← Eesti

3-3-1-35-13

Obsah (4)§ 108§ 285§ 109§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-35-13 1

) §-le 292 vastavaks valitsusväliseks keskkonnaorganisatsiooniks ning tal on kaebeõigus. Kaebuse rahuldamiseks ei ole aga alust, sest vaidlusalune haldusakt ei ole tühine ega õigusvastane ning põhjendatud pole kaebaja väited selle kohta, et korraldus on ebapiisavalt motiveeritud, ebaproportsionaalne ja kaalutlemata. Halduskohtu põhjendused: 1) vastavalt Riigikohtu määrusele haldusasjas nr 3-3-1-21-03 saab kohus tühisuse tuvastamise nõude rahuldada vaid juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused ja need puudu​sed on ilmselged; 2) kaevandamisluba ei ole ilmselgelt realiseerimatu kaebaja viidatud planeeringute ja valla arengu​kava tõttu. Kaevandada ei ole võimalik seal, kus puudub maavara, pole tehtud vastavaid uuringuid ja varu pole kantud keskkonnaregistrisse. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist pole. Kaebaja viidatud planeeringud ei välista kaevandamist seal märki​mata aladel, kui tehakse kindlaks vajadus kaevandada ja vastavad uuringud on tehtud. Kolmas isik on asunud korraldust täitma, vajalikke lubasid taotlema ja projekte koostama ning ka vastustaja peab haldusakti täitmiseks kohustuslikuks. Juhul kui kaevandamisega alustamiseks on vaja muuta planeeringulahendusi, sh üldplaneeringut, siis toimub see, samuti maa sihtotstarbe muutmine, eraldi menetlustes. Asjaolu, et pole teada, kas vajalikke planeeringuid õnnestub muuta ja maa sihtotstarvet muuta ning kaua see aega võib võtta, ei tähenda, et korraldus on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Kui kaevandamisluba ettenähtud ajal ei realiseerita, on loa andjal õigus see kehtetuks tunnistada; 3) tühine pole ka korralduse p 3.9.26, mis käsitleb väljaveoteed. Maanteeamet on KMH käigus märkinud, et kui OÜ Väo Paas soovib välja selgitada juurdepääsutee realiseerimise võimalused, siis tuleb koostada liiklusohutuse audit, mis annaks suunised edasiste tegevuste osas ja oleks aluseks projekteerimistingimuste väljastamiseks. Seega tee ehitamise huvides vajalike lubade tingimused lahendab ja kooskõlastab Maanteeamet ning korralduse viidatud osapunktis sätestatuga pole vastus​taja sekkunud Maanteeameti pädevusse; 4) maavara tarbimisvajadused saab kindlaks määrata riiklike arengukavade piires; ühe ettevõtte tegevus​aruandele tuginedes ei saa väita, et killustiku kaevandamise vajadus puudub. Vastustaja selgituste kohaselt ammenduvad Tallinna lähipiirkonna lubjakivi- ja kruusavarud aastaks 2015 ning kavandatava mäeeraldise ümbruses on mitu suuremahulist teeprojekti; 5) KMH menetluses selgitati, et Harjumaal ei leidu lubjakivimaardlat, mille kasutuselevõtuga ei kaasneks probleeme. Uuringute tulemusel selgus, et kaevandamine pole takistatud seetõttu, et kanna​tada saaksid eriti väärtuslikud rohealad, loodusobjektid või mälestised. Mäeeraldisel kasvab mets ning metskonna andmeil teostatakse seal lage- või harvendusraiet; seega toimub alal majandus​tegevus ilma piiranguteta; 6) uuritud on läheduses asuvatele elamutele tekkivat mõju ning hinnatud arendaja suutlikkust teos​tada töid parimal viisil. Teostatavate lõhkamistööde ajaline graafik on esitatud ja see vastab elanike eelistustele. Arvestades arendaja kasutatavat tehnikat, on tolmu osas saavutatav tulemus, millega jäädakse mõjutuste osas normi piiresse. Kontrolliti veetaseme määrangut ning kaevandajat kohustati seireaukude puurimiseks. Sotsiaal-majandusliku mõju uuring on teostatud; 7) KMH aruanne koosneb kahest köitest, mida tuleb käsitleda koos. SEI ekspertide soovitust täiendada aruannet II ploki kumulatiivse mõju osas on täidetud sellega, et põhistati täiendavalt, miks kumulatiivsete mõjude hindamine on otstarbekas alles II ploki kasutuselevõtmisel. Kontrollile esitatud aruanne ei olnud selliste puudustega, et oleks olnud vaja koguda täiendavaid andmeid, vaid nagu hiljem selgus, oli tegu väheoluliste, ka vormiliste vigadega. KMH aruandes on arvestatud SEI ettepanekuid ning andmeid tuli tegelikult vaid grupeerida ja koondada. KMH aruande seisukohad on jäänud samaks, mistõttu saab väita, et tegu ei olnud oluliste puudustega. Kui KMH aruandes olulisi puudusi ei tuvastata ning uuritud andmed üksnes grupeeritakse ümber ja sõnastatakse hinnangud täpsemalt, siis ei saa KMH aruande avaliku väljapaneku kordamise küsimust tekkida; 8) kohalike elanike vastuväiteid ei ole jäetud tähelepanuta, kaebaja kirjadele on vastatud; 9) korraldus on antud õiguslikel alustel ja asjas kogutud tõenditele tuginedes, on piisavalt põhjenda​tud, esitatud on asjakohased kaalutlused ning korraldus on proportsionaalne; 10) kaevandamisloa taotluses tehtud muudatused teenindusmaa suuruse osas tulenesid ekspertide soovitustest ning tegemist on positiivse meetmega, kuna kasvava metsa arvel moodustakse puhver​tsoon, mis takistab elanike huvides kahjulike mõjude levikut. Taotluse muutmine oli lubatav ning loa andmisel kohaldas vastustaja õigesti MaaPS kehtivat redaktsiooni, mis võimaldab loa anda 30 aastaks; 11) riigi ja kohaliku huvi kaalumist teostas Vabariigi Valitsus loa and​miseks nõusoleku andmisel ning kuna tema vastav otsustus on jõus, ei pidanud vastustaja riiklikku vajadust üle kaaluma; 12) Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-7-09, et õigusabi​kulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane ning menetluskulude väljamõistmise otsustamisel peab kohus arvestama ka menetlusosalise isikut, tema maksevõimet ja käitumist protsessis. Käes​oleval juhul on kaebaja kasumit mittetaotlev MTÜ ja kolmas isik äriühing, mistõttu kaebajalt kol​manda isiku õigusabikulude väljamõistmine terves ula​tu​ses oleks ebaõiglane ja ebamõistlik. Arves​tades kohtupraktikat sama liiki asjades õigusabile kulunud summade osas, vähendab kohus välja​mõistetava menetluskulu suurust ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 922,80 eurot. 5. MTÜ Ruu küla heakorra selts esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus terves ulatuses ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 6. OÜ Väo Paas esitas halduskohtu otsuse peale samuti apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas, samuti muuta otsuse põhjendusi osas, milles kohus leidis, et MTÜ-l Ruu küla heakorra selts on kaebeõigus. 7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. veebruari 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-11-1595 MTÜ Ruu küla hea korra selts apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus rahuldas OÜ Väo Paas apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas haldus​kohtu otsuse menetluskulude väljamõistmist käsitlevas osas ning mõistis MTÜ-lt Ruu küla heakorra selts OÜ Väo Paas kasuks välja menetluskulud 5 351,80 eurot. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu üle​jäänud põhjendustega ning märkis vastuseks apellatsioonkaebustele järgmist: 1) kohus peab erandlikult lubatavaks kaebeõiguse küsimuses kohtuotsuse põhjenduste vaidlusta​mist, kuid nõustub halduskohtu seisukohaga, et MTÜ-l Ruu küla heakorra selts on kaebeõigus; 2) vaidlusalusel korraldusel ei ole haldusakti tühisuse aluseks olevaid puudusi; 3) nõustuda võib halduskohtu seisukohaga, et korralduses kavandatavast karjäärist väljaveotee mär​kimisega ei ole vastustaja oma pädevust ületanud. Samuti ei takista planeeringute puudumine ak​tiiv​se tarbevaru olemasolu korral kaevandamisloa väljastamist. Kaevandamisluba annab loa omanikule õiguse kasutada keskkonda, so väljata maavaravaru loaga piiritletud ja kindlaksmääratud mäe​eraldisel loas märgitud maavaravaru ulatuses, kuid ei anna õigust tegutseda vastuolus kehtivate õigus​aktidega. Kui kaevandamisega alustamiseks on vaja muuta kehtivaid planeeringuid ja katastri​üksuse sihtotstarvet või kehtestada detailplaneering tootmisüksuse rajamiseks, siis toimub see eraldi menetlustes. Valla arengukava seab eesmärgiks alternatiivide otsimise mh Ruu kaevandamisalale, kuid ei välista seal kaevandamist absoluutselt. Planeeringutes ei ole kõnealust mäeeraldist tähistatud põhjusel, et geoloogilised uuringud viidi Ruu uuringualal läbi pärast planeeringute kehtestamist; 4) nõustuda võib ka halduskohtu seisukohaga, et KMH aruanne vastab programmile ja metoodikale ega kannata selliste oluliste puuduste all, mis oleks takistanud vastustajal õiguspärase kaalutlus​otsuse tegemist. KMH aruanne koosneb kahest köitest, mida tuleb käsitleda koos. Sotsiaal-majanduslik uuring on esitatud KMH aruande p-s 7.13 ja OÜ Inseneribüroo Steiger töös ning väär on kaebaja väide töö teostajal vastava pädevuse puudumise kohta. Tegevusalternatiive on hinnatud ja alternatiivseid reaalseid lahendusi on kaalutud. Kumulatiivset mõju puudutavalt on selge ja loogi​line KMH aruandes märgitu, et seda tuleb uurida ja kontrollida II ploki kasutusele võtmisel, kui on teada mäeeraldise suurus, loodus​tingimused jms asjaolud. Kaardimaterjali väidetav nõrkus ei saa KMH aruande õiget lõpptulemust mõjutada ning pealegi on KMH materjalide hulgas uuringuala asendiplaan ja ala reljeefi skeemid olemas. KMH aruandes on käsitletud ka lõhketööde (mida kaebaja seostab võimalike õnnetusjuhtumitega) mõju ning selgitatud on, mida tuleb arvestada ja järgida lõhketööde passi koostamisel; käsitletud on ka seiret ja ette nähtud leevendusmeetmed. KMH aruande I kd sisaldab informatsiooni kavandatava tegevuse majanduslikust mõjust tööhõivele, kinnisvara hindadele, teedevõrgule, oma​valitsuse tulubaasile ning kohalike elanike negatiivset seisu​kohta kaevandamisele. Kuigi ka KMH täiendatud aruandes pole esitatud andmeid valla ja küla(

  1. de)elanikkonna vanuselise koosseisu ja tegevusalade, samuti kooli ja kaupluse kohta, mis on SEI ekspert​arvamuse järgi KMH aruande puudused, pole kaebaja näidanud, kuidas viidatud info puudu​mine võis mõjutada KMH aru​ande lõppjäreldusi ja vastustaja otsust; 5) 22. septembri 2008. a kirjast, millega vastustaja KMH aruande heaks kiitis ja aruande uuesti ava​likustamise nõude tühistas, nähtub üheselt, mis kaalutlustel ja põhjendustel otsustati KMH aruande eraldi avalikku väljapanekut ja arutelu mitte korraldada. KMH aruanne vastab heakskiidetud KMH programmile, aruande koostamisel on arvestatud KeHJS § 20 lg 1 nõuetega ning aruande kokku​võtvas osas (II
  2. kd)esitatud andmed, hinnangud ja järeldused on pea​asjalikult identsed põhiaruandes esitatuga ega sisalda uusi olulisi asjaolusid; 6) kuigi 29. oktoobril 2008 esitatud kaevandamisloa taotlusel on teenindusmaa suuruseks märgitud ekslikult 50,04 ha, on taotluse seletuskirjas ja taotluse lisaks oleval graafilisel lehel märgitud teenindusmaa suuruseks 52,04 ha ning taotluse lisad on koos taotlusega kohalikule omavalitsusele ja Vabariigi Valitsusele esitatud. Muudatused tulenesid KMH aruande järeldustest ning KMH aruande heakskiitmise kirjas esitatud keskkonnanõuetest; 7) vastustaja juhindus kaevandamisloa andmisel õigesti kehtivast õigusest. Asjaolu, et KMH läbi​viimisel lähtuti 25aastasest loa kehtivusajast, kuid luba anti 30 aastaks, ei näita iseenesest korralduse õigusvastasust (MaaPS § 37 lg 2). Arvestades tarbevaru kogust ja kavandatud aastast kaevandamise mahtu, saaks reaalne kaevandamise aeg olla 13-15 aastat; tegelik kaevandustegevus ei käivitu kohe​selt, vaid see eeldab täiendavate lubade ja projektide taotlemist; 8) korralduse andmise menetluses ei rikutud avatud menetluse reegleid. Kaevandamisloa taotlus ja hilisem parandatud taotlus, nagu ka teade korralduse eelnõu valmimise ja sellega tutvumise võima​luse kohta, on avalikustatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuigi viimatinimetatud teate tekst ei ole kõige korrektsem, on väljaloetav, et ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada nelja nädala jooksul teate avaldamisest. Samuti on eelnõu saadetud Jõelähtme Vallavalitsusele, kus sai selle kätte ka kaebaja. Kaebaja esindaja on osalenud avalikul istungil; 9) halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse määrata KMH aruandele ekspertiis. Kaebaja selgitustest ja esitatud küsimustest ei ole ekspertiisi määramise vajadus ka ringkonna​kohtule äratuntav; 10) halduskohtu otsusest ei selgu, miks ta pidas vajalikuks vähendada kolmanda isiku õigusabi​kulu, mis kaebajalt väljamõisteti, peaaegu 80% võrra. Arvestades ka, et kaebaja ise pidas asja mahu​kaks ja keeruliseks ning tema esindaja õigusabikulud esimese astme kohtus olid 29 tuhat eurot, tuleb halduskohtu otsus menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas tühistada ning rahuldada OÜ Väo Paas menetluskulude hüvitamise taotlus täies ulatuses (4 851,80 eurot). Kolmanda isiku apellatsiooniastme menetlus​kuludest tuleb kaebajalt välja mõista 500 eurot (1/3 taotletud summast), kuivõrd OÜ Väo Paas apellatsioonkaebus jäi olulises osas (kaebeõiguse küsimus) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. MTÜ Ruu küla heakorra selts esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses, v.a osas, millega jäeti rahuldamata kolmanda isiku OÜ Väo Paas apellatsioonkaebus. Kassatsioonkaebuse põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised: 1) olukorras, kus kaevandamisluba ei ole võimalik täita tulenevalt vastuolust kehtivate planeeringu​tega, on vastav haldusakt tühine. Kui korraldus ei ole tühine, on see vastuolu tõttu planeeringutega igal juhul õigusvastane; 2) vastustajal puudus pädevus korralduse resolutsiooni p 3.9.26 kehtestamiseks; 3) rohkem kui aasta pärast KMH aruande avalikku arutelu ja heakskiitmist täiendas kolmas isik olu​liselt kaevandamisloa taotlust. Sisuliselt oli tegu uue taotlusega ning vastustaja pidanuks vähemalt põhjendama uue KMH mitteläbiviimist. Lisaks ei olnud muudetud taotluse alusel selge, kas teenindusmaaks soovitakse 50,04 ha või 52,04 ha; 4) õigusvastane on kaevandamisloa kehtivuse pikendamine 25 aastalt 30 aastale ilma põhjenda​mata (ka KMH viidi läbi 25 aastat arvestades); 5) olukorras, kus vastustaja õiguseellane jättis KMH aruande heaks kiitmata, tulnuks aruanne uuesti avalikustada. KeHJS § 22 lg 5 p 2 ei anna selles osas haldusorganile kaalutlusõigust; 6) olulise keskkonnamõjuga küsimuste õigeks otsustamiseks on määrav tähtsus läbiviidaval haldus​menetlusel iseenesest; enamasti ei ole neis asja​des võimalik