← Eesti

3-3-1-42-13

Obsah (5)§ 118§ 231§ 182§ 198§ 62

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-42-13 1

§ 118

lg 2 alusel kaebuse rahuldatud osa arvestades riigilõivu (588 eurot 21 senti) vastustajalt riigituludesse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kassatsioonkaebused esitasid OÜ Itors ning Maksu- ja Tolliamet (MTA) 6.
  2. OÜ Itors palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus käibemaksu puudutavas osas ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud ja jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kassaator esitab järgmised väited: 1) maksuhalduri kahtlus, et kaebaja tugines käibemaksu mahaarvamisel fiktiivsetele arvetele, ei põhine objektiivsetel asjaoludel, vaid üksnes maksuhalduri veendumusel. Lepingud ja lepingu lisaks olevad aktid ning arved, samuti tellijatelt teenuse eest summade laekumine tõendavad tehingute tegelikku toimumist. Samuti tõendavad OÜ-de Lipetski Grupp, Palimer Grupp ja Arminalia arveldus​konto väljavõtted nende reaalset majandustegevust ning asjaolu, et need äriühingud ise on tellinud alltöövõtu korras töid erinevatelt äriühingutelt, rentinud ehitustehnikat ja tasunud nende eest. Maksuhaldur ei ole tellijalt küsinud, kas tellitud töid ka tegelikult teostati. Halduskohtus on tõendamist leidnud, et OÜ-l Itors endal puudus võimekus nimetatud töid teostada; 2) asjaolu, et lepingupartneritel puudus tööde teostamiseks vajalik tehnika või nad pole deklareerinud tööjõukuludega seonduvalt makse, ei välista nende tegelikku majandustegevust. Neil oli võimalik oma​korda tellida teenust alltöövõtu korras; 3) OÜ Itors ja tema tellijate vaheliste lepingutega ei keelatud alltöövõtu kasutamist ega kohustatud sellest tellijale teatama. Alltöövõtjate juurdepääsuload objektile korraldas OÜ Itors. Seetõttu ei pruukinud tellijad ja AS Tallinna Sadam alltöövõtjate olemasolust teada; 4) OÜ Itors juhatuse liige N. Mango on lepingulistes suhetes käitunud vajaliku hoolsusega ega saa vastutada kolmandate isikute maksukäitumise eest. OÜ Itors tegevuses puudub pahatahtlikkus. OÜ Itors on lepingupartnerite tausta kontrollinud äriregistrist kättesaadava info põhjal. Ta ei saanud arvesse võtta
  3. a majandusaasta aruandeid, kuna nende esitamise tähtaeg oli alles
  4. juuli 2010; 5) ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks jäeti rahuldamata taotlus tunnistajate ülekuulamiseks, kuigi see oli ainus võimalus tõendada tööde tegelikku teostamist. 6.
  5. MTA palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ulatuses, milles tühistati haldus​kohtu otsus ja tehti uus otsus ning tühistati vaidlustatud maksuotsus tulumaksu osas. Kassaator leiab järgmist: 1) ringkonnakohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu otsusega haldusasjas nr 3-3-1-60-11 (p 33). Riigi​kohus peaks andma vastuse küsimustele, kas hindamist tuleb alati kaaluda, kui teenuse olemasolus pole kahtlust, kuid usaldusväärselt pole õnnestunud tuvastada teenuse osutajat; 2) tehes halduskohtust erineva järelduse tulumaksu määramise osas, pole ringkonnakohus seda piisavalt põhjendanud; 3) hindamine on lubatav maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 lg-s 1 nimetatud juhtudel, mitte aga olukorras, kus äriühing teadlikult kasutab nn varifirma arveid; 4) maksuhaldur on põhimõtteliselt kaalunud hindamise teel maksu määramist ning veendus, et see pole praegusel juhul võimalik ja vajalik. Kontrollaktis on märgitud, et OÜ Itors esitatud tõendite põhjal pole hindamine vajalik. Riigikohus peaks andma seisukoha, kas maksuhaldur peab iga kord maksuotsuses ära näitama, et ta on kaalunud võimalust hindamise teel maksu määrata, ning põhjendama, miks ta seda võimalust siiski ei kasuta.
  6. septembri
  7. a täiendavas selgituses rõhutab MTA, et tulumaksu määramist ei tinginud mitte puudused kuludokumentides, vaid asjaolu, et nn alltöövõtu tellimine ja saamine mis tahes isikutelt pole kinnitust leidnud, ning et kaebaja raamatupidamisarvestus ei võimalda objektipõhiselt kindlaks teha objektidega seotud muude kulutuste vajalikkust ja kandmist.
  8. Vastuses MTA kassatsioonkaebusele märgib OÜ Itors, et vaidleb MTA kassatsioonkaebusele vastu ja jääb enda kassatsioonkaebuses esitatu juurde. Vastuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus tulumaksu osas õige ja põhjendatud. Maksuhaldur ei ole välja selgitanud tulumaksu määramiseks vajalikke asjaolusid. MTA leiab vastuses OÜ Itors kassatsioonkaebusele, et kassaatori väited ei võimalda asuda kohtutest erinevale seisukohale, et arvetel näidatud äriühingutel puudus tegelik majandustegevus ning arvetel näidatud teenust ei saadud neilt äriühingutelt. Kassaatori raamatupidamisarvestuses olevad arved ei vasta KMS § 37 lg 7 nõuetele – teenuse üldsõnaline nimetamine ei võimalda tuvastada teenuse olemust ega koguseid. Kassaatori seaduslik esindaja on maksumenetluses ka ise kinnitanud, et ei mäleta väidetavaid teenuseosutajaid esindanud isikuid ega osanud nimetada allikaid, millel põhineb tema veendumus lepingupartnerite usaldusväärsuses. Põhjendamatu on ette​heide, et ringkonnakohus on keeldunud tunnistajaid üle kuulamast. OÜ Itors ei esitanud apellat​siooni​menetluses põhjendusi, mis takistasid tal vastava taotluse esitamist esimese astme kohtus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  9. Praeguse vaidluse ajendanud maksuotsusega määras maksuhaldur OÜ-le Itors tasumiseks käibe- ja tulumaksu. Kassatsioonkaebuse on OÜ Itors esitanud käibemaksu ning MTA tulumaksu määramist puudutavas osas. Kolleegium võtab esmalt seisukoha OÜ Itors kassatsioonkaebuse (I) ja seejärel MTA kassatsioon​kaebuse (II) osas. Lõpuks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (III). I
  10. Käibemaksu määramist puudutavas osas nõustub kolleegium ringkonnakohtu põhjenduste ja lõppjäreldusega. Tulenevalt

§ 231

lg-st 6 ei pea Riigikohus oma otsust põhjendama, kui ta jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. 10. Kassaator OÜ Itors väidab, et ringkonnakohus rikkus kohtumenetluse normi, jättes rahuldamata ringkonnakohtu istungil esitatud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.

§ 182

lg 2 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks (

§ 198

lg 3).

§ 62

lg 5 kohaselt teeb kohus tõendi vastu​võtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta põhjendatud määruse. Tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest võib keelduda, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust pole põhjendatud (

§ 62lg 3 p 3).

Tallinna Ringkonnakohtu

  1. detsembri
  2. a istungi protokolli (III kd, tl 126 ja pöördel) kohaselt märkis apellandi esindaja istungil: „Meil on taotlus kutsuda istungile tunnistajateks alltöövõtjad. Kirjalikest tõenditest ei piisa. Meil on suured objektid ja tunnistajad tõendaksid seda.“ Apellandi esindaja väitis, et taotlus tunnistajate ülekuulamiseks esitati juba asja arutamisel Tallinna Haldus​kohtu Pärnu kohtumajas, kuid halduskohus jättis taotluse rahuldamata. Samuti märkis apellandi esindaja, et tunnistajatel oli koormav minna Pärnu kohtumajja, kus asja esialgne lahendamine toimus. Ringkonnakohus määras: „Jätta tunnistajad üle kuulamata.“ Apellant pole esitanud veenvaid põhjendusi, miks tunnistajate ülekuulamist taotletakse alles apellatsiooniastmes, tema vastavad selgitused ringkonnakohtu istungil on vastuolulised.

§ 198lg 3 lubab sellises olukorras tõendi tähelepanuta jätta.

Toimiku materjalidest ei nähtu, et OÜ Itors oleks taotlenud tunnistajate ülekuulamist halduskohtus toimunud menetluse jooksul. Kuigi ringkonnakohtu protokollilisest määrusest ei nähtu taotluse rahuldamata jätmise põhjendusi, ei ole eelnevalt kirjeldatud asjaoludel tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. II

  1. Tulumaksu puudutavas osas on vaidlus kassatsiooniastmes selle üle, kas praeguses asjas tuli kaaluda maksu määramist hindamise teel. Ringkonnakohus ei ole tõenditele tuginedes avaldanud kindlat veendumust, et hindamine olnuks võimalik ja vajalik, vaid leidis, et see pole välistatud ja heidab maksuhaldurile ette hindamise teel maksustamise kaalumata jätmist.
  2. Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksu​summa määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksu​kohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid ning nende asjaolude väljaselgitamine ja arvestamine ei eelda maksu​kohustuslase vastavat taotlust (MKS § 11 lg-d 1 ja 2). MKS § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel.
  3. MTA on seisukohal, et maksusumma määramine hindamise teel on lubatav vaid MKS § 94 lg-s 1 nimetatud juhtudel, mitte aga olukorras, kus äriühing teadlikult kasutab nn varifirma arveid. Riigikohtu halduskolleegium on MKS § 94 lg-ga 1 seonduvalt oma varasemas praktikas selgitanud, et maksuhaldur peab kaaluma, kas hindamine on võimalik ja vajalik. Kui hindamine on võimalik ja vajalik, on maksuhaldur kohustatud tuvastama tasumisele kuuluva maksu​summa määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. jaanuari
  5. a otsus kohtu​asjas nr 3-3-1-70-08, p 21;
  6. veebruari 2012 a. otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 38;
  7. jaanuari
  8. a otsus asjas nr 3-3-1-38-12, p 27). MKS § 94 lg 1 sõnastus "maksuhaldur võib" ei tähenda maksu​halduri õigust teha suvaotsus, vaid eeskätt pädevust ja volitust otsustada maksusumma määramine ka hindamise teel (viidatud lahend asjas nr 3-3-1-70-08, p 21). MKS § 12 alusel teostab maksu​haldur kaalutlusõigust kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (viidatud lahend asjas nr 3-3-1-60-11, p 38).
  9. Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-60-11 (p 33) märkinud: „Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba valmistamise, nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada." Samast lahendist (p 36 ja selles viidatud lahendid) tuleneb, et kui kauba olemasolu pole kahtluse all, kuid maksuhaldur leiab, et ostja pidi teadma, et tegemist pole tegelike müüjatega, on võimalik, määrata maksusumma hindamise teel (MKS § 94). Riigikohus on nimetatud lahendis pidanud vajalikuks eristada hindamise teel maksusumma määramise lubatavust kauba ja teenuse puhul. Seejuures möönab kolleegium, et vahetegu kauba ja teenuse puhul ei pruugi teenuse või kauba olemusest ja eripärast tingituna olla alati selge. Kolleegium märkis, et näiteks kauba ostmisel tundmatutelt füüsilistelt isikutelt ei pruugi viimastel olla tulumaksu tasumise kohustust tulenevalt TuMS § 15 lg 4 p-st 4 (tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest ei maksustata tulumaksuga). Teenuse osutamine maksuvabalt võimalik ei ole, teenus maksuõiguslikus mõttes on tasuline (vt nt KMS § 2 lg 3 p 3). Äriühingu maksukohustus aga on erinev sõltuvalt sellest, kas teenus soetatakse teiselt äriühingult või tehakse tööd äriühingu oma tööjõudu ja vahendeid kasutades. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks praeguses asjas arvestanud hindamise teel maksu määramise erisusi kauba ja teenuse puhul.
