Obsah (6)

§ 3§ 12§ 156§ 60§ 30§ 154

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-47-13 15. oktoober 201

) §-st 156 tuleneb üldiste valimiste ja

§-st 12 võrdsuse põhimõte. See peaks tähendama, et seadus ei piira õigust valida ja olla valitud majanduslike, poliitiliste või kultuuriliste tunnuste ega ka rassi, nahavärvi, soo, sotsiaalse või rahvusliku kuuluvuse või varandusliku olukorra alusel. KOVVS § 5 lõige 5, mis võtab kohalikult elanikkonnalt õiguse olla valitud kohaliku omavalitsuse esindusorganisse, on põhiseadusega vastuolus ja tuleks jätta kohaldamata.

1. VVK jättis VLJN kaebuse
2. septembri
3. a otsusega nr 23 rahuldamata. VVK nõustus Jõhvi Valla Valimiskomisjoni ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni põhjendustega A. Rõbalko kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandidaadiks registreerimata jätmise kohta. VVK märkis, et

§ 3

lõikest 1 tulenevast seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt peab valimiskomisjon oma tegevuses lähtuma kehtivatest seadustest ja komisjon ei ole pädev hindama KOVVS § 5 lõike 5 põhiseaduspärasust.

2. septembril 2013 esitas VLJN Vabariigi Valimiskomisjoni
3. septembri
4. a otsuse nr 23 peale VVK kaudu kaebuse ekslikult Tartu Ringkonnakohtule. VVK käsitas kaebust Riigikohtule esitatud kaebusena ja edastas selle
5. septembril 2013 Riigikohtule. Kaaskirjas jäi VVK oma otsuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
6. VVK leidis, et komisjon ei rikkunud VLJN kaebuse arutamisel kaebuse esitaja õigusi. Komisjon andis enne koosolekut VLJN-le teada, et koosolek toimub eesti keeles ja vajadusel peab kaebaja esindajal olema kaasas oma tõlk. VLJN ei taotlenud kaebuse arutamise edasilükkamist ja VLJN esindaja I. Kukolev osales koosolekul ilma tõlgita. Komisjon andis VLJN esindajale võimaluse esitada koosolekul suuliselt oma seisukohad, kuid küsimuste esitamise õigus on koosolekul üksnes VVK liikmetel. Komisjoni
7. septembri
8. a koosoleku protokoll koostati
9. septembril 2013 ja edastati I. Kukolevile samal päeval elektronkirjaga.
10. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et Riigikohtule esitatud kaebus oli puudustega. Kaebus oli esitatud vene keeles, kuid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (

JKS) § 47 lõike 1 kohaselt on kohtumenetluse keel eesti keel. Tuginedes

JKS § 39 lõikele 3, tegi kolleegium

1. oktoobril 2013 määruse, milles andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
2. oktoobril 2013 esitas VLJN Riigikohtule eestikeelse kaebuse. KAEBAJA SEISUKOHT
3. VLJN palub kaebuses tühistada VVK
4. septembri
5. a otsus nr 23, Ida-Virumaa Valimiskomisjoni
6. septembri
7. a otsus nr 3 ja Jõhvi Valla Valimiskomisjoni
8. septembri
9. a otsus nr 18 osas, millega keelduti A. Rõbalko registreerimisest VLJN kandidaadina, ja kohustada valimiskomisjoni registreerima A. Rõbalko VLJN kandidaadina.
10. VLJN palub Riigikohtul kontrollida KOVVS § 5 lõike 5 vastavust

§-dele 1, 11, 12 ja 156. Kaebaja leiab, et

§-st 1 tulenevast demokraatia põhimõttest ja

§-st 156, mis tagab üldised vabad valimised, juhindudes peaksid kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saama osaleda kõik kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad elanikud, sõltumata kodakondsusest. Kodakondsuseta isikute kandideerimisõiguse keeld on diskrimineerimine

§ 12

tähenduses ja nende isikute põhiseaduslike õiguste ebaproportsionaalne piiramine. Kaebaja viitab lisaks põhiseadusele ka kohaliku omavalitsuse harta § 3 lõikele 2 ja harta lisaprotokollile, mis puudutab õigust osaleda kohaliku võimuorgani asjades.