veenvalt otsustada, et vaatamata puudustele haldusmenetluse läbiviimisel on selle tule​musena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p 24); 7) kaebaja poolt KMH aruandele tehtud etteheidete õigsust, nagu ka küsimust, kas KMH aruanne on viidud kooskõlla SEI eksperdihinnanguga, saanuks hinnata ekspertiisi käigus, millest aga kohtud keeldusid. Kaebaja on endiselt seisukohal, et kõiki SEI eksperdihinnangus esiletoodud puudusi ei ole kõrvaldatud; 8) HMS norme on rikutud olukorras, kus esmalt toimus avalik istung ja alles kolm kuud hiljem saadeti kaebajale kaevandamisloa eelnõu ja paluti esitada lõplikud seisukohad. Teadet eelnõu valmi​mise ja sellega tutvumise võimaluse kohta ei avaldatud avatud menetluse nõudeid järgides; Amet​likes Teadaannetes avaldatud tekst ei olnud korrektne; 9) vaidlusaluse korraldusega on rikutud õigusselguse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, kuna väljastatud on planeeringutega vastuolus olev kaevandamisluba, samas kui kaebaja liikmed jt valla elanikud on oma igapäevast elutegevust korraldanud planeeringutele tuginedes; 10) korraldus on ebapiisavalt motiveeritud teenindusmaa suurendamise ja loa kehtivusaja piken​- damise küsimustes, lisaks on vastamata jäetud kaebaja vastuväidetele. 9. Keskkonnaamet jäi senises menetluse väljendatud seisukohtade juurde ning esitas kassatsioon​kaebusele kokkuvõtlikult järgnevad vastuväited: 1) käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse pidada haldusakti tühiseks. Kaevandamis​loa taotluse menetlust ja väljastamist ei saa vastandada planeeringutega, need on ise​seisvad menetlused. PlanS § 10 lg 1 kohaselt võib iga isik teha planeeringu algatamise ettepaneku, mistõttu ei muuda planeeringute muutmise vajadus vaidlusalust korraldust realiseerimatuks; 2) Keskkonnaamet ei ületanud oma pädevust, määrates korralduses vähima keskkonnamõjuga välja​veo​tee suuna. Selgesõnaliselt on märgitud, et tingimused ja kooskõlastused tee rajamiseks tuleb saada eraldi menetluses Maanteeametilt; 3) Keskkonnaamet kui KMH järelevalvaja (KeHJS § 10 lg 2) otsustab KMH aruande kvaliteedi üle ning hindab, kas aruandes esitatud teave on piisav tegevusloa andmiseks. Kaebaja kui mitte​tulundus​ühingu õigusvõime tekkis 18. augustil 2010 (esmakanne registris). Seega ei ole ta osalenud algusest peale loa andmise protsessis, sh KMH läbiviimise protsessis, ning tema olemasolu ja huviga sai arvestada alates tema õigusvõime tekkimisest. Tolleaegsed huvitatud isikud ei esitanud vastuväiteid KMH aruandele; 4) kehtiva MaaPS § 75 lg-te 2 ja 3 järgi toimub enne seaduse jõustumist esitatud kaevandamis​loa taotluste menetlemine MaaPS varasema redaktsiooni alusel. Säte käsitleb üksnes kohaldata​vaid menetlusnorme, mitte aga materiaalõigust. Ka kehtiva MaaPS seletuskirjast tuleneb, et lubade and​misele kohaldatakse siiski uuest seadusest tulenevat õigust; 5) õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et õigusakt, mis kunagi on vastu võetud, püsib igavesti muutumatuna. 10. OÜ Väo Paas vastuväited kassatsioonkaebusele on järgmised: 1) kaevandamisluba ei ole ilmselgelt realiseerimatu planeeringute ja valla arengukava tõttu. Vaja​duse korral toimub planeeringute muutmine eraldi menetlustes. Ka keskkonnamõju hinnanud eks​perdid asusid aga seisukohale, et planeeritav ehitustegevus vastab vaadeldava piirkonna keskkonna​kaitse õigusaktidele, planeeringutele ja arengukavadele; 2) Keskkonnaamet ei ole väljaveotee suunda määrates oma pädevust ületanud; 3) kaebaja ei ole ekspertiisi vajadust piisavalt põhjendanud, mistõttu kohtud jätsid taotluse õigesti rahuldamata; 4) kohtud on õigesti leidnud, et asjas ei esine haldusmenetluse normide rikkumisi, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Rikutud ei ole ka haldusakti põhjendamise kohustust ega kaalutlus​reegleid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kaebaja on esitanud kaks alternatiivset nõuet – esmalt vaidlustatud korralduse tühisuse tuvasta​- mise nõue ning juhul, kui kohus ei pea haldusakti tühiseks, selle tühistamise nõue. Kollee​gium käsitleb kõigepealt Keskkonnaameti korralduse tühisust (I), seejärel korralduse õigus​vastasust vastu​olu tõttu planeeringutega (II) ning korralduse õigusvastasust puuduste tõttu keskkonna​mõju hindamise ja kaevandamisloa menetlustes (III). Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioon​kaebuse ning võtab seisukoha menetluskulude jaotuse osas (IV). I 12. HMS § 63 lg 2 p-de 3 ja 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldus​- organ või kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kui haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigus​vastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab (Riigikohtu haldus​kolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-21-03, p 13). 13. Käesoleval juhul leiab kaebaja, et vaidlusalust korraldust ei ole objektiivselt võimalik täita, kuivõrd see on vastuolus kehtivate planeeringute ja valla arengukavaga. Kolleegium nõustub kohtu​te seisukohaga, et asjaolu, et kehtivad planeeringud kaevandamist ette ei näe, ei muuda kaevandamis​luba ilmselgelt realiseerimatuks. Planeeringute muutmine ei ole välistatud, mistõttu puudub objektiivne takistus haldusakti täitmiseks selle kehtivusaja (30 aasta) jooksul. Seega ei ole korraldus sellel alusel tühine. 14. Kaebaja hinnangul on vastustaja korralduse p-ga 3.9.26 ületanud oma pädevust – sellega on määratud toodangu väljaveotee asukoht, kuid vastav pädevus on üksnes Maanteeametil. Ka selles küsimuses nõustub kolleegium kohtute seisukohaga. Kaevandamisloas sellise punkti olemasolu ei anna iseenesest luba tee rajamiseks. Ka korralduses endas on viidatud, et väljaveotee projekt tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. Seetõttu ei anna ka see kaebaja väide alust pidada vaidlusalust korraldust tühiseks. II 15. Kaebaja on seisukohal, et isegi kui kaevandamisluba ei ole vastuolu tõttu planeeringutega tühine, on ta samal põhjusel õigusvastane. Ringkonnakohus seevastu leidis, et kaevandamisluba annab loa omanikule õiguse kasutada keskkonda, kuid ei anna õigust tegutseda vastuolus kehtivate õigus​aktidega. Olemasolevate planeeringute muutmine ja detailplaneeringu kehtestamine toimub eraldi​seisvates menetlustes ning eeltoodu ei muuda kaevandamisluba õigusvastaseks. 16. Vaidlust ei ole selles, et ei maakonnaplaneering ega valla üldplaneering ei näe vaidlus​aluse korraldusega määratud kohas ette maardlat. PlanS § 7 lg 3 p 9 sätestab maakonnaplaneeringu üles​- andena maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratle​mise. Kaebaja leiab täiendavalt, et vastaval alal kehtivad piirangud välistavad maardla rajamise. Kaebaja hinnangul on kaevandamisluba vastuolus nii Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" (Harju maavanema 11. veebruari 2003. a korraldus nr 356-
  3. k)kui ka Jõelähtme valla üld​planeeringuga (Jõe​lähtme Vallavolikogu 29. aprilli 2003. a otsus nr 40). 17. Eelnimetatud teemaplaneeringu kohaselt paikneb vaidlusalune ala rohevõrgustiku tugi- ehk tuum​alas T8. Planeeringu seletuskirja p 2.2.1 järgi võib tugialadel aren​dada tavapärast, rohe​võrgustikuga arvestavat majandustegevust ning piirkonnas tuleb hoiduda riigi​metsade sihtotstarbe muut​misest. Seletuskirja p 2.2.2.1 kohaselt on konfliktsetes piirkondades vajalik välistada riigimetsamaa siht​otstarbe muutmine ning hoiduda ka muuviisilisest rohevõrgustiku toimimist ohustavast maakasutuse siht​otstarbe muutmisest. Lähtudes seletuskirja sõnastusest, ei välista teema​planeering kolleegiumi hinnangul täielikult maardla rajamist. Küll aga nõuab maa sihtotstarbe muut​mine kaalukaid põhjendusi, et õigustada maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidest kõrvale​kaldumist. 18. Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt paikneb vaidlusalusel alal kaitsemets, kus lageraie​- langi laius ei tohi ületada 30 m ja pindala 2 ha (planeeringu seletuskirja lk 67). Üldplaneeringu seletuskiri tugineb selle kehtestamise ajal kehtinud metsaseadusele (MS), mille § 29 lg-st 3 tulenes kaitsemetsa puhul selline piirang. Alates 1. jaanuarist 2007 kehtiva MS § 80 lg 1 kohaselt kehtivad enne uue seaduse jõustumist kehtinud metsaseaduse alusel kaitsemetsa kategooriasse kuulu​nud uuristus- ja tuuleohtlike alade, looalade ja survelise põhjaveega alade ning muinsuskaitse objektide piiresse jääva metsa majandamise piirangud 2008. aasta 1. jaanuarini. Samas sätestab ka uue metsa​seaduse § 29 lg 11 lageraie piirangud. Nii uue kui ka vana metsaseaduse kohaselt ei ole maavara kaevandamise eesmärgil raie puhul tegemist mitte lageraie, vaid raadamisega (kehtiv MS § 32, varem MS § 34). Kui aga lageraie on piiratud suhteliselt väiksele alale, on planeeringut muutmata seda enam välistatud ulatuslik raadamine. Hoolimata muutunud seadusest ei saa kolleegiumi hinnangul ainuüksi see​tõttu, et üldplaneering kasutab vananenud mõistet "kaitsemets", väita, et nüüdseks puuduvad vastaval alal igasugused piirangud. Üldplaneering on siiani kehtiv ning kaevandamiseks on seda vaja muuta. Lisaks eel​toodule on vaidlusaluse maa sihtotstarbeks maatulundusmaa, kuid selleks tuleks määrata mäe​tööstus​maa (Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määruse nr 155 "Katastriüksuse siht​otstarvete liigid ja nende määramise kord" § 6 p-d 9 ja 11). Maakatastriseaduse § 18 lg-te 2 ja 6 kohaselt saab see toimuda vaid üldplaneeringu või detailplaneeringuga. 19. MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeerin​guga. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muuda kaevan​damis​luba õigusvastaseks, ega pea vajalikuks korrata selles osas kohtute põhjendusi. Kaevandamis​luba ei anna reservatsioonideta õigust kaevanda​miseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevanda​miseks vajalikke haldusakte. Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamis​tegevusega alustamist kõrvaldada. 20. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. Olukord, kus samaaegselt kehtib nii kaevandamisluba kui ka planeering, mis vastavasse asukohta maardlat ette ei näe, võib isikuid eksitada. Kaevandamis​loaga tutvujale võib jääda mulje, nagu poleks kaevandamistegevusele täien​da​vaid takistusi, samas kui tegelik​kuses võib planeeringu muutmise vajadus tuua kaasa olulise viivi​tuse ning on võimalik, et kaevandamisluba ei õnnestugi realiseerida. Selgusetust aitaks mõne​võrra vähendada kaevandamis​loa andmine koos selgitusega, et esineb vajadus planeeringu muut​miseks. III 21. Kaebaja tõi KMH aruande puudustena välja järgmised asjaolud: 1) sotsiaalmajanduslike olude kirjeldus on ebapiisav, hinnatud ei ole tegevuse mõjusid nendele oludele; 2) puuduvad selged ja terviklikud alternatiivlahendused; 3) käsitletud pole kumulatiivseid mõjusid, mis kaasneksid juhul, kui lisaks loa objektiks olevale Jägala lubjakivimaardla I plokile alustataks kaevandamist ka kõrval​asuvas II plokis; 4) aruande juures puuduvad üldisemad ülevaatlikud kaardid, mis iseloomustaksid karjääri paiknemist Jõelähtme vallas ning Ruu küla ja muude oluliste objektide suhtes; 5) kuigi tege​mist on suure õnnetusriskiga tegevusega, puudub KMH aruandes informatsioon võimalike õnnetus​juhtumite ning nende vältimis- ja leevendusmeetmete kohta. Kohtud leidsid, et KMH aruandel ei ole olulisi puudusi, mis takistanuks vastustajal õigus​pärase kaalutlusotsuse tegemist. 22. Vastustaja on välja toonud asjaolu, et kaebaja on registrisse kantud alles 2010. aastal, kui KMH oli juba lõppenud ja aruanne heaks kiidetud. Ekslik on vastustaja positsioon, et kaebaja ei saa see​tõttu esitada kaevandamisloale vastuväiteid, mis käsitlevad KMH menetluse ja aruande puudusi. Keskkonnamõju hindamine ei ole eraldi​seisev menetlus, vaid see leiab aset kaevandamis​loa menet​luse raames ning on suunatud loataotluse lahendamiseks vajaliku teabe kogumisele (vt KeHJS § 2 lg 1). Seega peab olema võimalik KMH puudusi esile tuua menetluse lõpptulemusena antud haldus​akti vaidlustamisel. Sõltumata sellest, kas kaebajal oli KMH läbiviimise ajal õigusvõime või on see tekkinud hiljem, on tal õigus kaevandamisloa vaidlustamisel tugineda sellele, et vastustajal ei olnud loa andmiseks kogu vajalikku teavet, mis hõlmab õigust viidata asjaolule, et teabe kogumisel on tehtud olulisi menetlusvigu. Oluliste menetlusvigade puhul ei saa kindlalt väita, et hoolimata rikku​mistest on kogu vajalik teave kogutud. 23. Sotsiaal-majanduslike olude iseloomustust pidas SA Säästva Eesti Instituut (SEI) oma eksperdi​hinnangus väga puudulikuks (I kd, tl 243). Nii haldus- kui ka ringkonnakohus viitavad, et sotsiaal-majanduslik uuring on esitatud KMH aruande p-s 7.13 ja OÜ Inseneribüroo Steiger töös. Nimetatud materjalid olid aga ole​mas ka enne SEI eksperdihinnangut ning SEI ei pidanud olemas​olevat infot piisavaks. Kuigi KMH aruannet on pärast SEI eksperdihinnangu saamist täiendatud teise köitega, ei ole seejuures täiendatud sotsiaal-majanduslikku iseloomustust. Seega tuleb järeldada, et puudusi ei kõrvaldatud – seda on nentinud ka ringkonna​kohus. Juhul kui vastus​taja leidis erinevalt SEI-st, et selles osas puudusi ei ole, siis tulnuks seda järeldust põhjendada – antud juhul vaidlus​alusest korraldusest ega KMH aruande heakskiitmise otsusest sellist põhjendust ei nähtu. Kollee​gium on seisukohal, et KMH aruanne on seetõttu puudustega ning kaevandamisloa andmiseks ei ole kogutud kogu vaja​likku teavet. Kolleegium möönab siiski, et tege​mist ei ole seda​võrd olulise puudusega, mis iseenesest tingiks kaevandamisloa tühistamise. Ülejäänud kaebaja väljatoodud puuduste osas nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et need on KMH aruande II köitega kõrvaldatud, ning ei pea vajalikuks korrata kohtute põhjendusi. 24. Harjumaa KKT jättis 16. juuni 2008. a kirjaga KMH aruande heaks kiitmata, soovitas aru​annet täiendada puuduvaid teemasid käsitleva osaga ja aruande uuesti avalikustada. Pärast KMH aruande II köite valmimist tühistas KKT aga 22. septembri 2008. a kirjas esitatud aruande uue avalikustamise nõude ning kiitis aruande heaks ilma uut avalikku väljapanekut ja arutelu korralda​mata. KKT põhjendas seda argumendiga, et II köites esitatud andmed, hinnangud ja järeldused on pea​asjalikult identsed põhiaruandes esitatuga ning uusi olulisi asjaolusid ei selgunud. KeHJS § 22 lg 5 p 2 sätestab, et KMH aruande heakskiitmata jätmise korral tuleb aru​anne uuesti avalikus​tada KeHJS §-des 16 ja 17 sätestatud korras. Kolleegium nõustub kaebaja seisukohaga, et KeHJS säte on imperatiivne ega anna kaalutlusruumi. Kuivõrd KKT oli jätnud KMH aruande heaks​kiitmata, tuli aruanne uuesti avalikustada. Seega ei ole vastustaja põhjendused relevant​sed ning uue avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamata jätmine oli õigusvastane. 25. Kaebaja on vaidlusalusele korraldusele ette heitnud ka põhjenduste puudulikkust. Haldusaktis on esitatud ülevaade menetluse käigust, võetud lühidalt kokku KMH aruande järeldu​sed, vastatud Jõelähtme Vallavalitsuse vastuväidetele ja esitatud kokkuvõtlikult Vabariigi Valitsuse nõusolekus esitatud argumendid. Viidatud on õiguslikele alustele ning märgitud, et puuduvad MaaPS §-s 34 sätestatud maavara kaevandamise loa väljaandmisest keeldumise alused. Õige on kaebaja etteheide, et korralduses ei ole vastatud kaebaja vastuväidetele. Kaebaja vastuväidetele on siiski vastatud kirjadega (30. märts 2011 ja 25. mai 2011), millele on korralduses viidatud. Kolleegium on oma praktikas asunud seisukohale, et diskretsiooniotsuse põhi​kaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu peavad otsustuse põhimotiivid sisalduma haldusaktis. Viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastu​argumente läbi mõtlema. Teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigi​kohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-47-12 (p 15), 3-3-1-87-08 (p 18) jt). Kollee​gium jääb selle seisukoha juurde. Käes​oleval juhul on korralduses peamiselt korratud varasemates dokumentides esitatud põhjendusi. Tege​mist ei ole siiski üldise viitega muudele dokumentidele, vaid asjakohased argumendid on esitatud ka korralduses ning viidatud konkreetselt, millistele doku​mentidele on haldusakti andmisel tuginetud. Kokkuvõttes on esitatud motiivide põhjal võima​lik järel​dada, millistel põhjustel on kaevandamisluba antud. Seetõttu leiab kolleegium, et kuigi haldus​akti motivatsioonil on teatavad puudused, ei too ka see asjaolu üksipäini kaasa korralduse tühista​mist. 26. Kaevandamisloa taotluse muutmise ja kaevandamisloa eelnõu avaliku väljapaneku teate osas nõustub kolleegium kohtute seisukohaga, et menetlusnorme ei ole rikutud, ning ei pea vajalikuks korrata kohtute põhjendusi. IV 27. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eel​nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusasjas nr 3-3-1-86-06 leidis kolleegium, et kuna keskkonnaasjade otsusta​misel on haldus​organil ulatuslik kaalutlus​õigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus (otsuse p 22). Sama lahendi p 24 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga küsimuste õigeks otsustamiseks määrav tähtsus läbiviidaval haldus​menetlusel iseenesest. Enamasti ei ole neis asjades võimalik veenvalt otsustada, et vaatamata puudustele haldusmenetluse läbiviimisel on selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane. Vastuvõetud otsuse õiguspärasust on võimalik eeldada üksnes siis, kui otsustamisele on eelnenud seaduses ettenähtud korras läbi​viidud ja haldusmenetluse põhimõtetele vastav haldusmenetlus. Haldus​asjas nr 3-3-1-16-08 on kolleegium olukorras, kus haldusorgan ei olnud täitnud kohus​tust teha kõik endast olenev huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks planeerimismenetlusse, asunud seisu​kohale, et kuivõrd lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkusega, ei saa välis​tada võimalust, et avalikkuse nõuetekohase kaasamise korral oleks lõpptulemus kehtestatud planee​ringust erinenud, ning seetõttu ei kohaldu HMS § 58 (otsuse p 13). 28. Käesolevas asjas on vastustaja KMH menetluse käigus rikkunud imperatiivset seaduse sätet, mis puudutab KMH aruande avalikustamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik välista​da, et õiguspärase haldusmenetluse korral olnuks menetluse lõpptulemus teistsugune. Seetõttu tuleb MTÜ Ruu küla heakorra selts kassatsioon​kaebus rahuldada, tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning teha uus otsus, millega rahul​dada kaebus ja tühistada Keskkonna​ameti 9. juuni 2011. a korral​dus nr HJR 1-15/11/431. 29.

§ 108

lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 285

lg 1 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadusti​kus sätestatut. Ka enne 1. jaanuari 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (

v.r) § 92 lg 1 oli sama sisuga nagu

§ 108lg 1.

Käes​oleval juhul rahuldas kohus kaebuse, mistõttu menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastas​pool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Sama sätestas

v.r § 92 lg

  1. Käesolevas asjas on kolmanda isiku OÜ Väo Paas vastaspooleks kaebaja. Kaebuse rahuldamise tõttu jäävad OÜ Väo Paas menetluskulud tema enda kanda.
  2. Kaebaja taotles esimese astme kohtus menetluskulude hüvitamist summas 35 598,19 eurot (õigus​abi​kulud 34 982,22 eurot + riigilõiv 15,97 eurot + eriteadmistega isiku arvamus 600 eurot), teise astme kohtus 5608 eurot (õigusabikulud 5592,03 eurot + riigilõiv 15,97 eurot) ning kassatsiooni​astmes 4526,40 eurot. Osa menetluskulusid on kaebaja asemel kandnud Jõelähtme vald, kellega kaebajal on sõlmitud leping, mille kohaselt MTÜ Ruu küla heakorra selts on kohustatud vallale hüvitama viimase poolt tasutud rahasummad kuni selles ulatuses, milles Keskkonnaametilt kaebaja menetlus​kulud välja mõistetakse (IX kd, tl 69-70).

§ 109

lg 5 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlus​osalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik.

varasemas redaktsioonis selline säte puudus. Siiski on ka varasema kohtupraktika kohaselt õigusabikulu väljamõistmine sellises situatsioonis põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud, ning on tuvastatud, et kaebajal on kohustus õigusabi​kulud nende eest tasunud isikule hiljem hüvitada (Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 33-1-47-12 (p 31), 3-3-1-23-10 (p 18) ja 3-3-1-28-03 (p 9)). Seetõttu ei takista osa kulude tasumine Jõelähtme valla poolt käesolevas asjas menetluskulude vastustajalt väljamõistmist. 1121,55 euro suurune osa esimese astme kohtus esitatud menetluskuludest puudutab tegelikkuses kohtueelset menetlust ja menetlust kohtuasjas nr 3-10-2227 (IX kd, tl 58–66).

v.r § 83 ega

§-d 101–103 ei võimalda selliseid kulusid arvata vastaspoolelt väljamõistetavate menetlus​kulude hulka (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-20-11, p 18).

  1. Vastustaja on kõigis kohtuastmetes kaebaja menetluskuludele vastu vaielnud, pidades neid põhjen​damatult suureks. Vastustaja viitab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  2. septembri
  3. a määrusele nr 137 "Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad", mille § 2 piirab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmist mittevaralise nõudega tsiviilasjas 12 800 euroga. Samuti juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et kaebajat esindavad kaks vandeadvokaati, kes on mõlemad osalenud kohtuistungitel ja nõupidamistel kliendi esindajatega, seega dubleerinud kaeba​jale osutatud õigusteenust. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esin​daja vahetamise vajadusest. 32.

§ 109

lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetlus​- kulud. Kolleegium on varasemalt asunud seisukohale, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (Riigikohtu haldus​kolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-28-09 (p 11)). Arvestada tuleb kaebuse koostamiseks läbi​töötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (samas, p 11; Riigikohtu haldus​kolleegiumi otsu​sed kohtuasjades nr 3-3-1-17-11 (p 18) ja 3-3-1-29-12 (p 29)). Kaebaja tõendatud ja asjaga seotud menetluskulud on kolme kohtuastme peale kokku 44 611,04 eurot. Kuigi käesoleva haldusasja materjalid on mahukad ning asjas on mitu vaieldavat küsimust, ei ole asi kolleegiumi hinnangul sedavõrd keerukas, et õigustada esindajate kulude täies ulatuses vastustajalt väljamõistmist. Välja​mõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav. Kuigi TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus ei reguleeri õigusabikulude väljamõistmist haldus​asjades, ei ole kolleegiumi hinnangul üldjuhul põhjendatud mõista haldus​kohtu​menetluses lepingulise esindaja kulu​sid vastaspoolelt välja suuremas ulatuses, kui see on võimalik tsiviilasjades. Seetõttu mõistab kolleegium vastus​tajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 12 800 eurot (vrd Vabariigi Valitsuse määruse § 2), lisaks kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 31,94 eurot ning dokumentaalse tõendi (eriteadmistega isiku arvamus) saamise kulu 600 eurot, kokku 13 431,94 eurot. Üle​jäänud menetluskulud jäävad menetlus​osaliste endi kanda. 33.

§ 107

lg 4 esimese lause alusel tuleb kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.