← Eesti

3-4-1-50-13

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-50-13 9. oktoober 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, Tõnu Anton ja Jüri Põld Raivo Paala kaebus Vabariigi Valimisk

§ 5

lõike 6 kohaselt ei või volikogu liikmeks kandideerida isik, kelle kohus on süüdi mõistnud kuriteos ja kes kannab vanglakaristust. R. Paala on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust Tartu Vanglas. Lisaks sellele märkis VVK, et põhiseaduse (PS) § 3 lõikest 1 tulenevalt peab valimiskomisjon oma tegevuses lähtuma kehtivast seadusest ega saa hinnata seaduse vastavust välislepingule. Samuti puudub valimiskomisjonil võimalus jätta kehtiv seadus kohaldamata ja pöörduda sätte põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks kohtu poole.

  2. oktoobril 2013 jõudis VVK-sse R. Paala kaebus Riigikohtule VVK
  3. septembri
  4. a otsuse nr 25 peale, mille VVK edastas samal päeval Riigikohtule. VVK-lt saadud teabe kohaselt sai R. Paala VVK
  5. septembri
  6. a otsuse kätte
  7. septembril 2013 ja saatis kaebuse VVK kaudu Riigikohtule
  8. septembril
  9. Kaaskirjas selgitas VVK, et jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde, ja palus kaebuse jätta rahuldamata. Lisaks sellele leidis VVK, et VVK esimehel ei olnud R. Paala kaebuse lahendamisel huvide konflikti. KAEBAJA SEISUKOHT
  10. R. Paala palub kaebuses tühistada VVK
  11. septembri
  12. a otsus nr 25 ja kohustada VVK-d kandma R. Paala üksikkandidaadina
  13. oktoobril 2013 toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste üksikkandidaatide nimekirja. Kaebaja on seisukohal,

§ 5

lõige 6, mis välistab Eesti Vabariigis kohtus süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvate isikute võimaluse kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)

  1. protokolli artikliga 3 ja seda laiendavate Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditega, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25, Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni valimiste heade tavade koodeksiga ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 39 ja
  2. Vangide hääletamis- ja kandideerimiskeeld on vastuolus ka põhiseadusega.
  3. Kaebaja leiab, et vanglakaristust kandvate isikute kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerimise õigus tuleneb EIK praktikast. EIK on järjekindlalt leidnud, et üldine seadusest tulenev kõigi kinnipeetavate aktiivse valimisõiguse piirang on ebaproportsionaalne (vt Hirst vs. Ühendkuningriik (nr 74025/01,
  4. oktoobri
  5. a otsus), Greens ja M. T. vs. Ühendkuningriik (nr 60041/08 ja 60054/08,
  6. novembri
  7. a otsus) ja Scoppola vs. Itaalia (nr 26/05,
  8. mai
  9. a otsus). Sama seisukohta on väljendanud ÜRO Inimõiguste Komitee (
  10. juuli
  11. a üldine selgitus nr 25

(57), p 14). Kandideerimisõiguse üldist piirangut kinnipeetavatele on ebaproportsio​naalsuse tõttu tauninud ka Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjon (CDL-AD
(2006)018, p 78).
  1. EIK käsitluse kohaselt on lepinguosalistel riikidel küll avar hindamisruum valimissüsteemi kujundamisel, kuid seejuures ei või välistada mingi isikute grupi valimistel osalemist. Riigid peavad valimisõiguse piiramise eesmärki defineerides juhinduma õiguse ülimuslikkuse põhimõttest ja konventsiooni üldistest eesmärkidest. Konventsioon peab tagama õigusi, mis on praktilised ja tõhusad, mitte teoreetilised ja illusoorsed. Ametivõimud peavad tagama valimiste läbipaistvuse ja hoiduma meelevaldsetest ja põhjendamatutest otsustest. Demokraatlikud väärtused on osa Euroopa avalikust korrast ja konventsiooni vastuvõtmise eesmärk oli edendada demokraatlikke väärtusi ja ideaale.
  2. EIK kohtupraktika loob olukorra, kus riigisisene seadus võib küll kehtida, kuid ei saa olla täitmiseks kohustuslik. Kui sellist seadust kohaldatakse, on see seadusele allutatud isiku EIÕK-s kaitstud õiguste rikkumine. Tulenevalt PS §-st 123 ja Riigikohtu praktikast peab riigisisene ning rahvusvahelise õiguse vastuolu korral kohaldama rahvusvahelise õiguse sätteid. Seda seisukohta on EIK väljendanud mitmetel konverentsidel (Interlakenis
  3. veebruaril 2010, Izmiris
  4. aprillil 2011 ja Brightonis
  5. aprillil 2012). Osalisriikidele on ratifitseerimiseks avatud ka EIÕK
  6. lisaprotokoll. Kaebaja leiab, et Tartu Linna Valimiskomisjoni ja VVK pealiskaudsed ja motiveerimata otsused on riigiametike teadlik ja tahtlik rahvusvaheliste lepingute ja R. Paala inimõiguste rikkumine. Kaebaja on seisukohal, et enam kui 2400 inimese inimõiguste rikkumine annab aluse eeldada, et valimised ja valmistulemused tervikuna ei saa olla legitiimsed.
  7. Kaebaja märgib, et pöördus vangide kandideerimis- ja valimiskeelu rahvusvahelistele lepingutele vastavuse kontrollimiseks
  8. septembril 2013 ka õiguskantsleri poole. Õiguskantsler vastas R. Paalale kirjaga, mille oli allkirjastanud Õiguskantsleri Kantselei direktor Alo Heinsalu, kes samas on ka VVK esimees. Kaebaja leiab, et kuna A. Heinsalu on ka VVK esimees, tekkis tal R. Paala taotluse läbivaatamisel huvide konflikt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Vaidluse all ei ole asjaolu, et R. Paala on kuriteos süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust. Vaidluse all on see, kas põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse ning Euroopa Liidu õigusega on kooskõlas KOVVS § 5 lõige 6, milles sätestatakse: „Volikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust."
  10. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium hindas
  11. oktoobri
  12. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-44-13 KOVVS § 5 lõike 6 põhiseadusele, Euroopa Liidu õigusele ja rahvusvahelisele õigusele vastavust osas, mis välistab kandideerimisõiguse isikul, kelle kohus on süüdi mõistnud kuriteos ja kes kannab vanglakaristust. Kolleegium leidis,

§ 5lõige 6 on põhiseaduse ning rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ega pea vajalikuks nimetatud otsuses toodud põhjendusi üksikasjalikult korrata.

  1. Kolleegium leidis, et õige on VVK seisukoht, et haldusorgan peab tulenevalt PS § 3 lõikest 1 rakendama kehtivat seadust ega saa jätta normi kohaldamata isegi siis, kui leiab, et norm on põhiseadusega vastuolus. Lähtuvalt PS § 15 lõikest 1 saab igaüks nõuda asjassepuutuva sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-44-13, punkt 11).
  4. Kolleegium hindas
  5. oktoobri
  6. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-44-13 KOVVS § 5 lõike 6 kooskõla ka Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega ning leidis, et säte on nendega kooskõlas. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 39 ja 40 annavad teise liikmesriigi kodanikele õiguse kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel riigi kodanikega samadel tingimustel, kuid ei reguleeri kinnipeetavate valimisõigust. EIÕK lisaprotokolli nr 1 artikkel 3 käsitleb riigi seadusandliku organi valimisi, kuid praegusel juhul soovib kaebaja kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Veneetsia Komisjoni raportit (CDL-AD

(2006)018), millele kaebaja viitab, tuleb aga mõista konventsiooniga tagatud õiguste kontekstis. Ka kaebuses viidatud lahendites ei käsitle EIK kinnipeetavate kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse esindusorgani valimistel, vaid üksnes hääletamisõigust. EIÕK lisaprotokolli nr 15 (
  1. juunist 2013) ei ole Eesti ratifitseerinud ja see ei ole Eestile siduv (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-44-13, punktid 15–17 ja 20).
  4. KOVVS § 5 lõige 6 on kooskõlas ka Veneetsia Komisjoni valimiste heade tavade koodeksiga (
  5. mai 2003, CDL-AS82002)23 rev), sest piirang on sätestatud seaduses, on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning piirang on seotud raskemate kuritegude toimepanemisega. Samuti ei ole vaidlustatud säte vastuolus ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 25, kuna ei piira kuriteos süüdimõistetud ja vanglakaristust kandva isiku õigusi ebaproportsionaalselt. ÜRO Inimõiguste Komitee
  6. juuli
  7. a üldine selgitus nr 25 ei ole siduv dokument ja selle punktis 14 käsitletakse üksnes hääletamisõigust, mitte kandideerimisõigust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  8. oktoobri
  9. a otsus kohtuasjas nr 3-4-144-13, punktid 17–19 ja 23–24).
  10. Eeltoodust lähtudes nõustub põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium VVK
  11. septembri
  12. a otsuses nr 25 toodud seisukohtadega ja jätab R. Paala kaebuse rahuldamata. Kaebaja väited VVK esimehe võimaliku huvide konflikti kohta Õiguskantsleri Kantselei direktorina otsustuste langetamisel ei mõjuta VVK otsuse õiguspärasust.
  13. Täiendavalt märgib kolleegium, et Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse resolutsiooni vaidlustamisviide (Tartu Linna Valimiskomisjoni otsuse nr 21 punkt 3) on ebatäielik. Tartus ja Tallinnas täidavad linna valimiskomisjonid maakonna valimiskomisjoni ülesandeid ning seetõttu on vaidlustamise osas asjakohane viidata ka KOVVS § 12 lõikele
  14. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.