1. A. Rõbalko on Eestis sündinud, kuid kodakondsuseta isik, kes valimiste päevaks on 18-aastane ja kelle alaline elukoht on Jõhvi valla territooriumil. Ta elab Eestis alalise elamisloa alusel ja tal on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamisõigus. VLJN soovib, et Riigikohus nõuaks Statistikaametilt andmeid Jõhvi vallas elavate elanike arvu kohta, kohalike elanike arvu kohta, kellel ei ole passiivset valimisõigust, ning vallas elava etnilise vähemuse arvu kohta. Jõhvi vallas on 12 739 inimesest 4375 välismaalased või kodakondsuseta isikud, kelle ei ole kandideerimisõigust. Kaebaja viitab ka rassilise diskrimineerimise kõikide vormide likvideerimise rahvusvahelise konventsiooni §le
3. Kaebaja leiab, et VVK otsus on õigusvastane ka põhjusel, et VVK ei võimaldatud kaebaja esindajale komisjoni koosolekul tõlki, kuigi kaebaja esindaja seda enne taotles. VVK koosoleku protokollis on ka kirjas, et I. Kukolev esitas omapoolsed selgitused, kuid tegelikult ta selgitusi anda ega teistele osalejatele küsimusi esitada ei saanud, sest ei mõistnud toimuvat. Kaebaja palub teha paranduse VVK
4. septembri
5. a koosoleku protokolli nr 27, et kajastada seal VLJN esindaja I. Kukolevi avaldused selle kohta, et "ta ei valda eesti keelt" ja "Vabariigi Valimiskomisjoni poolt tõlgi esitamata jätmine on diskrimineeriv". Kaebaja heidab VVK-le ette ka seda, et VVK ei saatnud kaebaja esindajale koosoleku protokolli, kuigi esindaja seda suuliselt taotles. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kaebaja väidab, et KOVVS § 5 lõige 5, mis keelab kohaliku omavalitsuse territooriumil püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel kandideerida omavalitsuse volikogusse, on põhiseadusvastane. Kaebaja seostab oma väited demokraatia põhimõtte ja võrdsusõiguse rikkumisega ning viitab

§le

1. Samuti väidab kaebaja, et kodakondsuseta isikutel kandideerimisõiguse puudumine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on vastuolus Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuses osalemise õigust käsitleva lisaprotokolli (harta lisaprotokoll) ja rahvusvahelise konventsiooniga rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (konventsioon).
2. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab alljärgnevatel põhjendustel, et KOVVS § 5 lõige 5 ei ole vastuolus põhiseaduse ning Eesti ratifitseeritud harta lisaprotokolli ega konventsiooniga.
3. Kohalike omavalitsuste esinduskogude valimist reguleerib

§ 156

.

§ 156

lõike 1 esimese lause kohaselt on kohaliku omavalitsuse esinduskogu volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks.

§ 156

lõike 1 kolmas ja neljas lause ütlevad, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane.

§ 156

lõike 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. 17.

§ 156

lõige 2 ei reguleeri kandideerimisõigust kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, vaid üksnes hääletamisõigust. Kandideerimisõiguse on Riigikohus oma varasemas praktikas tuletanud

§ 156

lõikest 1: "Üldiste valimiste põhimõte tähendab eelkõige seda, et valimistel ei kohaldataks ei aktiivse ega passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustamatuid tsensusi" (Riigikohtu üldkogu 19. aprilli 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-05, punkt 15).

§ 156jätab kandideerimis​õiguse sisustamise seadusandjale.

Ometi ei tähenda see, et seadusandja ei ole selle õigusinstituudi kujundamisel seotud põhiseaduse ja Eestile kohustuslike välislepingutega. 18. Põhiseadus lähtub põhimõttest, et avalikku võimu teostavad Eesti kodanikud.

§ 60

lõige 2 annab Riigikogu valimistel kandideerimisõiguse Eesti kodanikele.

§ 30

lõikes 1 sätestatakse järgmist: "Ametikohad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel ja korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega." Ametikoht selle sätte mõttes seostub avaliku võimu teostamisega. Ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kohta saab käsitada ametikohana

§ 30lõike 1 mõttes.

Kohaliku omavalitsuse volikogu teostab avalikku võimu ja tema pädevuses on muu hulgas vastu võtta üldakte, millega teatud tingimustel võib piirata põhiõigusi ja vabadusi. Avaliku võimu teostamine kohaliku omavalitsuse poolt ei piirdu üksnes kohalike ülesannete lahendamisega.

§ 154lõikest 2 tulenevalt võib kohalikule omavalitsusel panna ka riiklikke kohustusi.

Kolleegium on seisukohal, et demokraatia põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei saa kandideerida kodakondsuseta isikud.

1. Erand, mis KOVVS § 5 lõikega 5 on tehtud Euroopa Liidu kodanikele, tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 22 lõike 1 esimesest lausest, milles sätestatakse järgmist: "Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis kohalikel valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle liikmesriigi kodanikel." Sellise erandi tegemine, mis võimaldab Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikel teostada avalikku võimu Eesti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena, on Eestile kohustuslik tulenevalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-st
2. Kodakondsuseta isiku ja Euroopa Liidu kodaniku erinev kohtlemine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei ole kodakondsuseta isiku diskrimineerimine.
3. KOVVS § 5 lõige 5, seostades kandideerimisõiguse Eesti ja Euroopa Liidu kodakondsusega, ei ole käsitatav rassilise diskrimineerimisena konventsiooni artikli 1.1 mõttes. Konventsiooni artiklis 1.2 sätestatakse: "Käesolevat konventsiooni ei kohaldata erinevuste, erandite, kitsenduste või eelistuste kohta, mida osavõttev riik teeb oma riigi kodanike ja mittekodanike vahel."
4. Harta lisaprotokolli artikkel 4.1 kohustab osalisriike tunnustama seadusega oma kodanike õigust osaleda kandidaatidena elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu liikmete valimistel. Teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kandideerimisõiguse suhtes harta lisaprotokoll nii kategoorilist regulatsiooni ei sisalda. Harta lisaprotokolli artiklis 4.2 sätestatakse: "Seadusega tunnustatakse ka muude isikute osalemise õigust, kui osalisriik nii otsustab kooskõlas oma põhiseadusliku korraga või kui see tuleneb osalisriigi rahvusvahelistest kohustustest." Eestile siduvatest rahvusvahelistest kohustustest ei tulene kohustust tagada kodakondsuseta isikutele kandideerimisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.
5. Kolleegium leidis, et KOVVS § 5 lõige 5 ei ole vastuolus demokraatia põhimõttega ega ole diskrimineeriv kodakondsuseta isikute suhtes ja diskrimineeriv konventsiooni mõttes. Seepärast ei ole asja lahendamisel oluline Jõhvi vallas elava etnilise vähemuse suurus, samuti vallaelanike arv, kellel ei ole passiivset valimisõigust.
6. Eeltoodust lähtudes nõustub põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium VVK
7. septembri
8. a otsuses nr 23 toodud seisukohaga, et A. Rõbalko kandidaadina VLJN nimekirjas registreerimata jätmine KOVVS § 5 lõike 5 alusel oli õiguspärane. Kaebaja väidetava õiguste rikkumise kohta tema kaebuse menetlemisel VVK-s märgib kolleegium, et see ei saanud olemuslikult mõjutada tema suhtes tehtud VVK otsuse õiguspärasust. Kolleegium märgib, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe ette, et Riigikohus saab teha VVK koosoleku protokollis muudatusi. 24.

JKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium VLJN kaebuse rahuldamata. Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Jüri Põld