Obsah (4)

§ 132§ 131§ 217§ 218

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-105-13 Määruse kuupäev Tartu, 3. oktoober 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Kohtuasi Mati Ta

) § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt.

§ 132

järgi peab avaldajale tagatud mittearestitav sissetulek koos riikliku peretoetusega kuu arvestuses moodustama 19,18 + 290 + 96,67 = 405 eurot 85 senti. Avaldaja on ise märkinud, et tema palk on 319 eurot 56 senti, millest peetakse kinni tulumaks 34 eurot 99 senti. Panga väljavõtetest nimetatud töötasu laekumisi 284 euro 57 sendi ulatuses ei nähtu. Avaldaja kontole laekus 2012. a mais 19,18 + 3435 eurot 59 senti = 3454 eurot 77 senti. Avaldaja ei ole esile toonud, et ta ei oleks mais 2012 saanud töötasu 284 eurot 57 senti, seega oli tema sissetulekute suuruseks kokku 3739 eurot 34 senti. Samalt konto väljavõttelt nähtub, et kohtutäitur pidas avaldaja kontolt mais 2012 täiteasja nr 025/2010/4416 raames kinni 3230 eurot 9 senti. Seega oli avaldajale tagatud mittearestitava sissetulekuna 509 eurot 25 senti. Kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustikus sätestatud piiranguid. Maakohus nõustus avaldajaga, et riiklikule peretoetusele ei saa sissenõuet pöörata, kuid erinevate sissetulekute laekumisel isiku pangakontole ei ole sundtäitmisel võimalik üheselt tuvastada, milliste sissetulekute arvel täitmine on toimunud. Praegusel juhul on avaldajale tagatud suurem summa, kui täitemenetluse seadustikus sätestatud miinimum ette nägi, ning seega ei ole kohtutäitur rikkunud

§ 131lg 1 p-s 1 sätestatut.

Seadusest tulenevale elatisele võib sissenõude pöörata sissenõudja avalduse alusel juhul, kui võlgniku muu vara võõrandamine ei ole andnud või eelduslikult ei anna tulemusi ning arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane (

§ 131lg 1 p 6 ja lg 2).

Seega võimaldab seadus pöörata sissenõuet erandkorras ka saadavale elatisele. Praegusel juhul on puudutatud isik teinud

1. aprillil 2012 kohtutäiturile avalduse, et soovib sissenõude pööramist seadusel põhinevale elatisele. Arvestades sundtäidetava summa suurust ning seda, et täitetoimikust nähtuvalt ei ole avaldajal muud vara, millele pöörata sissenõuet, ei ole kohtutäitur käitunud õigusvastaselt, pöörates täitmisele ka avaldaja kontole laekunud elatise. Täiteasi on kohtutäituri menetluses alates
2. oktoobrist
3. Täitetoimikust nähtuvalt, ei ole avaldaja kohtutäiturile esitanud oma vara nimekirja, millest nähtuks tema tegelik varaline seisnud, sh igakuised tegelikud sissetulekud. Kohtutäitur on taganud iga kuu avaldajale ja tema ülalpeetavale seaduses sätestatud miinimumist suurema summa. Elatis on küll ette nähtud lapse ülalpidamiseks, kuid seadus lubab pöörata sissenõuet ka elatisrahale. Lisaks on kohtutäitur avaldanud, et kinnipeetud summad on puudutatud isikule üle kantud. Seega ei saaks avaldaja ka juhul, kui kohus oleks tuvastanud

§-s 132 sätestatud keelu rikkumise, kohtutäiturilt riikliku peretoetuse ja elatise tagastamist nõuda, vaid avaldaja peaks pöörduma hagiga puudutatud isiku vastu alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08).
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
5. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
7. aprilli
8. a määrusega maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asjas ei vaielda selle üle, et avaldaja suhtes on täidetud täitemenetluse tingimused (on olemas täitmisavaldus ja täitedokument), kuid menetlusosalised vaidlevad selle üle, millises ulatuses võis kohtutäitur täitedokumendi täitmiseks arestida avaldaja pangakontol oleva raha.

§ 131

lg 1 p-de 1 ja 7 järgi ei või sissetulekut pöörata peretoetusele ja seadusel põhinevale elatisele.

§ 131

lg 2 sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib sama paragrahvi lg 1 p-des 6–8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.