  10. MTA leiab kolleegiumi viidatud lahendile tuginedes, et kui esineb vähemalt üks nimetatud tingimustest – usaldusväärselt ei ole tuvastatav kas teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik – ei ole teenuse puhul hindamine maksusumma määramisel kohaldatav. MTA arvates puudus praeguses asjas hindamiseks võimalus, kuna usaldusväärselt pole tuvastatav ei teenuse osutamine ega teenuste osutajad. Asjas kohtute poolt tuvastatu kohaselt ei saa teenuse osutajateks pidada arvetel märgitud äriühinguid, maksuhaldur on maksumenetluses väljendanud kahtlust, et vähemalt osa teenusest võib olla osutanud aga OÜ Itors ise, kuna tal oli (vähemalt osaliselt) selleks tööjõud ja tehnika ning osaliselt võisid teenuseid osutada tundmatud kolmandad isikud. Vaidluse tinginud arvetel on kajastatud erinevate teenuste (kaevetööd, transpordi- ja ekskavaatoriteenused, elektrimontaažitööd jm) väidetavat soetamist. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole maksumenetluses tuvastatud, et teenust pole saadud. Samas pole ka maksu- ega kohtumenetluses tehtud tõsikindlalt järeldust, et kõiki või osa neist teenustest tõepoolest osutati.
  11. Kolleegiumi eelnevalt viidatud praktikast nähtuvalt on juhul, kui teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, ka teenuse puhul hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel erandina võimalik (lahend kohtuasjas nr 3-3-1-60-11, p 33). Teenuse puhul on hindamine rakendatav, kui selle tulemusena on võimalik välja selgitada tulu​maksu​kohustuse puudumine või vähenemine. Näiteks võib erandina teenuse puhul hindamise kohaldamine kõne alla tulla olukorras, kus on teada, et äriühing on enda poolt osutatavat teenust nn variisiku kaudu kallimalt edasi müünud. Kui teenuse osutaja on oma käivet deklareerinud, võimaldaks hindamine kõrvale jätta vahendava isiku ja lähtuda maksustamisel sisseostuhinnast.
  12. Põhjendused hindamise teel maksu määramise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta, sh miks on hindamine erandina teostatav ka teenuse puhul, peab esitama maksuhaldur. Kui kohus leiab, et maksu​haldur on ekslikult jätnud hindamise teostamata, peab ta ka põhjendama, miks see rikkumine on oluline ja miks hindamise kaalumine olnuks vajalik. Ka praeguses asjas pidanuks kohus hindamise teel maksustamise kaalumata jätmise argumendile tuginedes maksuotsust tühistades põhjendama, miks on alust arvata, et konkreetsel juhul võiks ka teenuse puhul hindamine siiski võimalik ja vajalik olla. Praeguses asjas pole ringkonnakohus selliseid põhjuseid välja toonud.
  13. MTA on seisukohal, et maksuhaldur ei pea maksuotsuses näitama hindamise võimaluse kaalumist, kui tuvastatud asjaoludel pole võimalik seda üldse läbi viia. Kuna hindamist tingivaid asjaolusid maksuhalduri arvates ei esinenud, pole hindamise kohaldamise kaalumist peetud vajalikuks ka maksuotsuses käsitleda. Teenuse puhul on oluline välja tuua, miks teenuse olemuse tõttu ei ole hindamise teel maksu määramine võimalik või millistel asjaoludel peab maksuhaldur hindamist erandina kohaldatavaks. Hindamise võimalikkust puudutavate kaalutluste kajastamata jätmine praeguses haldusasjas vaidlustatud maksuotsuses ei ole selline vorminõude rikkumine, mis tingiks haldusakti tühistamise. III
  14. Eelnevale tuginedes rahuldab kolleegium MTA kassatsioonkaebuse ning jätab rahuldamata OÜ Itors kassatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada tulumaksu määramist ning menetlus​kulude väljamõistmist puudutavas osas. Selles osas tuleb jõusse jätta halduskohtu otsus, mille põhjendavat osa täiendatakse käesoleva otsuse põhjendustega. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata.
  15. OÜ Itors kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse. Menetlus​kulud tuleb jätta poolte enda kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.