← Eesti

3-1-1-77-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-77-13

  1. oktoober 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi R. M.-i vara arestimine konfiskeerimise tagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-13-1297 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. M.-i kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. september 2013, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-1297 ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  9. Määrata OÜ-le Kull Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks R. M.-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 9 (üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas
  11. veebruaril 2013 Harju Maakohtule taotluse kahtlustatav R. M.-ile kuuluva sularaha arestimiseks KrMS § 142 lg-te 1 ja 2 ning KarS § 831 või § 832 alusel. Vara arestimise taotluse kohaselt kahtlustatakse R. M.-i KarS § 188 lg 2 p 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Samuti on R. M.-i legaalse sissetuleku ja elatustaseme vahelise erinevuse tõttu alust arvata, et mitmete aastate vältel on ta saanud vara narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise tulemusena.
  12. Harju Maakohtu
  13. veebruari
  14. a määrusega arestiti konfiskeerimise tagamiseks R. M.-ile kuuluv sularaha summas 545 eurot. Maakohus leidis, et R. M.-ile esitatud kuriteokahtlustus on põhjendatud. Kuna kahtlustataval puudub ametlik töökoht ja legaalne sissetulek, on alust eeldada, et kõnealune sularaha on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena.
  15. Harju Maakohtu
  16. veebruari
  17. a määruse peale esitas määruskaebuse R. M.-i kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja kahtlustatava vara aresti alt vabastamist. Kaitsja hinnangul ei osuta kriminaalasjas kogutud tõendid sellele, et R. M. tegeles narkootilise aine müügiga. Samuti selgitas kahtlustatav ülekuulamisel, et ta omandas arestitud sularaha seaduslikult − 400 eurot sai ta tulevase abikaasa emalt sõrmuste ostmiseks ja 145 eurot töötasuna. Asjaolu, et R. M. plaanis abielluda, nähtub ka kriminaalasja toimikusse lisatud tõenditest.
  18. Tallinna Ringkonnakohtu
  19. märtsi
  20. a määrusega jäeti Harju Maakohtu
  21. veebruari
  22. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse motiivid on kokkuvõtlikult järgmised. 4.
  23. Põhjendatud aluse kahtlustada R. M.-i KarS § 188 lg 2 p 1 ja § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises annavad läbiotsimisprotokollid, millistest nähtuvalt leiti kahtlustatava elukohast kile seemnetega ja tema kasutuses olevast garaažist 60 grammi kanepit. Kahtlustatava ütlused selle kohta, et ta leidis paki narkootilise aine, digitaalse kaalu ja tühjade pakenditega
  24. aastal kivi alt, pole eluliselt usutavad. Samuti pole usutav, et kahtlustatav, kes enda sõnul narkootikume ei tarvita, jättis kanepi pärast leidmist endale. 4.
  25. Kuriteokahtlustuse sisu ja asjaolu, et R. M.-ilt võeti, vaatamata legaalse sissetuleku puudumisele, ära sularaha summas 545 eurot, annavad aluse eeldada, et kahtlustatav on vara saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Seetõttu võib kõnealune sularaha kuuluda R. M.-i süüditunnistamise korral KarS § 832 alusel konfiskeerimisele. Kahtlustatava väited selle kohta, et ta sai 400 eurot tulevase abikaasa emalt ja teenis ülejäänud 145 eurot töötasuna, on paljasõnalised. Kuna vara aresti alt vabastamine võib raskendada hilisema konfiskeerimisotsustuse täitmist, tuleb maakohtu määrus muutmata jätta. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  26. Tallinna Ringkonnakohtu
  27. märtsi
  28. a määruse peale esitas määruskaebuse R. M.-i kaitsja G. Kull, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning kahtlustatava vara aresti alt vabastamist. Määruskaebuse esitaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 5.
  29. Läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt leiti kahtlustatava kasutuses olevast garaažist 60 grammi kanepit, osutab üksnes KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele. Selles sättes kirjeldatud kuriteo toimepanija vara pole võimalik KarS § 832 alusel konfiskeerida. 5.
  30. Ringkonnakohus pole pööranud tähelepanu arestitud sularaha legaalsele päritolule osutavatele tõenditele ega arvestanud kahtlustatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel asjaolu, et kahtlustatav plaanis abielluda. Puuduvad tõendid selle kohta, et R. M. teenis tulu narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega.
  31. Määruskaebusele esitas vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte, kelle hinnangul on kohtumäärused nõuetekohaselt põhjendatud ja R. M.-ile kuuluva sularaha arestimine seaduslik. Kohtud on analüüsinud nii R. M.-ile esitatud kuriteokahtlustuse põhjendatust kui ka tema legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra erinevust ning leidnud, et on alust eeldada, et kahtlustatav on arestitud sularaha omandanud kuritegude toimepanemise tulemusena. Olukorras, kus isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena, peab isik vara legaalset päritolu ise tõendama. Praeguses asjas märkis ringkonnakohus õigustatult, et kahtlustatava paljasõnalistest väidetest ei piisa sularaha legaalse päritolu tõendamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  32. Tulenevalt KarS § 832 lg 1 esimesest lausest konfiskeerib kohus isikut kuriteos süüdi mõistes ja teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega karistades karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. KarS § 184 lg 5 p 2 kohaselt kohaldab kohus laiendatud konfiskeerimist varale, mis on saadud samas paragrahvis sätestatud kuriteoga. Eeltoodust nähtuvalt on kaitsja seisukoht, et KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanija vara pole võimalik KarS § 832 alusel konfiskeerida, ekslik ja väide selle kohta, et seni kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada R. M.-i üksnes KarS § 184 lg 1 tunnustele vastava kuriteo toimepanemises, praeguse asja lahendamise seisukohalt tähtsusetu. Seetõttu jätab kolleegium kaitsja selle argumendi edasise tähelepanuta.
  33. Samas nõustub kolleegium kaitsjaga selles, et ringkonnakohus on jätnud hindamata arestitud sularaha legaalsele päritolule osutavad tõendid. KarS § 832 lg 1 teise lause kohaselt ei kohaldata laiendatud konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Praeguses asjas jättis ringkonnakohus tähelepanuta R. M.-i abiellumisele osutava tõendi, tunnistajate A. ja T. L.-i ütlused ning T. L.-i ülekuulamisprotokollile lisatud pangakonto väljavõtte ja asus seisukohale, et R. M.-i ütlused on arestitud sularaha legaalse päritolu osas paljasõnalised. Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus nimetatud tõendite hindamata jätmisega oluliselt kriminaal​menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. See minetus toob endaga kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna Riigikohus ei tohi KrMS § 363 lg 5 kohaselt faktilisi asjaolusid tuvastada, pole ringkonnakohtu viga võimalik Riigikohtus kõrvaldada. Eeltoodu tõttu tuleb kriminaalasi saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  34. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2, § 362 p-st 2 ning § 341 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  35. märtsi
  36. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse osaliselt.
  37. R. M.-i kaitsja esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks normatiivmaterjalide selekteerimise ja läbitöötamise ning kriminaalasja materjalidega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest OÜ-le Kull Advokaadibüroo kogusummas 57,60 eurot (sh käibemaks 9,60 eurot). Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja normatiivmaterjalide selekteerimiseks ja läbitöötamiseks ühe pooltunni ning kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kaks pooltundi. Kokku osutas kaitsja R. M.-ile määruskaebemenetluses õigusabi kolme pooltunni jooksul. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  38. detsembri
  39. a otsuse (
  40. jaanuaril 2013 jõustunud redaktsioonis) punktidest 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.