§ 132

lg-te 1 ja 3 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, ja kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku palga alammäära võrra kuus. Maakohus on õigesti määranud, et avaldajale pidi jääma ühes kuus 405 eurot 85 senti, millele ei saanud sissenõuet pöörata. Vaidlus käib 2012. a mais avaldaja kontole laekunud raha arestimise üle. Kontole laekus mais 2012 peretoetus 19 eurot 18 senti ja elatise võla katteks puudutatud isikult 3435 eurot 59 senti. Elatis oli tasutud tütre ülalpidamiseks. Lisaks on kohtutäitur arvanud avaldaja sissetuleku hulka töötasu 284 eurot 57 senti. Avaldaja on kohtutäiturile avaldanud, et ta saab iga kuu palka 319 eurot 56 senti, millest tulumaksu mahaarvamise järel saab ta kätte 284 eurot 57 senti. See raha pangakontole ei laeku, kuid avaldaja ei ole maakohtule ega ka ringkonnakohtule väitnud, et tema töötasu oleks erinev maakohtu tuvastatust. Järelikult on kohtutäitur põhjendatult ka selle raha arvanud avaldaja igakuise sissetuleku hulka. Osalised ei vaidle selle üle, et peretoetust ei saa

§ 131

lg 1 p 1 järgi arestida ja et kohtutäitur on peretoetuse suurust arvestades õigesti määranud rahasumma, mis peab võlgnikule iga kuu alles jääma. Kaebuse väited peretoetuse ebaõige arestimise kohta ei ole õiged.

§ 131

lg 2 sätestab, et tasutud elatisele võib sissenõude pöörata ainult siis, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole andnud tulemusi või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele. Puudutatud isiku nõuet ei ole täitemenetluses õnnestunud rahuldada ja kohtutäituril ei ole andmeid, et avaldajal oleks muud vara, mille arvel nõue rahuldada. Puudutatud isik on teinud kohtutäiturile avalduse, et tema nõue rahuldataks avaldajale tasutava elatise arvel.

§ 131

lg 2 alusel elatisele sissenõude pööramisel tuleb arvestada lisaks eeltoodule ka seda, kas elatise arestimine on õiglane, arvestades nõude liiki ja sissetuleku suurust. Tasutud elatise puhul ei ole tegemist tavapärase sissetulekuga, vaid see on ette nähtud alaealise lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, mistõttu tuleb sellele sissenõude pööramist eriliselt kaaluda. Elatisele sissenõude pööramisel on oluline arvestada sellega, et avaldajale laekus mais 2012 elatis pikema perioodi eest. Asjas ei vaielda selle üle, et tegemist oli maksmata elatise võlaga, kuid mis perioodi eest oli elatis mais 2012 tasutud, tsiviilasja materjalidest ei selgu. Puudutatud isikul on avaldaja vastu nõue, mille aluseks on ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahend. Tavaliselt ei sõltu ühisvara jagamisel tekkinud võla tasumisest sissenõudja igapäevane toimetulek, küll aga võib elatise saaja toimetulek sõltuda elatise saamisest. Ebaõiglane on panna elatise saaja olukorda, kus elatise maksmisel korraga pikema perioodi eest on elatise saaja halvemas olukorras, kui ta oleks siis, kui elatist makstakse iga kuu. Oluline on ka see, et praeguses asjas on täitmisel mõlema poole nõuded teineteise vastu ja puudutatud isikul on võimalik korraga pikema perioodi eest elatist makstes saavutada olukord, mis on talle kasulikum, võrreldes sellega, kui ta oleks täitnud elatise väljamõistmise kohtuotsust kohaselt ja tasunud elatist iga kuu. Eeltoodut arvestades on õiglane tasutud elatisele sissenõude pööramisel lähtuda perioodist, mille eest elatis on makstud. See tähendab, et kui elatis on tasutud pikema perioodi eest, siis tuleb arestimisele mittekuuluva sissetuleku määramisel tasutud elatis arvutada kogu perioodi peale, mille eest see tasuti. Kuna ringkonnakohtu kasutuses ei ole andmeid, millise perioodi eest elatise võlga tasuti, siis ei ole võimalik seda ringkonnakohtul määrata. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks maakohtule, kes peab need asjaolud välja selgitama. Kuna maakohus menetles avaldaja 18. mail 2012 kohtutäiturile esitatud kaebust, mis oli esitatud 16. mail 2012 toimunud sissetuleku arestimise kohta, siis praeguses menetluses ei saanud avaldaja kohtult nõuda, et kohus annaks hinnangu ka hilisematele kohtutäituri tehtud sissetulekute arestimistele. Juhul kui avaldaja ei nõustu enda sissetuleku arestimisega, mis toimus pärast 16. maid 2012, tuleb tal esitada esmalt kaebus kohtutäiturile ja alles pärast selle kaebuse lahendamist on tal õigus pöörduda kohtu poole (

§ 217ja § 218).

Avaldaja väitis esitatud kaebuses, et tal ei olnud võimalik tutvuda kõigi kohtule esitatud dokumentidega, mistõttu ei olnud ta menetlusest informeeritud. Maakohus on tsiviilasja toimikusse võtnud kohtutäituri peetavas täitetoimikus olevate dokumentide koopiad, mida ei ole edastatud avaldajale. Eeltoodu ei riku oluliselt avaldaja õigusi, kuna tal oli õigus igal ajal tsiviilasja toimikuga tutvuda. Asjaolu, et kohtutäitur on arestitud summad üle kandnud puudutatud isikule, ei ole takistuseks, et lahendada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu määruse ning uue määrusega rahuldada kaebus. Peretoetust seaduse kohaselt arestida ei saa, nagu märkis õigesti ka ringkonnakohus. Samas on kohtutäitur selle arestinud. Kohtutäitur peab seda keeldu järgima ega saa teha hilisemaid arveldusi, millega võimaldab selle kasutamist. Elatisele sissenõude pööramine on ebaõiglane ja rikub lapse seadusest tulenevaid õigusi. See ei ole mõeldud avaldaja elatusvahendiks, vaid lapse elatusvahendiks. Seega ei ole tegemist avaldaja varalise õigusega, täitemenetlus ei saa toimuda kolmandate isikute varaliste õiguste arvel. Hinnangute andmata jätmine avaldaja hilisematele analoogilistele kaebustele ei vasta menetlusökonoomia põhimõttele, need tuleks läbi vaadata ühiselt.
2. Kohtutäitur leidis, et avaldaja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Puudutatud isik leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleks tühistada, kuid teistel põhjustel, kui on välja toodud avaldaja määruskaebuses. Avaldaja määruskaebusega puudutatud isik ei nõustunud.
3. Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta uue määrusega avaldaja määruskaebus maakohtu määruse peale rahuldamata ning jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse järgi ei arvestanud ringkonnakohus olulise asjaoluna sellega, et avaldaja ei ole seni esitanud vara nimekirja, millest nähtuksid tema tegelikud sissetulekud. Avaldaja omab Tallinnas lisaks elukohale kahte korteriomandit, mida koormavad suured hüpoteegid. Töötasu järgi ei ole võimalik neid korteriomandeid teenindada. Maakohus arvestas kõiki asjaolusid kogumis õigesti. Seaduses sätestatud miinimum üheks kuuks on avaldajale tagatud.
4. Avaldaja leidis, et kohtutäituri määruskaebus on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Lapse ülalpidamiseks ülekantud summad ei saa olla sissenõutavad tema isa võlgnevuse katteks. Puudutatud isik pidas kohtutäituri määruskaebust õigeks ja leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleks tühistada.
5. Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta uue määrusega avaldaja määruskaebus maakohtu määruse peale rahuldamata ning jätta jõusse maakohtu määrus. Ringkonnakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et avaldaja varjab oma sissetulekuid. Elatisele sissenõude pööramine on õiguspärane. Kohtutäitur ei suudaks iga kuu kontrollida elatise laekumist ja jätta avaldajale sellest kätte nõutud määra.
6. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku määruskaebus on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur ei vaielnud oma vastuses puudutatud isiku määruskaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 ja § 695 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kolleegium saab TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel teha uue määruse, millega rahuldab Mati Taela kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi
8. mai
9. a otsuse peale osaliselt. Tühistada tuleb kohtutäitur Kaire Põltsi
10. mai
11. a otsus osas, milles leiti, et seadus ei välista sissenõude pööramist elatisele. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata. Mati Taela määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Hiie-Mai Niitenbergi ja kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebused jäävad rahuldamata.
12. Kolleegium lahendab kõigepealt avaldaja määruskaebuse. Kolleegium nõustub avaldaja määruskaebuses esitatud seisukohaga, et täitemenetlus ei saa toimuda kolmandate isikute varaliste õiguste arvel. Kohtud on ekslikult kohaldanud

§ 131lg 1 p 7 koostoime

S § 131 lg-ga 2.

§ 131

lg 1 p 7 näeb ette, et sissenõuet ei saa pöörata seadusel põhinevale elatisele.

§ 131

lg 2 lubab erandina mh seaduslikule elatisele siiski sissenõuet pöörata, kui see on lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvestades õiglane. Kohtud on jätnud aga tähelepanuta selle, et seadusel põhinev elatis

§ 131

tähenduses peab olema võlgniku sissetulek (elatis võlgnikule), mitte kellegi teise isiku sissetulek. Sellele viitab üheselt mh

§ 131

lg 2 esimene lause, mille kohaselt: „Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale [---] ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele [---,] võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6-8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel." Tegemist peab olema seega olukorraga, mil võlgnikule kuuluvast muust varast nõude rahuldamiseks ei piisa, sel juhul on võimalik arestida võlgniku sissetulek, mida

§ 131lg 1 üldreegli kohaselt muidu arestida ei saaks.

Seega oleks elatise arestimine olnud lubatav nt juhul, kui avaldajale oleks makstud nt elatist perekonnaseaduse (PKS) § 72 (last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamine) või § 73 (lahutatud abikaasa ülalpidamine) alusel. Samuti on seadusel põhineva elatise näiteks PKS § 111. Lõpuks on võimalik

§ 131

lg 2 alusel sissenõuet pöörata ka lapsele makstavale elatisele, kuid selleks peab täitemenetluses võlgnikuks olema laps ise. Eespool esitatud seisukohta ei muuda see, et varasema kohtupraktika kohaselt mõisteti elatis kohtuotsuse resolutsioonis välja ühe vanema, mitte lapse kasuks. Olemuslikult on siiski tegemist lapse nõudega oma vanema vastu ning seega ka lapsele kuuluva elatisega. Ka praegusel juhul on igakuine elatis Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2007. a kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt välja mõistetud avaldaja kasuks (I kd, tl 12). Siiski on resolutsioonis ka märgitud, et elatis on mõeldud tütre ülalpidamiseks. 18. Kolleegium nõustub avaldaja määruskaebuse väitega, et riiklikku peretoetust

§ 131

lg 1 p-s 1 sätestatud keelu tõttu arestida ei saa (seda ka mitte

§ 131lg 2 alusel).

Kohtud on tuvastanud, et võlgniku käsutusse ühes kuus pidi seaduse kohaselt jääma 405 eurot 85 senti, aga tegelikult jäi 509 eurot 25 senti. Seega on võlgnikule sisuliselt tagatud õigus kasutada riikliku peretoetuse summat, 19 eurot 18 senti. Vastuseks määruskaebuse väitele, et ühes menetluses tulnuks lahendada ka avaldaja hilisemad, otse kohtule esitatud kaebused, märgib kolleegium, et

§ 218

lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse peale kohtule kaevata enne kohtutäiturile kaebust esitamata. Lisaks võiks pidev kaebuse täiendamine muuta menetluse ebaülevaatlikuks ja seda venitada.

1. Rahuldada ei saa avaldaja kaebust kohtutäituri otsuse peale osas, milles ta palub tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud summad. Kohtud on tuvastanud, et kohtutäitur on arestitud elatise summa sissenõudjale üle kandnud. Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel, kuivõrd praeguse määruse kohaselt ei olnud alust elatist arestida. Kolleegium märgib, et välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas, vt mh kohtutäituri seaduse §
2. Riigikohus on leidnud (vt
3. märtsil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08 tehtud määruse p 16), et kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu on välistatud juhul, mil võlgnik oli kohtutäiturile andnud ebaõigeid andmeid oma kontode kohta.
4. Kolleegium on seisukohal, et kohtutäituri ja puudutatud isiku määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. See, et avaldaja väidetavalt varjab oma vara või et kohtutäitur väidetavalt ei suudaks iga kuu elatise makset kontrollida, ei õigusta kolmanda isiku vara (lapsele määratud elatis) arestimist avaldaja võla katteks. Hea usu põhimõtte vastane võib olla puudutatud isiku käitumine, kes nõuab avaldajalt tagasi raha, mille ta ise on maksnud enda lapse ülalpidamiseks. Hea usu põhimõtte vastane võib olla ka oma vara varjamine, kuid avaldaja vara väljaselgitamiseks peab kohtutäitur kasutama kõiki seaduses lubatud vahendeid.
5. Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta kohtutäituri kanda, kuna kaebus tema
6. mai
7. a otsuse peale rahuldatakse suuremas osas. Asja ei saadeta uueks läbivaatamiseks madalama astme kohtule. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
8. Avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Kuna kolleegium jätab rahuldamata kohtutäituri ja puudutatud isiku määruskaebused, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata nende tasutud kautsjonid riigituludesse. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik