.
8. Õigusselgusetusele viitab see, et Tartu Linna Valimiskomisjon ega VVK ei ole oma otsustes võtnud ühest seisukohta, millistel kuupäevadel peab isik kandideerimisõiguse olemasoluks olema sellesse valda või linna registreeritud. Seaduse eelnõu seletuskiri nõuet ei selgita ja selle kohta ei ole ka ühtegi kohtulahendit. 11.
9. Isiku passiivset valimisõigust ei saa piirata ebaselgete tingimustega. Ilma õigusteadmisteta on mõistetav, et registreeritud elukoht peab olema vastavas vallas või linnas
10. augustil, pingutusega ka see, et lisaks
11. päeval enne valimisi. Pideva või täiendava paiksustsensuse nõude mõistmine ei pruugi olla võimalik õigusteadmistega isiku abita. Kohaliku omavalitsuse valimisteks, kus osalevad professionaalse parteiaparaadita valimisliidud, on põhjendamatu kehtestada kandideerimisnõuded, mille mõistmiseks tuleb kasutada õigusabi.
12. Kui kohus peab määratlust hiljemalt valimisaasta
13. augustil piisavalt õigusselgeks, ei ole see nõue proportsionaalne PS §-s 156 sätestatud valmisõiguse piirang. Õigus saada valitud on demokraatia aluspõhimõte, mille piiramiseks peab olema eriti kaalukas põhjus.
14. Kui asuda seisukohale, et

§ 5

lõikest 5 tulenevalt peab isiku registreeritud elukoht olema vastavas vallas või linnas n-ö võtmekuupäevadel (nt

1. augustil, kandideerimisavalduse esitamise päeval), võib piirangu eesmärgina näha administreerimise mugavust. Samas on tegelikult lihtne kontrollida isiku registreeritud elukohta
2. augusti seisuga. Isegi kui see ei peaks lihtne olema, ei ole eesmärk piisavalt kaalukas passiivse valimisõiguse piiramiseks.
3. Kui asuda aga seisukohale, et

§ 5

lõikest 5 tulenevalt peab isiku registreeritud elukoht olema vastavas vallas või linnas alates

1. augustist katkematult kuni mingi kuupäevani, ilmselt valimistulemuste väljakuulutamiseni, siis ei ole samuti seesugune valimisõiguse piirang õigustatud. 14.
2. Sellisel nõudel ei ole ilmselt mingeid administratiivseid eeliseid. Kui isik peab olema sellesse kohalikku omavalitsusse registreeritud mingi perioodi, ei piisa ühekordsest registreeringu kontrollist. Isegi kui nõue lihtsustab administreerimist, ei ole see piisavalt kaalukas eesmärk. 14.
3. Legitiimseks saab pidada eesmärki tagada kandideerijate suurem seotus kohaliku omavalitsusega. Piirang ei ole aga selle eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne. Esiteks ei ole piirang sobiv, kuna 2,5 kuu pikkune registreeringu nõue ei suurenda isiku seost omavalitsusega. Kui isik elab tegelikult mujal, siis soovi korral on võimalik omale vajalik registreering saada nii mõneks päevaks kui ka 2,5 kuuks. Isiku tegelikku elukohta ei ole tema kandideerimisõigusega seonduvalt seni kontrollitud. Kaebaja on elanud Tartus ligi kümme aastat ning olnud alates
4. oktoobrist 2004 kuni
5. augustini 2013 ka katkematult Tartu linna elanikuna registreeritud. Teiseks ei ole piirang eesmärgi saavutamiseks ka vajalik, kuna isiku seotuse kohaliku omavalitsusega tagab KOKS-i nõue, mille kohaselt volikogu liige peab volituste kestmiseks nelja aasta jooksul olema vastava valla või linna elanik. Täiendav 2,5 kuu pikkune paiksustsensuse nõue ei ole vajalik. Tegelikku seotust võiks tagada pikem periood. Kolmandaks ei ole piirang ka mõõdukas, sest välistab täielikult isiku kandideerimisõiguse mis tahes vallas või linnas, kui ta muudab oma registreeritud elukohta perioodil
6. augusti ja valimiste vahel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Vaidlus ei toimu selle üle, et F-S. Rootsi rahvastikuregistrijärgne elukoht oli 1.–
8. augustini 2013, samuti on alates
9. septembrist 2013 Tartu linnas, ja et vahepealsel ajal oli tema registreeritud elukoht mujal. Vaidlus käib selle üle, kas F-S. Roots vastab
10. a KOV valimistel Tartu linnas kandideerimiseks elukohale kehtestatud nõuetele ning kas need nõuded on põhiseaduspärased. Kolleegium selgitab esmalt

§ 5lõike 5 tähendust ja seejärel hindab sätte põhiseaduspärasust.

16.

§ 5

lõige 5 sätestab: „Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas." 17. Esiteks seob

§ 5lõige 5 kandideerimisõiguse hääleõigusega.

Hääletamisõiguse aluseks on

§ 5

lõige 1, mille kohaselt on hääletamisõiguse eelduseks mh püsiv elukoht vastavas vallas või linnas, ja selleks loetakse elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Tulenevalt

§ 27

lõike 2 esimesest lausest võetakse valijate nimekirja koostamise aluseks rahvastikuregistriandmed valimispäevale eelneva

1. päeva seisuga; sätte kolmas lause täpsustab, et pärast valimispäevale eelnevat
2. päeva elukoha andmetes tehtud muudatusi ei arvestata. Neist sätetest tuleneb, et hääletamisõigus on isikul, kelle elukoht on vastavas vallas või linnas valimispäevale eelneval
3. päeval.
4. Käesoleva aasta KOV valimispäevale eelnev
5. päev oli
6. september. Selle päeva seisuga oli F-S. Roots rahvastikuregistri andmetel Tartu linna elanik. Järelikult on F-S. Roots nendel valimistel Tartu linnas hääleõiguslik ja see

§ 5lõikes 5 sätestatud kandideerimisõiguse tingimus on täidetud.

19. Teiseks näeb

§ 5

lõige 5 ette, et kandideerida sooviva isiku püsiv elukoht peab olema vastavas vallas või linnas hiljemalt valimisaasta 1. augustil. Kursiivis märgitud lauseosa sisustamise üle käibki vaidlus. Vaidlust ei ole selle üle, et isiku püsiv elukoht tuleb sisustada

§ 5lõike 1 kaudu.

Seega ei ole vaidlust selle üle, et püsivaks elukohaks tuleb lugeda isiku elukoht rahvastikuregistri andmete järgi. 20.

§ 5lõike 5 sisustamisel tuleb arvestada ka põhiseaduses sätestatuga.

Kui normi on võimalik tõlgendada nii põhiseaduspäraselt kui ka põhiseadusvastaselt, tuleb eelistada põhiseaduspärast tõlgendust. Kaebaja viitab õigesti (vt ülal punkt 9), et kandideerimisõiguse on Riigikohus tuletanud PS § 156 lõikest 1, mis sätestab valimiste üldisuse põhimõtte. Riigikohus on märkinud: „Üldiste valimiste põhimõte tähendab eelkõige seda, et valimistel ei kohaldataks ei aktiivse ega passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi." (Riigikohtu üldkogu

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-4-1-1-05, punkt 15.) Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, kuid tõdeb, et sellest sättest ei tulene täpsemaid tingimusi kandideerimise eelduseks oleva püsiva elukoha nõude kohta. PS § 156 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. See säte ei reguleeri kandideerimisõigust, vaid üksnes aktiivset valimisõigust, õigust hääletada. Seega põhiseadus ei täpsusta KOV valimistel kandideerimise eeldusena elukoha nõuet.
3. Järgnevalt tõlgendab kolleegium

§ 5lõikes 5 sätestatud eeldust hiljemalt valimisaasta 1.

augustil eelkõige grammatiliselt ja süstemaatiliselt. 22. Kaebaja märgib õigesti, et üldiselt märgitakse sõnaga hiljemalt olukorda, kus mingi tegu tuleb teha või tingimus peab olema täidetud sätestatud tähtpäeval või sellest varem. Kolleegium ei nõustu aga kaebajaga selles, nagu ei oleks praeguses kontekstis nõudel kestvat iseloomu.

§ 5lõige 5 näeb ette püsiva elukoha nõude.

Ka elukoha andmete rahvastikuregistris muutmine ei ole üksnes mingil hetkel toimuvaks iseseisvaks sündmuseks, vaid selle tagajärjel tekib registrisse elukohaandmete kanne, mis on kehtiv kuni muudatuse tegemiseni. Sellest lähtuvalt tuleb lauseosa hiljemalt valimisaasta 1. augustil mõista selliselt, et elukoha registreering sellesse valda või linna peab olema tehtud hiljemalt 1. augustil ja ka edaspidi peab see registreering olema kehtiv. 23. Ka

-i süstemaatiliselt tõlgendades jõuab samale järeldusele.

§ 37

lõigetest 1 ja 4 tulenevalt on kandidaadi registreerimise eelduseks, et ta vastab nõuetele. See tähendab, et enne registreerimist peab valla või linna valimiskomisjon kontrollima isiku püsiva elukoha nõude täidetust. Täiendavalt sätestatakse

§ 37

lõike 5 punktis 3, et valla või linna valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui kandidaat ei vasta selle seaduse § 5 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Sellega on seadusandja möönnud, et

§ 5

lõikes 5 sätestatud tingimuste täidetus võib muutuda ja isik, kes esitamisel vastas seaduse nõudele, ei pruugi hiljem kandideerimisõiguslik olla. Seesugust tõlgendust kinnitab ka KOKS § 18 lõike 1 punkt 3, mille kohaselt lõppevad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused enne tähtaega isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel vastavas vallas või linnas. 24. Kolleegium leiab, et kuigi üldjuhul mõistetakse sättes sõna hiljemalt selliselt, et teha tuleb mingi tegu ühekordselt seaduses sätestatud ajaks, on

§ 5lõige 5 hoolimata selle sätte keerukusest siiski mõistetav.

Kolleegium on seisukohal, et säte ei ole vastuolus PS § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Arvestada tuleb ka seda, et KOV valimiste teel valitakse volikogu, kes teostab kohaliku omavalitsuse autonoomiat, st viib täide iseotsustamist. N-ö iseotsustajateks saavad olla kohalikud elanikud ise. Isikul, kes esitab riiklikule registrile oma elukohaks aadressi, mis asub mujal kui selles kohaliku omavalitsuse üksuses, ei saa olla mõistlikku ootust, et riik või kohalik omavalitsus näeksid teda kohaliku elanikuna, kellel on kohalike asjade otsustamise õigus. 25. Kolleegiumi hinnangul ei ole

§ 5

lõikes 5 sätestatud elukohanõude piirang põhiseadusega vastuolus ka ebaproportsionaalsuse tõttu.

1. Kuigi asjakohaseks võiks pidada seda, et kohaliku elu küsimusi saavad otsustada need isikud, kes tegelikult selles kohaliku omavalitsuse üksuses elavad, oleks tegeliku elukoha tuvastamine kõigi valimisõiguslike isikute puhul sedavõrd koormav, et see ei oleks mõistlik. Sellest tulenevalt on vajalik, et oleks ette nähtud formaalsed kriteeriumid, mille järgi tuvastatakse valimisõigus.
2. Praegusel juhul on vaidluse all piirang, millele vastavust saab isik ise mõjutada. Nõue, et isiku elukoht peab olema kandideerimise perioodil registreeritud sellesse valda või linna, mille volikogusse ta soovib kandideerida, on ka asjakohane. Nõude täitmine ei ole kulukas, aeganõudev ega muul moel põhjendamatult koormav. Eeltoodust lähtuvalt leiab kolleegium, et nõue ei ole ebaproportsionaalne.
3. Kolleegium märgib, et seesugune nõue vastab ka Veneetsia Komisjoni valimiste heade tavade koodeksile (
4. mai 2003, CDL-AD

§ 5

lõikest 5 tulenev nõue kehtib kuni valimistulemuste väljakuulutamiseni, st umbes kolm kuud ja seega vastab valimiste headele tavadele. 29. Lähtuvalt eeltoodust leiab kolleegium, et

§ 5

lõige 5 näeb ette, et isik peab kandideerimisõiguse olemasoluks olema rahvastikuregistri andmetel vastava valla või linna elanik alates valimisaasta

1. augustist katkematult. Säte on põhiseaduspärane. Kuna F-S. Roots selle sätte nõudele ei vasta, tuleb tema kaebus jätta rahuldamata.
2. Täiendavalt märgib kolleegium, et Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni vaidlustamisviide (punkt 3) on ebatäielik. Tartu ja Tallinna puhul on asjakohane viidata ka

§ 12

lõikele 2, mille järgi täidavad Tallinnas ja Tartus linna valimiskomisjonid maakonna valimiskomisjoni ülesandeid. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld