← Eesti

3-1-1-85-13

Obsah (5)§ 238§ 306§ 313§ 326§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-85-13 16. oktoober 2013 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kriminaalasi

§ 238

lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra vähendamata.

§ 306

lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Titovi kaitsja advokaat Talvi Vaske, kes taotles kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas. Apellant palus teha uue otsuse, millega vähendatakse I. Titovile liitkaristusena mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ühe kolmandiku võrra. Samuti palus kaitsja kaaluda kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja hinnangul ei arvestanud maakohus, et kriminaalasja arutati lühimenetluses ega vähendanud I. Titovi põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Samuti ei ole kohus piisavalt arvestanud asjaoluga, et I. Titov tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd ja et ainult tänu tema ütlustele osutus politseil võimalikuks varastatu kannatanutele tagastada, samuti kuriteod kiirelt avastada ja menetleda. I. Titovil on sotsiaalvõrgustik, kes teda vabaduses moraalselt ja materiaalselt toetaks. Seetõttu peaks ringkonnakohus kaaluma vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. aprilli
  4. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 4.1 Maakohus on
  5. veebruari
  6. a määrusega parandanud oma vea ja vähendanud ühe kolmandiku võrra I. Titovile KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust ning kergendanud sellest tulenevalt ka KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud lõplikku karistust. Osutatud määrus on kohtuotsuse lahutamatu osa.

§ 306

lg 5 lubab kohtul pärast kohtuotsuse allkirjastamist kas omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kõrvaldada kohtuotsuses ilmsed ebatäpsused. 4.2 Maakohus on I. Titovile reaalse vangistuse mõistmist igakülgselt põhjendanud ja näidanud ära ka need asjaolud, mis ei võimalda I. Titovi suhtes KarS § 69 kohaldada. Kohtu põhjendused on kooskõlas KarS § 69 mõtte ja kohtupraktikaga. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Titovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Vaske, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 5.1

§ 313

lg 1 p 5 näeb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa kohustusliku elemendina ette mõistetud karistuse vähendamise

§ 238lg 2 alusel.

Selle nõude rikkumist ei saa käsitada kohtuotsuses sisalduva ebatäpsusena, mida oleks võimalik määrusega parandada. 5.2 I. Titov sobib kriminaalhooldusele ja on võimeline tegema üldkasulikku tööd.

  1. Vastuses määruskaebusele leiab prokuratuur, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu

§ 326lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-86-11, p 7). 8. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et käesolevas kriminaalasjas ei olnud ringkonnakohus õigustatud jätma apellatsiooni

§ 326lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata.

I. Titovi kaitsja apellatsioonis vaidlustati maakohtu otsus muu hulgas põhjusel, et selles otsuses polnud süüdistatavale KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust

§ 238lg 2 alusel vähendatud.

Ringkonnakohus leidis, et lühimenetluse süüdimõistvas otsuses

§ 238

lg 2 kohaldamata jätmise näol on tegemist ilmse ebatäpsusega, mille maakohus oli õigustatud

§ 306lg-s 5 sätestatud korras ise kõrvaldama.

Kolleegium ringkonnakohtu sellist seisukohta ei jaga.

§ 306

lg 5 sätestab, et pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et

§ 306

lg 5 kohaselt võib kohus pärast otsuse allkirjastamist parandada kohtuotsuses üksnes sellised ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamine

§ 238lg 2 alusel mõjutab aga vaieldamatult kohtuotsuse sisu.

Samuti ei ole

§ 238

lg 2 kohaldamata jätmine käsitatav kirja- või arvutusveana

§ 306lg 5 esimese lause tähenduses.

Seega ei anna

§ 306

lg 5 kohtule õigust täiendada kohtuotsust pärast selle allkirjastamist määrusega süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamise kohta

§ 238lg 2 alusel.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määruse, millega jäeti I. Titovi kaitsja apellatsioon

§ 326

lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, ja saadab kriminaalasja arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. I. Titovi kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.