← Eesti

3-4-1-49-13

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-49-13 8. oktoober 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld Romeo Kalda kaebus Vabariigi

§ 5

lõige 4 ja lõige 6 ning § 27 lõige 3 on vastuolus PS §-dega 1, 3, 10, 11, 56 ja 57 ning põhiseaduslike aluspõhimõtetega, samuti Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

  1. protokolli artikliga 3 ja seda täpsustava Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 40, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25 ning Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni vastu võetud valimiste hea tava koodeksist tulenevate põhimõtetega.
  2. R. Kalda on seisukohal, et kandideerimisõigus on seotud hääletamisõigusega, mis on põhiõigusena tagatud PS §-s
  3. KOVVS § 5 lõiked 4 ja 6 on vastuolus PS §-ga 57 ja §-ga 11 koostoimes, kuna piiravad kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute põhiõigusi sedavõrd radikaalselt. Selline piirang ei saa õigusselguse põhimõttest tulenevalt olla kooskõlas inimõiguste ja põhivabadustega, samuti ei nähtu seaduse mõttest sellise põhiõiguse piirangu legitiimne eesmärk. Valimis- ja kandideerimisõiguse piiramine ei saa üldjuhul olla õigusriigis karistava iseloomuga.
  4. Kaebaja leiab, et põhiseaduse sätteid tuleb tõlgendada lähtuvalt EIÕK
  5. protokolli artiklist 3, mille sisu on EIK täpsustanud kohtuasjades Hirst vs. Ühendkuningriik (nr 74025/01,
  6. oktoobri
  7. a otsus), Greens ja M. T. vs. Ühendkuningriik (nr 60041/08 ja 60054/08,
  8. novembri
  9. a otsus) ja Scoppola vs. Itaalia (nr 126/05,
  10. mai
  11. a otsus). EIK on kinnitanud, et riigisisene regulatsioon, mis välistab kõigi süüdimõistetud ja vangistuses viibivate isikute valimistel osalemise ja mille mõju on absoluutne ega ole kaasuse põhiselt hinnatav, on konventsiooniga vastuolus. Sama seisukohta on väljendanud ka ÜRO Inimõiguste Komitee ja Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon. PS § 123 lõikest 2 ja Riigikohtu praktikast tulenevalt peaks Eesti seaduse vastuolu korral EIÕK-ga kui välislepinguga kohaldama konventsiooni koos EIK praktikaga. Osalisriikidele on ratifitseerimiseks antud EIÕK lisaprotokoll nr 15, kuid ka selle ratifitseerimiseni ei saa Eesti loobuda subsidiaarsuse põhimõttest.
  12. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et VVK on lubamatult viidanud asjaolule, et R. Kalda rahvastikuregistrijärgne elukoht ei asu Jõhvi vallas. Kinnipeetavaid tuleb käsitleda erikategooriana ja arvestada tuleb Justiitsministeeriumi kinnipeeturegistri andmeid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  13. Vaidluse all ei ole asjaolu, et R. Kalda on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust. Vaidlus käib selle üle, kas KOVVS § 5 lõige 6 on põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.
  14. R. Kalda seostab oma väited selle kohta, et ka vanglakaristust kandval isikul peab kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel olema kandideerimisõigus, hääletamisõigusega ja viitab PS §-dele 56 ja
  15. Kaebusest nähtuvalt on R. Kalda seisukohal, et vanglakaristust kandval isikul peab ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel olema hääletamisõigus ja ta tuleb kanda valijate nimekirja. Nende väidete kohta võtab kolleegium seisukoha otsuse punktides 14–
  16. Põhiseaduse §-d 56 ja 57 reguleerivad riigivõimu teostamist ja hääleõigust riigivõimu teostamisel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimine ei ole riigivõimu teostamine, mistõttu põhiseaduse need sätted ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad.
  17. Kolleegium märgib, et hääletamisõigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel reguleerib PS § 156 lõige 2, mille järgi kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. See säte annab seadusandjale võimaluse sisustada hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. PS § 156 lõige 2 ei reguleeri kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, vaid jätab selle seadusandja kujundada.
  18. On tõsi, et kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on KOVVS § 5 lõikes 5 määratletud ka hääletamisõiguse kaudu ja

§ 5

lõike 4 järgi ei võta hääletamisest osa isik, kelle kohus on süüdi mõistnud ja kes kannab karistust kinnipidamiskohas. Tõsi on ka see,

§ 27

lõige 3 välistab valijate nimekirja sellise isiku kandmise, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva

  1. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Praeguses asjas ei ole otsustava tähtsusega see, kas põhiseadusega on kooskõlas vanglakaristust kandval isikul kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamisõiguse puudumine. Praeguse vaidluse esemeks on see, kas kinnipeetaval peab või ei pea olema kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
  2. Vanglakaristust kandva isiku kandideerimisõiguse puudumine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on ühemõtteliselt ja ammendavalt reguleeritud KOVVS § 5 lõikes 6, milles sätestatakse: „Volikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust." Kohtuasjas nr 3-4-1-44-13 tehtud otsuses jõudis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium järeldusele,

§ 5

lõikes 6 sätestatud kandideerimisõiguse piirang on proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme töö eeldab vähemasti volikogu istungitel osalemist, kuid ka muid tegevusi, mis eeldavad, et isik saab vabalt liikuda. Vabaduskaotusliku karistuse olemuslik osa on see, et isik ei saa vabalt ringi liikuda (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-44-13, p 13). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Nimetatud otsuses ei põhjendanud kolleegium kinnipeetava kandideerimisõiguse puudumist sellega, et kinnipeetaval ei ole ka hääletamisõigust. Kolleegium pidas kinnipeetava kandideerimisõiguse puudumist põhiseaduspäraseks sõltumata sellest, kas tal hääletamisõigus on või ei ole. Seepärast ei pea kolleegium praeguses kohtuasjas vajalikuks hinnata seda, kas KOVVS § 5 lõige 4 ja § 27 lõige 3 on põhiseaduspärased.
  3. Kaebaja väidete kohta,

§ 5

lõiked 4 ja 6 ning § 27 lõige 3 on vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtetega, leiab kolleegium, et põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 seostab aluspõhimõtted Eesti kuulumisega Euroopa Liitu. Süüdimõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei seostu Eesti kuulumisega Euroopa Liitu.

  1. Kolleegium hindas
  2. oktoobri
  3. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-44-13 KOVVS § 5 lõike 6 kooskõla ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ning leidis, et säte on nendega kooskõlas. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 39 ja 40 annavad teise liikmesriigi kodanikele õiguse kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel riigi kodanikega samadel tingimustel, kuid ei reguleeri kinnipeetavate valimisõigust. EIÕK lisaprotokolli nr 1 artikkel 3 käsitleb riigi seadusandliku organi valimisi, kuid praegusel juhul soovib kaebaja kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Veneetsia Komisjoni raportit (CDL-AD

(2006)018), millele kaebaja viitab, tuleb aga mõista konventsiooniga tagatud õiguste kontekstis. Ka kaebuses viidatud lahendites ei käsitle EIK kinnipeetavate kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse esindusorgani valimistel, vaid üksnes hääletamisõigust parlamendi valimistel. EIÕK lisaprotokolli nr 15 (
  1. juunist 2013) ei ole Eesti ratifitseerinud ja see ei ole Eestile siduv (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-44-13, punktid 15–17 ja 20).
  4. KOVVS § 5 lõige 6 on kooskõlas ka Veneetsia Komisjoni valimiste heade tavade koodeksiga (
  5. mai 2003, CDL-AS82002)23 rev), sest piirang on sätestatud seaduses, on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning piirang on seotud raskemate kuritegude toimepanemisega. Samuti ei ole vaidlustatud säte vastuolus ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25, kuna ei piira kuriteos süüdimõistetud ja vanglakaristust kandva isiku õigusi ebaproportsionaalselt. ÜRO Inimõiguste Komitee
  6. juuli
  7. a üldine selgitus nr 25 ei ole siduv dokument ja selle punktis 14 käsitletakse üksnes hääletamisõigust, mitte kandideerimisõigust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  8. oktoobri
  9. a otsus kohtuasjas nr 3-4-144-13, punktid 17–19 ja 23–24).
  10. Eespool toodust tulenevalt ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut kaebaja väidetele selle kohta, et VVK on ebaõigesti leidnud, et Jõhvi vald ei ole kaebaja püsiv elukoht.
  11. Kolleegium osutab ka sellele, et õige on VVK seisukoht, et haldusorgan peab tulenevalt PS § 3 lõikest 1 rakendama kehtivat seadust ega saa jätta normi kohaldamata isegi siis, kui leiab, et norm on põhiseadusega vastuolus. Lähtuvalt PS § 15 lõikest 1 saab igaüks nõuda asjassepuutuva sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  12. oktoobri
  13. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-44-13, punkt 11).
  14. Eeltoodust lähtuvalt jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium R. Kalda kaebuse rahuldamata. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.