Obsah (6)

§ 121§ 38§ 45§ 120§ 56§ 61

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-39-13 16. oktoober 2013 Ees

) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtu​eelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kaebuse esitamise ajaks ei olnud vaide puuduste kõrvaldamise tähtaeg veel saabunud.

1. E. Ignashev esitas määruskaebuse, milles leidis, et vangla on rikkunud vaidele vastamise 30​päevast tähtaega. Kohus ei märganud vaide registreerimisel ja sellele vastamisel toimepandud rikku​mist.
2. Viru Vangla palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas venekeelse vaide, mis edas​tati tõlkimiseks tõlkebüroole. Kuna tõlgitud vaie tagastati vanglale
3. mail 2012, siis oli sellele vastamise tähtaeg
4. juuni
5. Kaebaja jättis vaides puudused kõrvaldamata ja
6. juulil 2012 tagastas vangla vaide.
7. Tartu Ringkonnakohus jättis
8. märtsi
9. a määrusega haldusasjas nr 3-12-1326 määrus​kaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et kuigi haldus​kohus on kaebust tõlgendanud tuvastamiskaebusena, on tegelikult esitatud kohustamiskaebus, kuna kaebaja soovib, et fikseeritaks tema kartserist vabastamise kellaaeg. Lähtuvalt vangla sisekorra​eeskirja (VSE) § 491 lg-st 6 arvestatakse vaidemenetluse tähtaegu eesti​keelse dokumendi saabumisest. Kuna kaebaja vabastati kartserist
10. veebruaril 2012, siis hakkas vaide esitamise tähtaeg kulgema
11. veebruaril 2012 ja selle esitamise tähtajaks oli
12. märts
13. Vaie on esitatud alles mais
14. Kuna kaebaja ei esitanud vangla poolt määratud tähtajaks põhjen​datud taotlust tähtaja ennistamiseks, tagastas vangla
15. juulil 2011 vaide läbivaatamatult. Vangistus​seaduse (VangS) § 11 lg 81 järgi ei ole kinnipeetaval sellisel juhul õigust pöörduda kaebu​sega sama eseme osas halduskohtu poole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
16. E. Ignashev esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles leiab, et ringkonnakohus on valesti sisustanud VSE § 491 ning hinnanud valesti tõendeid, moonutades esitatud tõendite tõlgendust ja esitatud kaebuse olemust. VSE § 491 lg 2 kohaselt pidanuks vanglal vaide tõlkimise​le saatmiseks olema kaebaja allkirjastatud nõusolek.
17. Viru Vangla vaidleb määruskaebusele vastu ning leiab, et asja menetlemisel ei ole ringkonna​kohus rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18. Halduskohus tõlgendas E. Ignashevi kaebust tuvastamiskaebusena Viru Vangla tegevuse (käsk​kirjaga ettenähtust kauem kartseris hoidmise) õigusvastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohus see​vastu leidis, et kaebaja on tegelikult esitanud kohustamiskaebuse, kuna soovib, et fikseeritaks täpselt tema kartserist vabastamise kellaaeg. Kolleegium on seisukohal, et kaebusest nähtuvalt on E. Ignashev esitanud kaks erinevat nõuet: kohustamis​nõude karistuse kohaldamise tõendi parandamiseks ja ettenähtust kauem kartseris kinni​pidamise õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kaebaja nimetab oma õiguste rikkumiseks kõige​pealt seda, et teda peeti kartseris ettenähtud ajast kauem kinni, ning teiseks rikkumiseks asjaolu, et talle väljas​tatud karistuse kohaldamise tõendile on märgitud ebaõige kartserist vabastamise aeg.
19. Kaebuses esitatud taotlust tunnistada rikkumist ja kohustada Viru Vanglat paranda​ma vabastamise aeg karistuse kohaldamise tõendil mõistab kolleegium kohustamiskaebusena tõendi parandamiseks. Nimelt on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks haldusakti või toimingu õigus​vastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud tuvastusnõude eesmärki seonduvalt väitega, et karis​tuse kohaldamise tõendile märgi​tud vabastamise aeg on ebaõige, siis ongi kolleegium seisukohal, et kaebaja on selle toiminguga seonduvalt esitanud vaid kohustamisnõude, mille sisuks on parandada karistuse kohal​damise tõen​di​le kantud andmed karis​tuse kandmisest vabastamise aja kohta.
20. Kaebaja on siiski selgelt väljendanud ka soovi, et tuvastataks tema käskkirjaga ettenähtust kauem kartseris hoidmise õigusvastasus. See tuvastamisnõue on kohustamisnõudest eraldiseisev – kui kohustamisnõude aluseks on vangla poolt tõendi vormista​mine kui eraldi toiming, siis antud nõude aluseks on vangla tegevusetus kaebaja kartserist vabasta​mise osas.
21. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits​ministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahulda​nud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Samas sätestatakse VangS § 11 lg-s 1, et VangS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldus​menetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 72 lg 1 kohaselt võib vaide​menetluse korras taotleda haldusakti osaliselt või täies ulatuses kehtetuks tunnistamist või ette​kirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Haldus​asjas nr 3-3-1-70-09 (määruse p 11) on kolleegium leidnud, et HMS § 72 lg 1 alusel ei ole vaides võima​lik taotleda toimingu õigusvastaseks tunnistamist ning seadus ei näe ette ka muid menetlus​reegleid tuvastamis​taotluse lahendamiseks vaidemenetluses. Seega ei ole tuvastamis​kaebuse lahendamiseks ette nähtud ka kohustuslikku kohtuvälist korda VangS § 11 lg 5 mõttes. Vaides esinenud väidetavad puudused ning vaide tagastamise põhjused ei oma seetõttu tuvastamis​kaebuse menetlemise võima​likkuse osas tähtsust ning asjaolu, et kaebaja on ekslikult esitanud vaide ka toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ei too kaasa kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustust. Kolleegium jääb ülalviidatud lahendis võetud seisukoha juurde, et asjaolu, et vaidemenetluses on ekslikult esitatud ka tuvastamisnõue, ei too selle nõude osas kaasa kohtu​eelse menetluse läbimise kohustust.
22. Kaebaja esitas käesolevas asjas vaidemenetluses mitu nõuet – ta taotles rikkumise ja karis​tuse kohaldamise kohta väljastatud tõendi võltsimise tunnistamist ning kartserist väljalaskmise täpse kellaaja fikseeri​mist. Tema vaie jäeti käiguta ning kaebuse esitamise hetkeks ei olnud vaide​menetluses antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg veel möödunud ja vaidemenetlus oli seega pooleli. Kuivõrd kohustamisnõude puhul näeb VangS § 11 lg 5 koosmõjus HMS § 72 lg 1 p-ga 3 tõepoolest ette kohustusliku kohtueelse menetluse, on selles osas kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel õigesti tagastatud.

Käesoleva määruse p-s 12 esitatud põhjustel on kohtud aga kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel ekslikult tagastanud täies ulatuses.

1. Tõele ei vasta kaebaja väide, et tal oli õigus kohustamisnõudega kohtusse pöörduda, kuna vangla oli vaide tähtaegselt lahendamata jätnud. VSE § 491 lg-st 6 tuleneb, et menetleja arvestab võõrkeelse vaide puhul menet​luse täht​aegu dokumendi eestikeelse tõlke saabumisest. VSE § 491 lg 2 näeb küll ette, et enne võõr​keelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta doku​mendi tõlkimisele saatmiseks, kuid seda ainult juhul, kui dokumendi tõlki​misele kulunud summa arvestatakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha. Käesoleval juhul on tõlketeenuse eest tasunud vangla (VSE § 491 lg 4).
2. Nagu selgitatud käesoleva määruse p-des 9 ja 11, on kaebaja esitanud ka tuvastamisnõude käskkirjaga ettenähtust kauem kartseris hoidmise õigusvastasuse tuvastamiseks.

§ 38

lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud, kuidas aitab nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvas​tamine kaasa tema õiguste kaitsele.

§ 45

lg-st 2 nähtuvalt on lubatav tuvastamisnõude esitamine näiteks kavat​susega esitada hiljem kahju hüvitamise kaebus. 16.

§ 120

lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist. Seetõttu ei olnud tuvastamisnõude tagastamine kohtute poolt õiguspärane – kaebajale tulnuks anda võimalus kaebuses puuduse kõrvaldamiseks (selgita​miseks, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks).

1. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada osas, millega tagastati nõue käskkirjaga ettenähtust kauem kartseris hoidmise õigusvastasuse tuvastamiseks, ning saata kaebus selles osas halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jääb määrus​kaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
2. Seoses ettenähtust kauem kartseris hoidmise õigusvastasuse tuvastamise nõudega peab kolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Karistuse kohaldamise tõendi näol on tegemist ühe tõendiga ette​nähtust kauem kartseris kinnipidamise õigusvastasuse tuvasta​misel (dokumentaalne tõend,

§ 56lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 jj).

Asjaolu, et tõendi paranda​miseks kohustamise nõue on kaebajale tagastatud, ei takista kohtul hinnata tõendi usaldusväärsust tuvastamisnõude menetlemisel.

§ 61

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid iga​- külgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab kõiki tõen​deid nende kogumis ja vastastikuses seoses (

§ 61lg 2).

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann