lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra vähendamata.
lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.
lg 5 lubab kohtul pärast kohtuotsuse allkirjastamist kas omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kõrvaldada kohtuotsuses ilmsed ebatäpsused. 4.2 Maakohus on I. Titovile reaalse vangistuse mõistmist igakülgselt põhjendanud ja näidanud ära ka need asjaolud, mis ei võimalda I. Titovi suhtes KarS § 69 kohaldada. Kohtu põhjendused on kooskõlas KarS § 69 mõtte ja kohtupraktikaga. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Titovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi T. Vaske, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 5.1
lg 1 p 5 näeb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa kohustusliku elemendina ette mõistetud karistuse vähendamise
Selle nõude rikkumist ei saa käsitada kohtuotsuses sisalduva ebatäpsusena, mida oleks võimalik määrusega parandada. 5.2 I. Titov sobib kriminaalhooldusele ja on võimeline tegema üldkasulikku tööd.
Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-86-11, p 7). 8. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et käesolevas kriminaalasjas ei olnud ringkonnakohus õigustatud jätma apellatsiooni
I. Titovi kaitsja apellatsioonis vaidlustati maakohtu otsus muu hulgas põhjusel, et selles otsuses polnud süüdistatavale KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust
Ringkonnakohus leidis, et lühimenetluse süüdimõistvas otsuses
lg 2 kohaldamata jätmise näol on tegemist ilmse ebatäpsusega, mille maakohus oli õigustatud
Kolleegium ringkonnakohtu sellist seisukohta ei jaga.
lg 5 sätestab, et pärast kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et
lg 5 kohaselt võib kohus pärast otsuse allkirjastamist parandada kohtuotsuses üksnes sellised ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamine
Samuti ei ole
lg 2 kohaldamata jätmine käsitatav kirja- või arvutusveana
Seega ei anna
lg 5 kohtule õigust täiendada kohtuotsust pärast selle allkirjastamist määrusega süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamise kohta
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes
lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määruse, millega jäeti I. Titovi kaitsja apellatsioon
lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, ja saadab kriminaalasja arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. I. Titovi kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.