Obsah (8)

§ 172§ 169§ 174§ 701§ 149§ 175§ 475§ 178

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-93-13 Määruse kuupäev Tartu, 2. oktoober 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Kohtuasi OAO Bank

) § 172 lg 8 tuleb jätta kohaldamata, sest asjas kohalduvad halduskohtumenetluse seadustiku §-d 108 ja 109. Kui kohus leiab, et kohaldub siiski

§ 172

lg 8, palus avaldaja jätta selle kohaldamata, kuna see oleks hea usu põhimõtte vastane või vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS).

1. Kohtutäituri arvates saaks jätta tema kanda avaldaja õigusabikuludest 93 eurot 60 senti ja riigilõivust 71 eurot 58 senti. Kohtutäitur palus kindlaks määrata ka enda menetluskulud, milleks on Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon 25 eurot. Kohtutäituri arvates ei ole avaldaja tõendanud, et tema menetluskulud oleks kandnud kolmas isik. Põhjendatud ja vajalik oli õigusabikulu maksimaalselt 13 tunni ja 37 minuti ulatuses ja maksimaalseks hüvitatavaks tunnitasuks on 8 eurot 65 senti, st hüvitatavaks õigusabikuluks võiks olla maksimaalselt 117 eurot.
2. Harju Maakohus rahuldas
3. novembri
4. a määrusega avaldaja avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 442 eurot 97 senti. Maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse ja mõistis avaldajalt kohtutäituri kasuks välja 5 eurot ning tasaarvestas nõuded, mille tulemusel määras, et kohtutäiturilt tuleb avaldaja kasuks välja mõista 437 eurot 97 senti. Samuti kohustas maakohus kohtutäiturit maksma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Määruse järgi tasus avaldaja riigilõivu 87 eurot 47 senti. Avaldaja esindajate põhjendatud ja vajalik töötundide hulk kokku on 26 h ja 57 min, s.o 26,95 h. Asja materjalist ei nähtu, et kohtuvaidlus oleks olnud sisult ülikeerukas ja mahukas, mis põhjustaks ja õigustaks kahe esindaja vajalikkust. Rahuldamata jäetud taotluste tõttu kantud esindajakulud jättis maakohus

§ 169

lg 3 alusel avaldaja enda kanda ja nende toimingute tegemiseks kulutatud aja arvestusest välja.

§ 174

lg 4 alusel jättis maakohus tähelepanuta vastuväited arvete adressaadi kohta, kuna menetluskulude hüvitamist ei takista see, kui isiku asemel kandis neid muu isik. Lähtudes

§ 172lg 8 esimesest lausest, Vabariigi Valitsuse 22.

detsembri 2005 määruse nr 322 "Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" (kord) § 7 lg-st 3 ja Vabariigi Valitsuse

1. juuni 2009 määruse nr 90 "Töötasu alammäära kehtestamine" §-st 1 ning arvestades asjas esitatud menetlusdokumentide hulka ja kaebuse sisu, leidis maakohus, et avaldaja esindajakulude hüvitamisel on mõistlik rakendada kümnekordset tunnistajatasu alammäära, s.o tunnitasu 17 eurot 30 senti. Sellest tulenevalt võib avaldaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda 466 eurot 24 senti (26,95 x 17,30). Arvestades menetluskulude jaotust (hüvitamine 80% ulatuses), tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv ja esindajakulu (87,47 + 466,24) * 0,80 = 442 eurot 97 senti. Kohtutäituri menetluskuludeks on Riigikohtule määruskaebuse esitamiselt tasutud kautsjon 25 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust (hüvitamine 20% ulatuses), tuleb avaldajalt kohtutäituri kasuks välja mõista 25 * 0,2 = 5 eurot.
2. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii avaldaja kui ka kohtutäitur. Kohtutäitur palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud, ja jätta avaldaja õigusabikulud täielikult välja mõistmata või määrata hüvitatavateks õigusabikuludeks 213 eurot 65 senti. Avaldaja palus mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 2652 eurot 18 senti. Määruskaebustele vaidlesid kohtutäitur ja avaldaja vastastikku vastu ja palusid jätta teise poole kaebuse rahuldamata. Harju Maakohtu kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastasid need läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. jaanuari
5. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse järgi ei ole maakohus välja mõistnud avaldaja lepingulise esindaja tehtud toimingute eest kahekordseid kulusid, vaid määras need kindlaks avaldaja esitatud menetlusdokumentide mahu ja tehtud toimingute alusel. Kuigi avaldaja õiguste ja huvide kaitsmiseks ei olnud vajalik kasutada mitme esindaja teenuseid, oli ühe esindaja jaoks tegemist tööga mahus, mille eest on põhjendatud rakendada lubatud maksimaalset tunnitasumäära. Avaldajal oli vajalik ja mõistlik kasutada professionaalset õigusabi, kuna tegemist on välismaise juriidilise isikuga, kes Eestis ei tegutse, kuid kellel oli tulenevalt Eesti kohtutäituri ebaõigest tegevusest vajadus osaleda siinses tsiviilkohtumenetluses. Esindaja esitas arved avaldaja advokaadibüroole, arvetega koos esitatud töökirjeldused kinnitavad, et tegu on selle tsiviilasjaga seotud toimingutega. Asjas ei nähtu kaalutlusõiguse piiride ületamist

§ 172lg 8 kohaldamisel.

Ka on lahend piisavas ulatuses põhjendatud. Tegemist ei ole haldusõigusliku vaidlusega.

§ 172lg 8 kohaldamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ega PS §-ga 11.

Ringkonnakohus tugines ka tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11 tehtud lahendis esitatud Riigikohtu seisukohtadele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja maakohtu määruse osas, millega tema taotlus jäeti rahuldamata, ning mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 2652 eurot 18 senti. Avaldaja arvates ei reguleeri ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-17-11 praegust õigussuhet, kui tegemist on avalik-õiguslikust suhtest tuleneva menetluskulude hüvitamise nõudega. Avaldaja palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata

§ 172

lg 8 osas, milles säte ei näe ette erandit haldusõigussuhetest tulenevate vaidluste lahendamisel menetluskulude väljamõistmiseks.

1. Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tuleb

§ 701

lg 3 esimese lause alusel tühistada osas, millega jäeti kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskuluna välja mõistmata 437 eurot 97 senti ületav summa. Asjas on võimalik tühistatud osas teha uus määrus, millega mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks täiendavalt välja 2214 eurot 21 senti ja kokkuvõttes 2652 eurot 18 senti. Määruskaebus rahuldatakse. 10. Kohtute määruseid ei vaidlustata Riigikohtu menetluses osas, milles avaldaja ja kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldati ning mõisteti kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 442 eurot 97 senti ja avaldajalt kohtutäituri kasuks 5 eurot, tasaarvestuse tulemusena aga kohtutäiturilt avaldaja kasuks 437 eurot 97 senti. Ka ei ole vaidlustatud määruseid kohtutäiturilt avaldaja kasuks viivise väljamõistmise osas. Lähtudes määruskaebusest, ei hinda kolleegium kohtutäiturilt avaldaja kasuks väljamõistetud riigilõivu ega avaldajalt kohtutäituri kasuks välja mõistetud kautsjonit. Siiski juhib kolleegium kohtute tähelepanu

§ 149

lg-le 11, mille järgi ei saa kautsjoni hüvitamist menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt või muult menetlusosaliselt. Riigikohtu menetluses ei ole enam kahtluse alla seatud, et avaldaja esindaja poolt välismaisele advokaadibüroole esitatud õigusabiarveid ei saa lugeda avaldaja menetluskulusid tõendavateks dokumentideks

§ 174lg 4 mõttes.

11. Kohtud on jätnud avaldaja esindajakulude kindlaksmääramise taotluse olulises osas rahuldamata, tuginedes eelkõige Riigikohtu varasemale praktikale, mille järgi tuli hagita menetluses esindajakulude kindlaksmääramisel juhinduda

§ 172

lg 8 esimese lause järgi tunnistajatele makstavast hüvitisest, kuni muid piirmäärasid kehtestatud ei ole (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p-d 19−22;
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, pd 10−13). Riigikohtu
5. juuni
6. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 on varasemat praktikat muudetud. Selle määruse p-s 14 jõudis Riigikohus seisukohale, et hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada

§ 175

lg-d 1–31 ning põhiliseks kriteeriumiks on

§ 175

lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt lähemalt viidatud lahendit). Seega ei kuulu

§ 172lg 8 esimene lause ka praeguses asjas kohaldamisele.

12. Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus ja maakohtu määrus avaldaja esindajakulude kindlaks määramata jätmise osas osaliselt tühistada. Kolleegium rahuldab avaldaja taotluse osaliselt ja mõistab kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja täiendavalt juba välja mõistetule 2214 eurot 21 senti. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebus lahendatakse

§ 475lg 1 p 15 järgi hagita menetluses.

Hagita menetluses ei ole Vabariigi Valitsus

§ 175

lg 4 alusel kehtestanud teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärasid. Seetõttu tuleb asjas õigusabikulud määrata üksnes kriteeriumi „vajalikud ja põhjendatud" alusel lähtuvalt

§ 175

lg 1 (menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) eesmärgist. Kohtud on avaldaja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu põhjalikult analüüsinud ja leidnud olevat põhjendatud ja vajaliku ajakulu 26,95 tundi. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud neile antud diskretsiooniõigust avaldaja esindamiseks kulutatud töötundide määramisel ületanud. Asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane. Ka ei ole Riigikohtu menetluses ajakulu ega õigusabi osutamise tunnihinda kahtluse alla seatud. Avaldaja on

§ 174lg 6 kohaselt kinnitanud (II kd, tl 107), et esindajakulu ei sisalda käibemaksu.

Seega tuleb kohtutäiturilt esindajakuludena avaldaja kasuks välja mõista kokku 3234 eurot (26,95 * 120). Arvestades seda, et välja mõisteti 80% avaldaja menetluskuludest ((riigilõiv 87 eurot 47 senti + 3234) * 0,8 = 2657 eurot 18 senti) ja see tasaarvestatakse kohtutäituri kasuks väljamõistetud menetluskuluga 5 eurot, tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks lõplikult välja mõista 2652 eurot 18 senti (käibemaksuta). 13. Määruskaebuse väited

§ 172

lg 8 esimese lause vastuolu kohta põhiseadusega ei ole seadusetõlgenduse muutmise tõttu asjakohased. 14. Kolleegium märgib, et teistsuguse lahendi tegemiseks ei oleks alust põhjusel, et tulenevalt varasemast Riigikohtu praktikast võis kohtutäitur uskuda, et temalt ei saa nõuda esindajakulude hüvitamist üle

§ 172lg 8 esimeses lauses ettenähtud määra.

Kolleegium ei saa seaduse tõlgendamisel lähtuda varasemast praktikast, kui normile antud tõlgendust on muudetud. Tõlgendust muutev Riigikohtu lahend ei muuda tõlgendust üksnes selle lahendi jaoks, vastasel juhul võiks olla tegemist ebavõrdse kohtlemisega teiste sarnaste samal ajal menetletavate asjadega. 15.

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. 16. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Lea Laarmaa, Villu Kõve, Jaak Luik