← Eesti

3-3-1-27-13

Obsah (9)§ 1361§ 105§ 27§ 31§ 107§ 130§ 96§ 40§ 98

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-27-13 9. oktoober 2013 Eesi

) § 1361 alusel taotluse anda luba seada Eesti Vaba​riigi kasuks kohtulik hüpoteek Jevgeni Savtšenko järgmistele kinnisasjadele: 1) registriosa nr 4217101, elamumaa, Tallinna linn, Nõmme linnaosa, Metsa tn 35 (summas 100 000 eurot) ja 2) registri​osa nr 5755001, elamu- ja ärimaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Magdaleena tn 3, korter nr 27 üldpinnaga 114,60 m2 (summas 44 707,07 eurot). Taotluse põhjendused: 1) PMTK

  1. juuli
  2. a maksuotsusega nr 12.2-3/7175-12 määrati OÜ-le EuroActive maksus​tamis​perioodi juuni-juuli 2009 kohta tasumisele kuuluv maksusumma 111 313,13 eurot, mis koos​nes käibemaksust 78 591,20 eurot ja ettevõtlusega mitteseotud välja​maksetelt arvutatud tulumaksust 32 722 eurot; 2)
  3. oktoobri
  4. a korralduse nr 12.2-3/4104-1 alusel viis maksuhaldur läbi kontrolli OÜ Euro​Active maksustamisperioodi august 2011 käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasu​mise õigsuse kontrolliks, mille tulemusena kuulub
  5. a augusti käibedeklaratsioonil dekla​reerimisele käibemaksu enammakse summas 80,14 eurot, kuid maksumaksja deklareeris käibe​maksu enam​makset summas 126 936,34 eurot eesmärgiga katta
  6. juuli
  7. a maksu​otsusega määratud maksusumma; 3) täitetoimingute tulemusena ei ole OÜ-lt EuroActive maksuvõlga sisse nõuda õnnestunud. Äri​ühingul puudub registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. OÜ EuroActive kustutati
  8. oktoobril 2011 käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tõendanud Eestis ette​võtlu​- sega tegelemist; 4) OÜ EuroActive on esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks.
  9. augusti
  10. a kohtu​määrusega jättis Harju Maakohus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu; 5) Jevgeni Savtšenko oli perioodil
  11. mai 2005 –
  12. november 2010 OÜ EuroActive juhatuse liige ning osales maksupettuses ees​märgiga vähendada maksukohustust ja viia ettevõtlusest raha välja makse maksmata. Taotluse esita​misega algatab PMTK J. Savtšenko suhtes maksumenetluse vastutus​otsuse koostamise eesmärgil. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur J. Savtšenko vastu nõude tasuda OÜ-le EuroActive määratud maksusumma 111 313,13 eurot. Arvestades, et J. Savtšenko on toime pannud maksu​pettuse, on põh​jendatud alus väita, et loa andmata jätmise korral asub isik sundtäitmise vältimiseks oma vara võõ​randama; 6) PMTK lõpetab J. Savtšenko vastu suunatud täitetoimingud, kui viimane on esitanud tagatise suu​ruses 144 707,07 eurot (põhivõlg + 30% sundtäitmise kulud).
  13. Tallinna Halduskohus rahuldas
  14. oktoobri
  15. a määrusega haldusasjas nr 3-12-2079 PMTK taotluse ja andis maksuhaldurile loa taotleda Eesti Vabariigi (PMTK kaudu) kasuks kohtuli​ku hüpoteegi seadmist Jevgeni Savtšenko kinnisasjadele taotletud summas. Halduskohus leidis, et taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. OÜ EuroActive ei ole maksu​otsusega määratud maksukohustust vabatahtlikult täitnud ning maksuvõla sissenõudmine on jää​nud tulemuseta. OÜ EuroActive pankrotimenetlus on lõpetatud pankrotti välja kuulutamata rau​ge​mise tõttu ning juriidiline isik on otsustatud lõpetada. Seega võib eeldada, et OÜ-l EuroActive puudub raha maksukohustuse täitmiseks. J. Savtšenko oli maksuvõla tekki​mise perioodil OÜ Euro​Active juhatuse liige ning tema suhtes on alustatud maksumenetlust vastutus​otsuse tegemiseks. Äriühing ei ole määruse tegemise ajal äriregistrist kustutatud. Taotluses on põh​jendatud, miks on maksuhalduri arvates juhatuse liikme kohustusi rikutud. Ilmselgelt põhjendama​tuks ei saa pidada PMTK kartust, et J. Savtšenko võib hakata võõrandama vara selliselt, et vastutus​otsuse tegemisel pole selle hilisem sundtäitmine enam mõistlikul viisil võimalik. Sellele viitab ka isiku varasem käitumine OÜ EuroActive juhatuse liikmena. Maksuhaldur on taotluses näidanud ette võimaluse täitetoimingu lõpetamiseks tagatise esitamisel.
  16. J. Savtšenko esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse. Määrus​kaebuse kohaselt ei ole

§ 1361lg 1 kohaldatav vastutusotsuse täitmise tagamiseks.

PMTK

  1. juuli
  2. a maksuotsusest tulenev maksunõue on vaieldav ning maksuotsus pole veel jõustu​nud (vaidlustatud haldusasjas nr 3-11-2375). Maksuhaldur on jätnud taotluses märkimata OÜ Euro​Active tegeliku maksuvõla suuruse ega pole kodulehel avaldanud fakti, et maksuotsus on kohtus vaidlustatud. Maksukohustuslaste registrist nähtuvalt tekkis OÜ-l EuroActive maksustamisperioodil
  3. a september käibemaksuvõlg 22 146,92 eurot, kuna äriühing deklareeris tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 76 387,91 eurot. Tasumisele kuuluvat käibemaksu vähendas OÜ EuroActive
  4. a oktoobris deklareeritud enammakstud käibemaksu arvelt summas 42 007,25 eurot. Sellest järeldub, et äriühing on maksuotsusest tulenevad nõuded täitnud. J. Savtšenko ei vastuta käibe​maksu​võla eest, mis tekkis maksustamisperioodil oktoober 2011, kuna tema juhatuse liikme voli​tused olid selleks ajaks lõppenud.
  5. Maksu- ja Tolliameti (MTA) vastuse kohaselt on eksitav J. Savtšenko väide, et
  6. juuli
  7. a maksu​otsusega määratud tasumisele kuuluv käibemaks 78 591,20 eurot ja tulumaks 32 722 eurot on tasutud. Määruskaebuse esitaja viidatud ettemaksukonto väljavõtted ei tõenda maksuvõla tasumist – neist nähtub üksnes, et MTA elektrooniline e-maksuameti süsteem APEX tasaarveldas automaatselt maksu​võla OÜ EuroActive poolt
  8. a augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enam​makstud käibemaksuga. Maksuvõla tasumise asemel on toimunud automaatsed tasaarveldused süs​teemi sees. Enammakse arvelt varasema maksuvõla tasaarveldamine toimub tulenevalt süsteemi ise​ärasustest automaatselt ega tähenda tagastusnõude aktsepteerimist või kinnitamist maksuhalduri poolt. Tagastusnõude 126 939,34 eurot õigsust pole maksuhaldur seni kinnitanud ning selle suhtes käib alates
  9. oktoobrist 2011 kontroll, mille käigus kogutud tõenditest nähtub tagastusnõude põhjendamatus.

§ 1361

regulatsioon oleks sisutühi, kui maksukohustuslane saaks vältida täit​mist tagavate toimingute rakendamist, deklareerides hilisemas maksudeklaratsioonis alusetult enam​makstud käibemaksu. Maksukohustuslane võib esitada deklaratsioone iga kuu, mistõttu ei jõua maksu​haldur igal juhul väljastada lõplikke haldusakte deklareeritud maksusummade ebaõigsuse kohta enne, kui toimub automaatne maksuvõlgade tasaarveldamine.

  1. novembril 2012 kohtule esitatud kontrollakti 12.2-3/4104-10 kohaselt on OÜ EuroActive
  2. a augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakse 126 936,34 eurot põhjendatud 80,14 euro ulatuses.
  3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. jaanuari
  5. a määrusega haldusasjas nr 3-12-2079 J. Savtšenko määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. J. Savtšenko menetlus​kulud jättis kohus tema enda kanda. Ringkonna​kohus põh​jendas oma määrust järgmiselt: 1) täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmist on võimalik taotleda ka vastutusotsuse koos​tamise menetluses. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
  6. novembri
  7. a määruses nr 33-1-15-12; 2) maksuhalduri taotluses esitatud asjaoludest tulenevalt on vastutusotsuse tegemine J. Savtšenko suhtes võimalik. Samuti on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et sundtäitmine võib tulevikus osu​tuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks; 3) J. Savtšenko väide, et
  8. juuli
  9. a maksuotsusega määratud maksuvõlg on tasutud tasa​arvestamise teel äriühingu
  10. a augusti käibedeklaratsioonis deklareeritud enam​makse tagastus​nõudega, ei ole usaldusväärne ning seetõttu ei saa vastutusotsuse tegemist pidada võimatuks. Maksu​haldur on veenvalt põhjendanud, miks käesoleval juhul

§ 105

lg 1 järgne tasaarvesta​mine võimalik ei ole, ning esitanud kohtule äriühingu

  1. a augusti maksustamis​perioodil maksu​de arvestamise ja tasumise kontrolli akti. Kuigi maksuotsust ringkonnakohtule esitatud ei ole, nähtub kontrollaktist, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus käibedeklaratsioonis esitatud andme​te õigsuses ning maksuhaldur tasaarvestamist ei võimalda. Kuna kavandatava vastutusotsuse ese​meks olev maksuvõlg tekkis perioodil, mil OÜ EuroActive juhatuse liige oli J. Savtšenko, on täit​mist tagavad abinõud suunatud õigele isikule; 4) loa andmist ei takista asjaolu, et maksuotsus on vaidlustatud halduskohtus; 5) J. Savtšenko kinnisasjadele hüpoteegi seadmine on proportsionaalne vahend maksu​kohustuse täit​miseks. Hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata, kasutada ja käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigus​seaduse § 333) ning hüpoteegiga kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Hüpoteegi seadmine kahele kinnisasjale on õigustatud, kuna kinnisasjade eeldatav turu​väärtus eraldi võttes ei pruugi maksu​võla ja sundtäitmise kulude katteks piisav olla. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. J. Savtšenko esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada haldus- ja ringkonna​kohtu määrused ning jätta PMTK taotlus anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks J. Savtšenko kinnisasjadele rahuldamata. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud palub J. Savt​šenko välja mõista MTA-lt. Määruskaebuse põhjendused on järgmised: 1) MTA kodulehe andmetel on OÜ-l EuroActive maksuvõlg seisuga
  3. detsember 2012 summas 75 933,03 eurot, millest käibemaksu võlg on 22 146,92 eurot ja juriidilise isiku tulumaksu võlg puudub, kuid puudub märge maksuvõla vaidlustamise kohta, mis

§ 27lg 2 kohaselt maksu​otsuse vaidlustamise korral tehakse.

See, nagu ka juriidilise isiku tulumaksu osas võlgnevuse puudu​mine ja käibemaksuvõla saldo suurus, kinnitab maksuotsusest tuleneva kohustuse täitmist; 2) ringkonnakohtule esitatud maksukohustuslaste registri väljavõtetest nähtub, et

  1. juuli
  2. a maksu​otsusega määratud käibemaks on tasutud. Sügisel 2011 tekkinud käibemaksu võlgade eest J. Savtšenko ei vastuta, kuna tema juhatuse liikme volitused lõppesid
  3. aastal; 3) maksukohustuslaste registri kohaselt on toimunud deklareeritud enammakse automaatne tasa​arvestamine maksuotsusega määratud maksusummadega. Tasaarvestamine toimub

§ 105lg 3 järgi automaatselt, ilma maksukohustuslase taotluseta.

Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda ka asjaolu, et maksuhaldur kontrollib OÜ EuroActive poolt esitatud käibe​deklaratsioonide õigsust. Maksuarvestuse muutmine ja tasaarvestuse tühistamine saab toimuda ainult maksu​otsuse andmise teel.

§ 31lg 3 p 1 kohaselt lõppevad nõuded ja kohustused tasumise või tasa​arvestamisega.

  1. juunil 2013 esitas J. Savtšenko täiendavad seisukohad, milles leiab, et perioodi, mil OÜ Euro​Active juhatuse liige oli J. Savtšenko, ei saanud maksuvõlga tekkida ka MTA
  2. jaanuari
  3. a maksuotsuse tagajärjel. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi määrusele asjas nr 3-3-1-8-13 lõppeb tagastusnõude tuvastamine enammakse kandmisega maksu​kohustuslase ettemaksukontole ning sellega aktsepteerib maksuhaldur tagastusnõuet.
  4. jaanuari
  5. a maksuotsus ei muuda toimunud tasaarvestust olematuks ega tühiseks. Samuti ei muutunud
  6. juuli
  7. a maksuotsusest tulenev nõue uuesti sissenõutavaks.

§ 107lg-st 4 tulenevalt saab maksuhaldur nõuda tagasi üksnes 2011.

a augustikuus tagastatud enammakset.

  1. MTA vastuses määruskaebusele ja
  2. juunil 2013 esitatud täiendavates seisukohtades palutakse jätta määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) tasaarvestuse regulatsiooni eesmärk ei ole maksukohustuslasel maksuhalduri poolt lõplikult rahuldamata tagastusnõuete arvel eelnevalt tekkinud maksuvõlgade olematuks muutmise võimalda​mine. Vastupidise tõlgendusega nõustumine kahjustaks oluliselt avalikke huve. Majandusliku tõl​gendamise põhimõtet arvestades tuleks ka maksuvõla sissenõudmisel (mh

§ 1361

kohalda​misel) tõusetunud toimingute tõlgendamisel arvestada toimingute aluseks oleva majandusliku sisuga. Majandusliku tõlgendamise põhimõtte eesmärk – vältida maksukohustuse kujundamise kuri​tarvitusi majanduslikus mõttes kunstlike tehingutega – oleks saavutamatu, kui selle põhimõtte kasu​lik mõju oleks välditav kunstlike tehingute sooritamisega maksuvõla sissenõudmise faasis. Määrus​kaebuse esitaja

§ 1361

lg-le 1 omistatud tõlgendusega nõustumise korral muutuks sätte ees​märgi täitmine ja selle efektiivne kohaldamine kaheldavaks, kuivõrd eelaresti kohaldamine oleks alati välditav alusetu enammakse deklareerimisega hilisemas maksustamisperioodis. Sellise tõlgen​duse korral oleks varasema maksustamisperioodi osas eel​aresti kohaldamine, mille eesmärk on tagada veel vormistamata maksu- või vastutusotsuse sundtäitmist, võimalik alles pärast maksu​otsuse tegemist hilisema maksustamisperioodi kohta. Eeltoodud põhjustel on MTA seisu​kohal, et olu​korras, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et tagastusnõue on alusetu, võib

§-s 1361 nimetatud taotluse lahendamisel jätta vastava tagastusnõude arvesse võtmata; 2) Riigikohtule vastamise hetkeks on MTA teinud ka ringkonnakohtule esitatud kontroll​aktil põhi​neva maksuotsuse, mis näitab veenvalt tasaarvestamise võimatust (

  1. jaanuari
  2. a maksuotsus nr 12.2-3/4104-13). Sellekohased põhjendused sisal​dusid juba kontrollaktis ning ringkonnakohus nõustus nendega. Maksuotsus on jõustunud; 3) maksuhaldur ei ole jätnud tähelepanuta OÜ EuroActive hilisemal maksustamisperioodil dekla​reeritud tagastusnõuet – see on jäetud teadlikult arvesse võtmata põhjusel, et tagastusnõue oli sisu​liselt alusetu ning kujutas endast maksumaksja poolset kuritarvitust.

§ 1361

alusel taotluse esi​tamise faasis on nõutav üksnes positiivne prognoos tulevase vastutusotsuse edukuse osas ning olu​korras, kus maksuhalduril on põhjendatult alust arvata, et enne vastutusotsuse väljastamist jõuab maksu​haldur teha maksuotsuse hilisema tagastusnõude alusetuse kohta, puudub alus kahelda vastutus​menetluse edukuses.

  1. MTA tegi J. Savtšenkole OÜ EuroActive maksuvõla sissenõudmiseks
  2. märtsil 2013 vastutus​otsuse nr 13-7/246-
  4. märtsil 2013 kustutati OÜ EuroActive äriregistrist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Maksuhaldur taotles käesolevas asjas luba täitetoiminguks, et tagada kavandatava vastutusotsuse täitmine.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjen​datud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sund​täitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksu​halduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täite​toimingute sooritamiseks, kui

§ 130

lg-s 1 sätestatud täitetoimingute soorita​mine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksu​haldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksu​maksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seadus​lik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksu​kohustuslasega.

§ 96

lg 6 järgi ei tehta vastutusotsust, kui 1) maksuvõlga ei ole tekkinud, 2) maksu​võla sissenõudmine on aegunud või 3) maksu​võlg on kustutatud. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 toonud välja eeldused, mis peavad olema täide​tud, et anda

§ 1361

alusel luba täitetoimingu sooritamiseks vastutusotsuse täitmise tagamiseks (määruse p 50). Käesolevas asjas on Riigi​kohtuni jõudnud üksnes vaidlus nimetatud lahendi p 50 alapunktis (e) kirjeldatud tingimuse üle – kehtiva maksuvõla olemasolu. Ülejäänud eelduste täide​tuse osas nõustub kolleegium ringkonna​kohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata.

  1. Riigikohtu üldkogu leidis kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 järgmist (määruse p 50 (e)): "Vastutus​- otsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksu​summa määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sisse​nõudmine uuelt kohustatud isikult (vt nt Riigi​kohtu halduskolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05, p 12;
  4. det​sembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-09). Selleks, et kol​mandal isikul tekiks maksuvõla tasu​mise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutus​menetlus suunatud. Kui maksuvõlga on vähendatud (näiteks kompromissiotsuse tõttu pankroti​menetluses), siis saab vastutusotsusega sisse nõuda vaid maksu​võla allesjäänud osa (vt nt Riigikohtu haldus​kolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsus asjas nr 3-3-1-75-09, p 9;
  8. novembri
  9. a otsus asjas nr 3-3-1-53-05, p 13)."
  10. Käesoleva asja lahendamiseks tuleb esmalt leida vastus küsimusele, kas ettemaksukontol toimuvad automaatsed arveldused mõjutavad maksuvõla olemasolu. 12.

§ 105

lg 3 sätestab, et maksuseaduses sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval tasaarvestab maksuhaldur maksu​deklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (§ 33). Raha​lise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine ilma maksukohustuslase selle​kohase taotluseta.

§ 105

lg 6 kohaselt tasutakse või tasaarveldatakse maksukohustuslase raha​lised kohustused nende tekkimise järjekorras.

