Obsah (10)

§ 339§ 269§ 11§ 315§ 270§ 45§ 361§ 341§ 175§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kassatsiooni esitaja Teised kassatsioonimenetluse pooled

§ 339lg 1 p-de 3 ja 4 ega lg 2 mõttes.

Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta lühidalt järgnevaga. 7.2. Isiku süüküsimus lahendatakse pärast kõigi tõendite vahetut uurimist ja hindamist kohtu poolt nõupidamistoas ehk teisisõnu on see küsimus kohtuotsuse kuulutamise ajaks juba lahendatud ning aset leiab üksnes otsustuse teatavakstegemine. Seega ei toimu kohtuotsuse kuulutamisel enam kriminaalasja ega isiku süüküsimuse sisulist arutamist

§ 339lg 1 p-de 2-4 tähenduses.

Olukorras, kus süüdistatav ei pea kohtuotsuse kuulutamisel osalema, ei saa temale otsuse sisu selgitamata jätmine olla menetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 2 tähenduses.

Samuti pole kohtutotsust vaja selgitada advokatuuri liikmele ega riiklikule süüdistajale. Käesolevas asjas on kõik menetlusosalised saanud oma kaebeõiguse täielikult realiseerida ja harvanähtavas üksmeeles kinnitasid riiklik süüdistaja ning kaitsjad ringkonnakohtu istungil, et nende protsessuaalseid õigusi ei ole maakohtu otsuse teatavaks tegemisega rikutud. Kirjanduses käsitletakse kriminaalasja arutamiselt puudumist mitte nn universaalse (milleks on nt

§ 339lg 1 p-d 5-6), vaid nn individuaalse menetlusõiguse rikkumisena.

Sellele rikkumisele saab tugineda ja selle tuvastamist taotleda vaid isik, kelle õigusi see vahetult tema enda hinnangul puudutab. Nii ei saa süüdistatav taotleda kohtuotsuse tühistamist argumendil, et teatud ajahetkel puudus kriminaalasja arutamiselt mitte tema, vaid hoopis kaassüüdistatava kaitsja. Samuti asus ringkonnakohus seisukohale, et ringkonnakohtu seisukohtadest erinev varasem Riigikohtu praktika ei ole tulenevalt

§-st 364 käesolevas asjas ringkonnakohtule siduv. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid O. Meili kaitsja vandeadvokaat K. Namm ja K. Talviku kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi.
2. K. Nammi kassatsioonis taotletakse O. Meili õigeksmõistmist ja tema vahi alt vabastamist. Kassatsiooni põhistused on lühidalt järgmised. 9.
3. Ringkonnakohus võis rikkuda kriminaalmenetlusõigust, jättes otsesõnu järgimata Riigikohtu otsuses asjas nr 3-1-1-26-13 antud seisukohad kriminaalmenetlusõiguse tõlgendamisel. Kohtul on kohustus kohtuotsus avalikult kuulutada.

§ 269

lg 1 teise lause mõte seisneb selles, et süüdistatava ilmumata jäämine kohtuotsuse kuulutamisele ei takista kohtuotsuse kuulutamist. Kriminaalmenetluse seadustik ega PS § 24 lg 2 ei näe ette võimalust, et mõne kohtuistungi toimumisest ei pea kohus süüdistatavat teavitama. Käesoleval juhul polegi sellist kohtuistungit toimunud. Kuivõrd praeguses asjas ei ole kohtuotsust avalikult kuulutatud, on ringkonnakohus rikkunud menetlusõigust.

§ 339

lg-s 1 kirjeldatud rikkumised on alati olulised ning toovad kaasa kohtuotsuse tühistamise. Õigus avalikult kuulutatud kohtuotsusele tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 6 lg 1 teisest lausest. Kohtuotsuse avaliku kuulutamise nõue on äärmiselt oluline, kuivõrd selle abil tagatakse ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte järgimine.

