Obsah (8)

§ 654§ 175§ 701§ 695§ 174§ 149§ 140§ 178

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-98-13 Määruse kuupäev Tartu, 14. oktoober 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Kohtuasi Ti

§ 654lg 6 alusel täielikult määruse põhjendustega.

Vastuseks määruskaebusele märkis ringkonnakohus, et enamikule hageja kaebuse väidetele on kohtunikuabi kaevatavas määruses vastanud. Kohtunikuabi on kaalunud kostja esindaja õigusabikulude väljamõistmisel kõiki vajalikke asjaolusid ja hinnanud neid piisava põhjalikkusega. Määrusest nähtuvalt lähtus kohtunikuabi õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ja tsiviilasja toimikust, arvestades hagihinda, menetlusaega, esitatud menetlusdokumente ning seda, et asja lahendati mitmes kohtuastmes. Järelikult on kohus määruse koostamisel kontrollinud ka toimingute tegemist ja hinnanud nende vajalikkust. Lisaks ei ole ka hageja ise välja toonud, milline kostja esindaja konkreetne toiming ei ole vajalik või millisele toimingule kulunud aeg on ülemäärane ja millises ulatuses. Kaebuse väide, et kohtunikuabi ei ole arvestanud hageja vastuväidetega, ei ole täpne. Asjaolu, et kohtunikuabi ei ole nõustunud hageja vastuväidetega, ei tähenda, et kohtunikuabi oleks vastuväiteid ignoreerinud.

§ 175

lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning seetõttu ei ole võimalik määruskaebust rahuldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palus hageja tagastada ekslikult rohkem tasutud kautsjoni 333 eurot 46 senti. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei vastanud ringkonnakohus hageja väitele, et nii suured kulud ei olnud põhjendatud, kuna teistes samalaadsetes asjades, mille hageja algatas teiste kostjate vastu, oli kõige suurem nõutud hüvitis õigusabikulude eest kaks korda väiksem võrreldes praeguses asjas nõutavaga. Hageja ei pidanud ette nägema, et sarnastes hagimenetlustes võib temalt välja mõista sedavõrd erineva suurusega vastaspoole õigusabikulud. Teistes analoogsetes kohtuasjades olid hagejalt väljamõistetud õigusabikulud 2–10 korda väiksemad. Samuti ei võtnud ringkonnakohus seisukohta selles, et kostja ei ole tõendanud menetluskulude kandmist. Menetluskulude nimekiri ei ole koostatud tegelikult tehtud tööde kohta, sest see koostati pärast positiivse kohtulahendi tegemist hagejalt võimalikult suure õigusabikulu väljamõistmiseks. Kostja poeg osutas kostja esindajana kostjale tasuta õigusabi ja esitas arve üksnes seetõttu, et kostja võitis kohtus. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on õigusabi eest tasunud. Need asjaolud kinnitavad, et kostja on kunstlikult õigusabikulusid suurendanud. Kostja ei ole kuidagi hageja kahtlust ümber lükanud.
2. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja määruskaebus on põhjendamata, kuna hageja ei ole põhistanud, kuidas on ringkonnakohus määrust tehes rikkunud menetlusõiguse normi või kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Hageja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et ringkonnakohus ei ole tema vastuväiteid arvestanud, ja asunud seisukohale, et menetluskulud tulnuks jätta välja mõistmata, kuna kostja ei ole tõendanud kulude kandmist. Kostja hinnangul on õigusabikulud 5752 eurot 4 senti vajalikud ja põhjendatud. Hageja ei ole toonud esile, millised toimingud ei olnud vajalikud ja põhjendatud. Hagejal on kogu menetluse vältel olnud esindaja, kes sai hagejale selgitada, millises ulatuses tekib hagejal õigusabikulude hüvitamise kohustus, st hageja pidi kostja õigusabikulude hüvitamist ette nägema. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kõigis hageja algatatud sarnastes kohtuasjades tulnuks hagejalt välja mõista sarnase suurusega õigusabikulud. Nimetatud menetlused ei olnud mahult sarnased ning hageja ei ole oma väidet kuidagi tõendanud. Põhjendamata on hageja väide selle kohta, et kostja ei ole esitanud õigusabikulude tasumist tõendavat dokumenti. Õigusabikulude väljamõistmist ei takista asjaolu, et kostjat esindas kohtumenetluses tema lähisugulane, ega see, et kostja leppis esindajaga kokku tulemustasus. Kostja esitas detailse kulunimekirja ning hageja ei ole ühegi selles märgitud toimingu vajalikkust või põhjendatust vaidlustanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

§ 701lg 3 alusel ringkonnakohtu määrust tühistada.

Riigikohus järgib

§ 695

ja § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu määruse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata. 13. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 11). Kolleegiumi arvates on maakohus õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust piisava põhjalikkusega hinnanud ja põhjendanud. Maakohus ei ole lahendit tehes rikkunud menetlusõiguse normi ega ületanud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire. Seetõttu on ka ringkonnakohus põhjendatult maakohtuga nõustunud. Kolleegium lisab, et kostja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ei mõjuta asjaolu, et hageja on pidanud samalaadseid vaidlusi ka teiste kostjatega, kelle õigusabikulud ei olnud nii suured. Samuti ei ole alust arvata, et kostja esindaja on koostanud arve ja menetluskulude nimekirja eesmärgiga mõista hagejalt kostja kasuks välja võimalikult suured õigusabikulud. Kolleegiumi arvates on maakohus kostja esitatud õigusabikulude nimekirja hinnanud ja leidnud põhjendatult, et kostja esindaja on kõik nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud kostja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Samuti on kostjale osutatud õigusabi keskmine tunnihind olnud tavapärane. Seega ei ole kostja esindaja menetluskulude nimekirjas esitanud kulusid, mida kostja tegelikult kandma ei oleks pidanud. Õige ei ole ka hageja arusaam, et õigusabikulusid ei tule välja mõista, kuna kostja ei ole tegelikult õigusabikulusid kandnud. Asjaolu, et kostjale osutas õigusabi tema poeg, kes ei ole nõudnud kostjalt arve maksmist, ei tähenda seda, et kostjal ei ole nimetatud õigusabikulu tekkinud või et kohus pidi nõudma kostjalt arve tasumist tõendavaid dokumente.

§ 174

lg 3 teise lause järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

§ 174

lg 4 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele asjaolu, et menetluskulud kandis muu isik. Menetluskulusid tõendavaid dokumente ei pea menetlusosaline

§ 174lg 5 teise lause järgi kohtu nõudmiseta esitama.

Kolleegium leiab, et viidatud sätete järgi on kohtul õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Mh märgib kolleegium, et menetluskulu tõendavaks dokumendiks

§ 174

mõttes on lisaks kulu kandmist tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele esitatud arve. 14. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb

§ 149

lg 4 teise lause alusel arvata hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

§ 140lg 2 teise lause järgi tasutakse määruskaebuselt kautsjonit 50 eurot.

Hageja on määruskaebuse esitamisel tasunud ekslikult kautsjonit 383 eurot 46 senti. Seega tuleb

§ 149

lg 4 alusel arvata riigituludesse 50 eurot ning ettenähtust rohkem makstud kautsjon 333 eurot 46 senti tuleb hagejale

§ 149lg 7 alusel tagastada.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kantud menetluskulusid

§ 178lg 3 järgi ei hüvitata.

Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa, Jaak Luik