§ 31

lg 3 p 1 järgi lõppevad sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused muu hulgas tasaarvestamisega (§ 105). Rahandusministri

  1. detsembri
  2. a määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt halla​tavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" (edaspidi Kord) § 11 lg 1 järgi täidetakse arvestusse kantud kohustused ettemaksukontolt kohustuse täitmise tähtpäeva lõpu seisuga, arvestades maksukorralduse seaduse § 105 lg-s 6 toodud järjekorda. Korra § 13 lg 1 kohaselt kantakse deklaratsiooni esitamisel tekkinud enammakse isiku ettemaksukontole pärast seda, kui maksu​haldur on tagastusnõude aktsepteerinud. Korra § 13 lg 2 sätestab, et maksu​halduril on õigus isiku tagastusnõudeid tasaarveldada rahaliste kohustustega ilma isikut sellest eraldi teavita​mata.
  3. Haldusasjades nr 3-3-1-4-13 (määruse p 13) ja 3-3-1-8-13 (määruse p 15) on kolleegium asu​- nud seisukohale, et tagastusnõude aktsepteerimine on toiming, millega maksuhaldur tunnistab tagastus​nõude olemasolu, ja tagastusnõude selline tuvastamine lõppeb enammakse kandmisega maksu​kohustuslase ettemaksukontole. Ka tasaarvestusele eelneb tagastusnõude aktsepteeri​mine maksuhalduri poolt. Kuni maksuhaldur sama tagastusnõudega seoses toiminguid ei tee või haldus​akte ei anna, loetakse tagastusnõudega tasaarvestatud maksuvõlg lõppenuks (

§ 31lg 3 p 1).

Tagastusnõude aktsepteerimine ei välista edaspidist põh​ja​likumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist

§ 98

lg-s 1 sätestatud täht​aja jooksul (Riigikohtu haldus​kolleegiumi lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-4-13 (p 18), 3-3-1-8-13 (p 20) ja 3-3-1-8-08 (p 10)). 14.

§ 107

lg-st 4 tuleneb, et kui pärast tagastusnõudele vastava kohustuse täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Otsuse tegemisel juhindu​takse maksu​otsuse kohta sätestatust. Maksukorralduse seadus ei sätesta eri​regulatsiooni olukorra kohta, kus tagastus​nõude alusetus selgub pärast kande tegemist ettemaksu​kontol tagastusnõude maksukohustusega tasa​arvestamise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg-st 1 tulenevalt on tasaarvestuse eelduseks, et mõlemal poolel on kohustus maksta teineteisele rahasumma; tasaarvestada saab üksnes olemas​olevaid nõu​deid (Riigi​kohtu tsiviilkolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-2-1-59-10 (p 12) ja 3-2-1-95-11 (p 16)). Tasa​arvestuseks piisab VÕS § 198 kohaselt ühe poole avaldusest. Kui avalduse saanud isik leiab, et tasa​arvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue, saab ta esitada tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks hagi, mille lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu. Kui nõuded olid tasaarvestatavad, jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-81-00). Seega juhul, kui tasa​arvestus oli alusetu, lähtutakse sellest, et võlasuhe ei ole tasaarvestuse tagajärjel lõp​penud, ning kohus mõistab nõutava summa teiselt poolelt välja. Kuigi võlaõigusseaduse regulatsioon ei kohaldu otse maksukorralduse seaduse alusel toimuvale tasa​arvestusele, on kolleegiumi hinnangul võimalik ka maksuõigussuhetes lähtuda samadest põhi​mõtetest. Juhul kui käesoleva määruse p-s 13 viidatud põhjalikuma kontrolli käigus tehakse kindlaks, et tagastusnõuet või sellega tasaarvestatavat maksukohustust tegelikult ei eksis​teerinud, ei saa lugeda maksukohustust tasaarvestuse tagajärjel lõppenuks.
  3. Mõistel "tagastusnõue" võib eristada kahte tähendust. Esiteks tähistab see sõna nõudeõigust maksuhalduri vastu – isiku õigust saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (

§ 31lg 1 p 3).

Teiseks aga kasutatakse seda mõistet ka maksu​kohustuslase taotluse kohta, mil​lega viimane taotleb tagastusnõudele vastava summa kandmist ette​maksukontole või tagastusnõudele vastava kohustuse täitmist. Ka mõistet "tasaarvestus" kasutatakse mitmes tähenduses. Eelkõige on tegemist võlasuhte lõppe​mise viisiga, mis eeldab kahe vastastikuse nõude olemasolu. Kohati aga kasutatakse tasa​arvestuse mõistet, tähistamaks raamatupidamistoimingut ettemaksukontol, millega tehtav kanne võib osutuda alusetuks, kui tasaarvestuse materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Vaidlust ei ole selles, et käes​oleval juhul on tehtud tasaarvestus teises tähenduses. Nagu eespool selgitatud, ei pruukinud see aga kaasa tuua maksukohustuse lõppemist. 16. Kui ettemaksukontol on tehtud automaatne kanne tasaarvestuse kohta (

§ 105

lg 6, Korra § 11 lg 1 ja § 13 lg 2), võib maksuhaldur hiljem maksuotsusega kindlaks teha, et tagastusnõue oli alusetu. Sel juhul tuleb ettemaksukontol teha parandus​kanne (vrd Korra § 4 lg 1). Kuivõrd ei tagastusnõude aktsepteerimine ega tasaarvestus ei toimu haldusaktiga – tegemist on arvestuslike toimingutega ettemaksukontol –, ei ole tasaarvestust vaja ka haldus​aktiga tühistada. Siiski on kolleegium seisukohal, et õigusselguse huvides tuleks maksu​otsuses, millega tuvastatakse tagastus​nõude alusetus, viidata ka tasaarvestuse eelduse puudu​misele ja sellest tulenevale järeldu​sele, et maksukohustus ei ole tasaarvestuse tagajärjel lõppenud. Sellega teavitatakse ka maksu​kohustuslast asja​olust, et tasaarvestust võlasuhte lõppemise mõttes ei ole toimunud ning ettemaksukontol on taastunud endine olukord. 17. Käesolevas asjas oli halduskohtule taotluse esitamise hetkel tagastusnõue aktsepteeritud ja tasa​arvestuse kanne ettemaksukontol tehtud. Praeguseks on maksuhaldur aga teinud maksuotsuse, mille​ga jättis tagastusnõude rahuldamata. Maksuotsuses ei ole selgitatud ettemaksukontol tehtud tasa​arvestusega seonduvat. Siiski on kolleegium seisukohal, et kohtud on maksuhalduri taotluse õigesti rahuldanud. Kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 märkis üldkogu, et kohtul tuleb täitetoimingu sooritamiseks loa andmise eelduste kontrollimisel hinnata ka seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Kui vastutusotsust alles kavandatakse, tekib

§ 1361

lg 1 kohaldamisel ka küsimus, kui põhja​likult peab kohus hindama haldusakti andmise eeldusi olukorras, kus haldusakti (vastutusotsust) pole veel antud. Üldjuhul ei tohiks kohus täitevvõimu tegevusse ennetavalt sekkuda ega anda eel​hinnangut kavandatava akti õiguspärasusele (määruse p 49). Ka maksuvõla olemasolu on üks vastutusotsuse tegemise eeldustest. Seega tuli kohtul loa andmisel hinnata lisaks vastutusotsuse tegemise võimalikkusele ja tõenäolisusele ka tagastus​nõuet käsitleva maksuotsuse tegemise võimalikkust ja tõenäolisust. Maksu​haldur ja ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud, miks tagastusnõue osutub tõenäoliselt alusetuks. Eriti arvestades, et praeguseks ongi vastav maksuotsus tehtud, nõustub kolleegium ringkonnakohtu hinnanguga. Asjaolu, et maksu​otsuses puuduvad selgitused tasa​arvestuse kohta, ei anna põhjust asuda seisukohale, nagu oleks maksukohustus tasaarvestuse tagajärjel lõppenud. 18. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium J. Savtšenko määruskaebuse rahuldamata ja ringkonna​- kohtu määruse muutmata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel jäävad J. Savtšenko menetluskulud tema enda kanda. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.