3-4-1-30-13

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON MÄÄRUS 3-4-1-30-13

1. oktoober 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Jaak Luik Kalle Pallingu
2. juuni
3. a kaebus Kirjalik menetlus Jätta Kalle Pallingu kaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Riigiprokuratuur alustas
5. mail 2012 kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 4021 tunnustel, et uurida kahtlust, kas Eesti Reformierakond on rikkunud erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piiranguid, ja tunnistas K. Pallingu kahtlustatavaks.
6. oktoobri
7. a määrusega lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse, tuginedes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p-le 1 ja §-le 200 kriminaalmenetluse aluse (kuriteo tunnuste) puudumise tõttu.
8. Kalle Pallingu esindajad vandeadvokaat Raul Otsa ja vandeadvokaat Leon Glikman esitasid
9. juunil 2013 Riigikohtule kaebuse. Kaebuses paluti tunnistada kriminaalasja nr 1200000071 kohtueelne menetlus õigusvastaseks K. Pallingu kahtlustatavaks tunnistamise osas ja mõista kaebajale välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
10. Kaebuses leitakse, et kriminaalmenetlust juhtinud riigiprokurör tegutses ebaseaduslikult ja rikkus menetlustoimingute tegemisel K. Pallingu põhiseaduse (PS) §-dest 11, 13, 14, 17, 26 ja 43 ning § 22 lg-st 1 tulenevaid põhiõigusi. K. Palling pöördus kaebusega Riigikohtu poole, sest tal ei ole muud võimalust oma õigusi kaitsta, s.o tuvastada kriminaalmenetluse õigusvastasus ja saada tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalset põhiseaduslikkuse järelevalve kaebust. Siiski on Riigikohus leidnud, et erandjuhul saab isik pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev individuaalkaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
12. juuli
13. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-25-13, punkt 31). Eeltoodust lähtudes hindab kolleegium K. Pallingu kaebuse lubatavust.
14. K. Palling leiab, et tema vastu toimunud kriminaalmenetlus oli õigusvastane ja rikkus tema põhiõigusi, kuid ei ole kohast kohtumenetlust, milles ta saaks taotleda kriminaalmenetluse õigusvastasuse tuvastamist ja nõuda tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
15. Kolleegium leiab, et Riigikohtule esitatud kaebus on üldsõnaline. Kaebuses on nimetatud erinevaid menetlustoiminguid ja määrusi, mida kaebaja peab enda õigusi rikkuvateks, kuid neid on kirjeldatud üksnes üldjoontes. Samuti ei nähtu, kas ja milliseid olemasolevaid õiguskaitsevõimalusi K. Palling kriminaalmenetluses on kasutanud.
16. Kolleegium märgib, et kuni süüdistusakti koostamiseni kontrollib kriminaalmenetluse toimingute ja määruste õiguspärasust menetlusosalise kaebuse alusel eeluurimiskohtunik uurimus​- kaebemenetluses (KrMS §-d 228–230). Juhul kui K. Palling soovib kohtueelses kriminaalmenetluses toiminguga või määrusega tekitatud kahju hüvitamist, on tal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu kui avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu poole (halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1). Riigivastutuse seadus, mis reguleerib avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamist, ei ole kohaldatav kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamisele, ja seetõttu on Riigikohus tunnistanud kahju hüvitamise regulatsiooni puudumise mitmes haldusasjas põhiseadusvastaseks (Riigikohtu üldkogu
17. märtsi
18. a otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-85-09 tunnistati põhiseaduse vastaseks ebamõistlikult pika kohtueelse kriminaalmenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine;
19. augusti
20. a otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-15-09 tunnistati põhiseaduse vastseks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju õiglases ulatuses hüvitamise regulatsiooni puudumine;
21. augusti
22. a otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-35-10 tunnistati põhiseaduse vastaseks kohtueelses kriminaal​menetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine). Riigikohtu üldkogu tugines nimetatud lahendites kahju hüvitamisel otse PS §-le
24. Lisaks sellele märgib kolleegium, et PS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Sama paragrahvi teine lõige kohustab kohut järgima põhiseadust ja tunnistama põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. Sellise kohustuse sätestab ka PS § 152 lg 1, mille kohaselt jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega.
25. Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lg 1 teises lauses tagatud põhiõiguse realiseerimine on võimalik konkreetse normikontrolli menetluses, kus kaebuse esitajal on võimalik esitada oma taotlus kohtuasja lahendavale kohtule. PS § 15 lg 1 teise lause kaitseala hõlmab õigust seada kahtluse alla nii materiaal- kui ka menetlusõiguslike normide põhiseadusele vastavus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht
26. detsembri
27. a määruses kohtuasjas nr 3-4-1-22-09, viidates kolleegiumi
28. märtsi
29. a otsusele asjas nr 3-4-1-1-04,
30. aprilli
31. a otsusele asjas nr 3-4-120-07 ja Riigikohtu üldkogu
32. mai
33. a otsusele asjas nr 3-1-1-88-07).
34. Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et Kalle Pallingu kaebus ei ole lubatav, ja jätab kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lg-st 2 tulenevalt läbi vaatamata ning tagastab esitajatele. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jaak Luik