← Eesti

3-4-1-22-13

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-22-13

  1. oktoober 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Ivo Pilving Riigilõivuseaduse § 57 lõike 1 ja lisa 1 (
  2. jaanuarist 2011 kuni
  3. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti Pärnu Maakohtu
  4. mai
  5. aasta määrus tsiviilasjas nr 2-12-7357 Kirjalik menetlus Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid
  6. jaanuarist 2011 kuni
  7. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU OTSUS
  8. AS Eviko (hageja) tasus
  9. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 2-12-7357 hagi esitamisel hinnaga 131 586 eurot 7 senti riigilõivu 441 eurot 16 senti. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse ülejäänud riigilõivu tasumiseks osamaksetena 17 kuu jooksul.
  10. Pärnu Maakohus rahuldas
  11. märtsi
  12. aasta määrusega hageja menetlusabi taotluse ja määras, et hagi esitamisel tasumata riigilõiv 6908 eurot 67 senti tuleb tasuda 406 euro 40 sendi suuruste kuumaksetena 17 kuu jooksul alates
  13. märtsist 2012 kuni riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõikes 1 koostoimes lisaga 1 sätestatud riigilõivu 7349 eurot 83 senti tasumiseni. Hageja tasus määratud riigilõivu osamakseid aprillist 2012 kuni aprillini
  15. Hageja esitas
  16. aprillil 2013 maakohtule taotluse vähendada hagiavalduselt tasumisele kuuluvat riigilõivu ja tagastada enammakstud riigilõiv. Hageja leidis, et hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõiv on põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduspärane on alates
  17. juulist 2012 sama nõudesumma puhul avalduse esitamisel väljaspool e-toimikut kehtiv lõivumäär. Hageja on taotluse esitamise ajaks tasunud riigilõivu kokku 5724 eurot 36 senti. Tsiviilasi on jätkuvalt maakohtu menetluses.
  18. Pärnu Maakohus rahuldas
  19. mai
  20. aasta määrusega hageja taotluse ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ning jättis kohaldamata RLS § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti (määruse resolutsiooni punktis 2 ekslikult 127 823 eurot 29 senti). Maakohus määras hagilt tasutava riigilõivu suuruseks 1500 eurot, luges, et hageja on selle tasunud, ja tagastas enamtasutud lõivu 4224 eurot 23 senti. Enamtasutud riigilõivu tagastamisel ja hagilt tasuda tulnud riigilõivu põhiseaduspärasuse kaalumisel lähtus maakohus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse praktikast riigilõivude põhiseaduspärasuse hindamisel. Pärnu Maakohtu määrus saabus Riigikohtusse
  21. mail
  22. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
  23. Riigikogu arvamuse on esitanud põhiseaduskomisjon, kelle arvates olid enne
  24. juulit 2012 kehtinud riigilõivud põhiseaduse vastased.
  25. Hageja arvates on vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted põhiseadusega vastuolus. Pärnu Maakohtus asjassepuutuva lõivumäära põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine on kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga riigilõivuseaduse riigilõive puudutavates põhiseaduslikkuse järelevalve asjades.
  26. Õiguskantsler leiab, et põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1 esimese lausega ning §-ga 11 ei olnud kooskõlas hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1, mille alusel tuli tasuda hagiavalduselt riigilõivu 7349 eurot 83 senti.
  27. Justiitsministri arvates on asjassepuutuvad riigilõivuseaduse sätted põhiseaduspärased. Olukorras, kus on olemas õiguslik mehhanism maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lõike 1 punktid 1 ja 2), ei ole kõnealused riigilõivumäärad ebaproportsionaalselt suured ega PS § 15 lõikest 1 ja §-st 32 tulenevaid põhiõigusi rikkuvad. Mõistlik on katta tsiviilvaidlustega seotud kulud kohtuasja poolte kohtukuludest, selmet asetada see koormis maksumaksjaile. Riigilõivuseaduse kuni
  28. detsembrini 2010 kehtinud redaktsiooni ajal katsid riigilõivumäärad ligikaudu 90% tsiviilkohtumenetluse kuludest, millest tulenevalt ülejäänud 10% jäi maksumaksjate kanda. KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED
  29. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine" „

(1)Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana."
  1. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses" (
  2. jaanuarist 2011 kuni
  3. juunini 2012) Tsiviilasja hind kuni, k.a. 127 823,29 159 779,12 Riigilõivu täismäär [---] 7 349,83 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Esmalt käsitleb kolleegium asjas põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavust (I) ja seejärel võtab seisukoha asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse kohta (II). I
  5. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).
  6. Pärnu Maakohus otsustas
  7. mai
  8. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-12-7357 hageja enamtasutud riigilõivu tagastamise ja tasuda tulnud riigilõivu põhiseadusvastaseks tunnistamise taotluse üle. Kui menetlusosaline maksab riigilõivu menetluse kiirema jätkumise huvides osaliselt ära, saab ta lõivu suurusega mitte nõustudes esitada enamtasutud riigilõivu tagastamise avalduse (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  9. aprilli
  10. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-13, punkt 21;
  11. septembri
  12. aasta otsus asjas nr 3-4-1-18-13, punkt 28). TsMS § 150 lõike 1 punkt 1 ja lõige 4 ning RLS § 15 lõike 1 punkt 1 näevad ette, et isiku nõudel tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tasutud riigilõivu enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv tähendab ka lõivu, mida menetlusabi saamise tõttu tasuti põhiseaduse vastase määra alusel osamaksetena (vt ka otsus asjas nr 3-4-1-18-13, punkt 28).
  13. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab PS § 15 lõike 1 alusel enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse esitamisel nõuda kohtulahendi jõustumiseni riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu
  14. veebruari
  15. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1312, punkt 36;
  16. aprilli
  17. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20). Maakohus, lahendades hageja taotlust tunnistada hagiavalduselt nõutud riigilõiv põhiseadusvastaseks ja tagastada enamtasutud riigilõiv, pidi kontrollima, kas lõiv on põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja § 152).
  18. Enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel oleks maakohus pidanud vaidlusaluste sätete põhiseaduse vastasuse korral tegema taotluse kohta teistsuguse otsustuse kui nende sätete põhiseaduspärasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu
  19. oktoobri
  20. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15). Seetõttu on praeguses asjas asjassepuutuvad sätted
  21. jaanuarist 2011 kuni
  22. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti. II
  23. Hageja kasutas maakohtusse hagiavaldust esitades PS § 15 lõikest 1 tulenevat igaühe õigust oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lõikes 1 sätestatud põhiõigust.
  24. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
  25. septembri
  26. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-18-13
  27. jaanuarist 2009 kuni
  28. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni. Seega on praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas vaidlustatud riigilõiv kroonides juba tunnistatud põhiseaduse vastaseks. Samuti tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
  29. detsembri
  30. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-23-12 praegu vaidlustatuga sama riigilõivumäära põhiseadusvastaseks apellatsioonkaebuse esitamisel.
  31. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust hinnata praegu asjassepuutuva riigilõivu põhiseaduslikkust Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Riigilõiv 7349 eurot 83 senti ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu.
  32. Riigikohus tunnistab seetõttu PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid
  33. jaanuarist 2011 kuni
  34. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis PS § 15 lõikega 1 ja §-ga 11 vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 127 823 eurot 30 senti kuni 159 779 eurot 12 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 7349 eurot 83 senti. Priit Pikamäe, Lea Kivi, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.