§ 11

lg-st 3 tulenevalt on avalikkusel äärmiselt rangelt kaitstud huvi teada kohtuotsuse sisu ja selle olulisemaid põhjendusi. Seetõttu on kriminaalmenetluse seadustiku koostamisel lähtutud asjaolust, et esimese astme kohtu otsuse avalik kuulutamine on kohustuslik. Esimese astme kohtu otsuse võib Euroopa inimõiguste kohtu praktika kohaselt jätta kuulutamata äärmiselt piiratud juhtudel, millega käesoleval juhul aga tegemist ei olnud. 9.2. O. Meil on süüdi tunnistatud kuriteos, mida talle ei ole hiljemalt kohtuliku uurimise jooksul süüks arvatud, sest asjaolust, et isikut süüdistatakse KarS § 114 p 5 järgi, ei saa tuletada, et teda süüdistatakse ka röövimise toimepanemises. Prokuratuur ei ole välja toonud ka süüteo toimepanemist grupis. Maa- ja ringkonnakohus on hinnanud tõendeid vastuoluliselt ning ei ole aru saada, milliseid asjaolusid kohus loeb tõendatuks ja milliseid mitte. Samuti on kohus meelevaldselt hinnanud tõendeid süüdistatava kahjuks, mis omakorda on käsitletav olulise menetlusõiguse rikkumisena. Ka on ringkonnakohus väljunud apellatsiooni piiridest ja tuginenud O. Meili süü tuvastamisel tõenditele, mida maakohus ei pidanud piisavalt usaldusväärseks. Selliselt toimides on ringkonnakohus rikkunud tõendite hindamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

1. L. Nirgi kassatsioonis taotletakse kohtute otsuste tühistamist ja K. Talviku õigeksmõistmist või alternatiivselt tema süüditunnistamist kergemas süüteos (varguses) ja karistuse kergendamist. Kaitsja leiab, et kohtute otsused on nõutavalt põhistamata ja tuginevad oletustele. Kohus on ebaõigesti omistanud K. Talvikule röövimise, kuigi tõendid selle kohta, et K. Talvik oleks kasutanud vägivalda, puuduvad. Vastuses O. Meili kaitsja kassatsioonile nõustus K. Talviku kaitsja väidetega menetlusõiguse rikkumisest maakohtu otsuse kuulutamisel, nagu ka sellega, et süüdistusest ei nähtu, millise vägivalla kasutamist süüdistatavatele ette heidetakse.
2. Kassatsioonivastuses leiab Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonide väited ei anna alust selle tühistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei anna O. Meili kaitsja etteheited süüdistusele ja tõendite hindamisele kohtute poolt, nagu ka K. Talviku kaitsja väited selle kohta, et kohtute otsused on nõutavalt põhistamata, tuginevad oletustele ja on tehtud ilma tema kaitsealust süüstavate tõenditeta, alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Küll aga väärivad tähelepanu O. Meili kaitsja väited kriminaalmenetlusõiguse rikkumise kohta maakohtu otsuse kuulutamisel.
4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 315 lg 1 kohaselt peab maakohus kohtuotsuse kuulutama avalikult. Kohtuotsuse kuulutamine tähendab selle ettelugemist kohtusaalis kohtuniku poolt. Erandi sellest reeglist kehtestavad

§ 315

lg-d 4 ja 5, mille kohaselt ei pea kohus tervikotsust enam kuulutama, kui ta on avalikult kuulutanud kohtuotsuse resolutiivosa, selgitanud suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi ja teatanud päeva, millal kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 31-1-26-13, p 15). Seevastu kohtuasja uuel arutamisel maakohtus ei ole kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisele erandit ette nähtud. Jäädes kohtuotsuse kuulutamise osas varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, selgitab kolleegium järgmist.
3. Kohtuotsuse avaliku kuulutamise nõue tuleneb PS § 24 lg-st 4, mille kohaselt kuulutatakse kohtuotsus avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole, või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Käesolevast kriminaalasjast ei nähtu eelnimetatud huvisid, mis tingiksid kohtuotsuse salajasust või üksnes kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemist kohtu kantselei kaudu. Kohtuotsuse kuulutamine peab lisaks kohtumenetluse pooltele tagama ka avalikkuse teavitamise eesmärki ja otsuse tegemisega kaasnevaid eri- ning üldpreventiivseid eesmärke. Seega on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuotsuse kuulutamine tugineb üksnes individuaalõiguse kaitsele, ekslik.
4. Kriminaalmenetluse seadustiku § 269 lg 1 kohaselt ei ole süüdistatava osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest tõepoolest kohustuslik. Küll aga peab kohus süüdistatava kohtuotsuse kuulutamisele kutsuma ja tema soovil võimaldama tal kohtuistungil osaleda (

§ 269lg 1 ja § 265 lg-d 1 ja 2).

Jättes kohtuotsuse kuulutamata ja kohtuistungi pidamata, jättis kohus ühtlasi süüdistatava ilma võimalusest osaleda enda kohtuotsuse kuulutamisel. Seega on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 2 tähenduses.

1. Kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki süstemaatilise tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik arutamine maakohtus kõike esimese astme kohtu menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt toimuvat. Seega hõlmab kohtulik arutamine kohtuistungi rakendamist, kohtulikku uurimist, kohtuvaidlusi ja süüdistatava viimast sõna, aga ka kohtuotsuse kuulutamist. Kohtuotsuse tegemist ei ole võimalik lahutada kohtuliku arutamise muudest etappidest muuhulgas sellegi tõttu, et tulenevalt

§-st 307 võidakse kohtulik uurimine kohtuotsuse tegemisel uuendada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-106-06, p 8.2). Seadusandja pole olnud kohtuliku arutamise mõiste ja menetlusosaliste sellest kohustusliku osavõtu sätestamisel järjekindel. Ühelt poolt on tehtud süüdistatava osavõtt sellest vabatahtlikuks, teisalt on prokuröri ja kaitsja osas regulatsioon jäänud muutmata. Prokuröri ja kaitsja osas seadus erandit kohtuotsuse kuulutamisel osalemisest üldmenetluses ette ei näe.

§ 270

lg 1 kohaselt on prokurör kohustatud osalema kohtuistungil ja

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt üldisest kohtumenetlusest kohustuslik.

Seepärast tuleb lähtuda seadusandja tahtest säilitada nende kohtumenetluse poolte kohustuslik osavõtt kohtuotsuse kuulutamisest nii kriminaalasja esimesel kui ka uuel arutamisel maakohtus. Järelikult on maakohus, jättes kohtuotsuse kuulutamata ja võttes sellega prokurörilt ja kaitsjalt võimaluse osaleda kohtuistungil kohtuotsuse kuulutamisel, rikkunud oluliselt kriminaalmenetlus-õigust

§ 339lg 1 p-de 3 ja 4 ning lg 2 tähenduses.

1. Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus K. Talviku ja O. Meili süüditunnistamises ja karistamises KarS § 200 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Samuti tuleb tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a kohtuotsus, kuna apellatsioonimenetluses jäeti maakohtu olulisele kriminaalmenetlusõiguse rikkumisele reageerimata.

§ 361

lg 1 p 6, lg 2 ja § 341 lg 1 suunavad sellises olukorras saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Pidades aga silmas kriminaalmenetluse senist kulgu, aga ka seda, et K. Talvik ja O. Meil viibivad 2010. aasta juunikuust vahi all, et kriminaalasja menetlemisel tuleb arvestada kriminaalasja mõistliku menetlusaja nõudega ja asjaolu, et kassatsioonimenetluses tuvastatud menetlusõiguse rikkumised puudutavad üksnes maakohtu kohtuotsuse kuulutamist, peab kriminaalkolleegium võimalikuks juhinduda

§ 341

lg-s 4 sätestatust ja saadab kriminaalasja maakohtule samas koosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks

§-s 315 ettenähtud korras. 18. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 361lg 1 p-st 6 ja 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 28.

jaanuari

1. a ja Tartu Ringkonnakohtu
2. aprilli
3. a kohtuotsused K. Talviku ja O. Meili süüditunnistamises ja karistamises KarS § 200 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ja saadab kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks samas kohtukoosseisus. O. Meili kaitsja vandeadvokaat K. Nammi kassatsioon rahuldatakse osaliselt, K. Talviku kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi kassatsioon jäetakse aga rahuldamata. K. Talvikule ja O. Meilile kohaldatud tõkend - vahistamine - jäetakse muutmata.
4. O. Meili kaitsja K. Namm on esitanud lepingulise kaitsjana O. Meilile kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi kulude hüvitamise taotluse summas 1368 eurot, sh käibemaks 228 eurot. Kolleegiumi hinnangul on tegu

§ 175lg 1 p 1 tähenduses valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuga.

Kolleegium teeb

§ 361

lg 1 p-s 6 märgitud lahendi, mistõttu tuleb nimetatud menetluskulu jätta

§ 186lg 1 kohaselt Eesti Vabariigi kanda.

1. K. Talviku kaitsja L. Nirgi on esitanud taotluse määrata K. Talvikule kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Rakvere Advokaadibüroo tasu 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot). Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri
3. a otsuse punktidest 2, 3 ja 28 juhindudes rahuldada. Lähtudes

§ 175lg 1 p-st 4 ja § 186 lg-st 1 jääb K.

Talviku kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud tasu menetluskuluna riigi kanda. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris