3-1-1-83-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-83-13

1. oktoober 2013 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Martin Vaiksaare vara arestimise tühistamine Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-13-3099 Lääne Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Aarne Pruus, määruskaebus Martin Vaiksaare kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
4. september 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
6. mai
7. a määrus Martin Vaiksaare vara arestimise tühistamises muutmata ja prokuratuuri määruskaebus rahuldamata.
8. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa määruskaebemenetluses Martin Vaiksaarele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 91 (üheksakümmend üks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 15 (viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ning jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus esitas
10. aprillil 2013 Pärnu Maakohtule taotluse arestida kannatanute tsiviilhagi tagamiseks kahtlustatava Martin Vaiksaare vara väärtusega 765 eurot: digiboks DVD koos puldiga, fotoaparaat Casio Ex-z1200 aku ja mälukaardiga, sülearvuti Fujitsu Siemens AMILO Pa 1538, liivakell, vaaderpass Lider, tööriistakohver Black & Decker, teler Samsung DV3 puldi ja klaaslauaga ning antiikne õmblusmasin. 1.1 Taotluse kohaselt alustati kriminaalmenetlust
11. novembril 2012 KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 tunnustel selles, et sama päeva õhtul sisenes M. Vaiksaar koos M. K. ja V. K.-ga rehealuse ukse lahtikangutamise teel Rapla maakonnas Xxxxxx vallas Xxxxxx külas Xxxxxx taluhoonesse, kust ta varastas mitmesuguseid riideesemeid, toiduaineid, tööriistu ja olmeelektroonikat koguväärtusega 3097 eurot 60 senti. Eelnevalt samal päeval varastas M. Vaiksaar koos V. K. ja A. B.-ga Xxxxxx taluhoonest olmeelektroonikat, riietusesemeid ja ehteid koguväärtusega 1136 eurot. Vargustega tekitati Xxxxxx talu omanikule M. B.-le materiaalne kahju koguväärtusega 4233 eurot 60 senti. 1.2 Kriminaalmenetluses esitati M. Vaiksaarele kahtlustus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 ning 118 lg 1 p 1 järgi kokku kaheksateistkümnes teos. Vargustega on tekitatud kolmeteistkümnele kannatanule materiaalne kahju summas 13 153 eurot 73 senti. M. Vaiksaare süü talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises on tõendatud läbiotsimiste protokollide, teiste kahtlustatavate ütlustega ja muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kannatanutele on kuriteoga tekitatud materiaalne kahju, nad esitasid tsiviilhagi ja soovivad süüdlastelt kuriteoga tekitatud materiaalse kahju väljamõistmist. Seetõttu tuleb tsiviilhagi tagamiseks arestida kahtlustava M. Vaiksaare vara. M. Vaiksaarele kuuluvad esemed võeti ära M. K. elukoha läbiotsimise käigus.
12. Pärnu Maakohtu
13. aprilli
14. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus ja arestiti taotluses nimetatud vallasasjad. Maakohtu määruse kohaselt teostati kriminaalasjas tähtsust omavate esemete leidmiseks M. Vaiksaare elukohas läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti kaasa vara arestimise taotluses märgitud esemed, mis olid M. Vaiksaare valduses. Pärnu Maakohtu
15. aprillil
16. a vigade parandamise määruses täpsustas maakohus väidetava elukoha aadressi. Kohus viitas sellele, et taotluse kohaselt tekitas kuriteos kahtlustatav kahju kaheteistkümnele kannatanule kokku 13 153 eurot 73 senti. Läbiotsimisprotokolli ja fototabelite kohaselt võeti M. Vaiksaare elukohast ära vara arestimise taotluses nimetatud esemed, koguväärtusega 765 eurot. Arestimisele kuuluva vara väärtus ei ületa kuriteoga tekitatud kahju suurust, mistõttu vara arestimine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.
17. Maakohtu määruse peale esitas ringkonnakohtule määruskaebuse kahtlustatav M. Vaiksaar, kes palus maakohtu määruse tühistada. M. Vaiksaar märgib, et ta ei ole kunagi elanud maakohtu määruses nimetatud kohas. M. K. elukoha läbiotsimise käigus ära võetud esemed ei kuulu M. Vaiksaarele. Samuti eksis maakohus M. B.-le tekitatud kahju suuruse hindamisel. Kahju tegelik suurus on 200 eurot, sest muud asjad on kannatanule tagastatud.
18. Ringkonnakohtu
19. mai
20. a määrusega rahuldati määruskaebus ja tühistati maakohtu määrus, vabastades vara aresti alt. Seega jäeti prokuröri taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendas oma määruse järgmiselt. 4.1 Ringkonnakohtule esitatud materjalide põhjal, milleks on vara arestimise taotlus, Pärnu Maakohtu
21. aprilli
22. a määrus, vigade parandamise määrus, M. Vaiksaare määruskaebus ja prokuratuuri vastus määruskaebusele, ei ole võimalik M. Vaiksaare suhtes esinevat põhjendatud kuriteokahtlust tuvastada. Samuti ei ole põhjendatud kuriteokahtlust tuvastanud ka maakohus. Prokuratuuri vara arestimise taotlusest nähtub, et M. Vaiksaare süü talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist läbiotsimise protokollide, kaaskahtlustatavate ütlustega ja teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, kuid neid tõendeid ei ole ringkonnakohtule esitatud. Taotlusest nähtub lisaks, et M. Vaiksaart kahtlustatakse
23. novembril 2012 varguste toimepanemises ja seejärel on märgitud lakooniliselt, et M. Vaiksaarele on esitatud kahtlustus kaheksateistkümnes teos. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest ei nähtu, mille alusel on isikule esitatud kahtlustus taotluses nimetatud karistusseadustiku sätete alusel. Maakohtu määrusest nähtuvalt tekitas M. Vaiksaar kahju kaheteistkümnele kannatanule, kuid vara arestimise taotluse kohaselt oli kannatanuid kolmteist. 4.2 Oluline on märkida, et arestida saab vara, mis kuulub kahtlustatavale, kuid maakohus arestis vara, mis oli kahtlustatava valduses. M. Vaiksaare määruskaebuse kohaselt ei kuulu läbiotsimisel ära võetud ning arestitud esemed temale. Ringkonnakohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid prokuröri väiteid, et läbiotsimisel ära võetud ning arestitud esemed kuulusid just M. Vaiksaarele. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
24. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör A. Pruus, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja maakohtu määruse jõustamist, põhjendades seda järgmiselt. 5.1 M. Vaiksaarele esitati
25. aprillil 2013 kahtlustus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kuueteistkümnes varguses ja KarS § 118 lg 1 p-le 1 vastavas teos. Kriminaaltoimikule lisatud läbiotsimisprotokollist ja asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et M. K. elukohast võeti ära hulgaliselt esemeid, sealhulgas ka vara arestimise määruses nimetatud esemed. Kahtlustavana ülekuulamisel avaldas M. Vaiksaar, et ta on kahe kuu seitsme päeva jooksul joonud alkoholi ja kogu selle aja jooksul elas ta M. K. elukohas. M. K. ütlustest nähtub, et osa läbiotsimisel äravõetud esemetest kuulub M. Vaiksaarele. Mõned läbiotsimisel äravõetud esemed tagastas uurija
26. detsembril 2012 M. Vaiksaarele, kes avaldas, et tagastatud esemete osas tal pretensioone ei ole. Nendest andmetest lähtuvalt ei vasta tegelikkusele M. Vaiksaare poolt avaldatu, et ta ei elanud M. K. elukohas ning samuti see, et läbiotsimisel ära võetud ning arestitud esemed ei kuulunud temale. 5.2 Enne M. Vaiksaare vara arestimise otsustuse tegemist tutvus Pärnu Maakohus kriminaalasja materjaliga ning tuvastas põhjendatult, et kannatanute tsiviilhagi tagamiseks on vaja arestida M. Vaiksaare vara. M. Vaiksaare vahistamisega seonduvalt oli nii Pärnu Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus eelnevalt tuvastanud, et olemasolevate tõendite pinnalt on olemas põhjendatud kahtlus, et M. Vaiksaar pani toime kuriteod, milles teda kahtlustatakse. Seejuures
27. märtsil 2013 jättis ringkonnakohus muutmata maakohtu määruse, millega jäeti rahuldamata M. Vaiksaare taotlus asendada vahistamine elektroonilise valvega. Eeltoodust tulenevalt M. Vaiksaare vara arestimise küsimuse otsustamisel ei pidanud Pärnu Maakohus enam kontrollima, kas M. Vaiksaare puhul on olemas põhjendatud kuriteokahtlus, sest eelneva vahistamismenetlusega oli põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu tuvastatud.
28. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab kahtlustatava kaitsja, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oleks M. Vaiksaarele kuuluva varaga. Vara asus M. K. elukohas, vara kuuluvuse kohta puudusid igasugused dokumendid ja M. Vaiksaar ise väitis, et vara ei kuulu talle, vaid kolmandale isikule, kes andis need esemed temale hoiule. Vara arestimise kohaldamisel tuleb kohtul veenduda, et tegemist on varaga, mille kuuluvus on väljaspool vaidlust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Esmalt leiab kolleegium, et väär on määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt olukorras, kus isik viibib kuriteos kahtlustatavana vahi all, ei pea eeluurimiskohtunik vara arestimisel tuvastama kuriteokahtlust. Kuriteokahtlus on nii sisu kui ka tõendatuse poolest ajas muutuv nähtus, mistõttu ei saa kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse tagamise vahendite kohaldamisel lähtuda kahtluse varasemast olemasolust ja selle ulatusest. Kuriteokahtluse täpne sisu mõjutab vaieldamatult kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise põhjendatust. Seega leiab Riigikohus, et vara arestimise menetluses tuleb kohtul vältimatult tuvastada kuriteokahtluse olemasolu ka siis, kui sama isiku suhtes on juba varasemalt kohaldatud tõkendit. Kuriteokahtluse sisu nagu ka vara arestimise alused peavad seejuures olema kirjeldatud juba prokuratuuri poolt esitatud vara arestimise taotluses.
30. Kuriteokahtluse ja vara arestimise aluste esinemise kontrollimiseks peab kohus omakorda tutvuma kriminaaltoimiku materjaliga, mis kuriteokahtlust kinnitab. Vastavad tõendid peavad olema lisatud juba prokuratuuri poolt esitatud vara arestimise taotlusele ja kohtule peab olema tagatud võimalus tutvuda kriminaaltoimikuga. Kriminaaltoimiku materjaliga tutvumise ja selle hindamise tulemusena tehtav vara arestimise määrus peab võimaldama isiku suhtes kohaldatava meetme kontrolli, sisaldades piisavaid põhjendusi kuriteokahtluse kohta. Kuriteokahtluse põhjendamine peab tuginema kriminaaltoimiku materjalile ja kohtumääruses ei saa piirduda üldsõnalise tõdemusega, et toimikumaterjali pinnalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus või et kohtunik on veendunud kuriteokahtluse olemasolus. Ei ole välistatud, et kuriteokahtluse põhjendatust hinnates tuginetakse muuhulgas ka KrMS § 63 lg 2 mõttes vabatõendina käsitletavale teabele. Samuti on kohtupraktikas kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel aktsepteeritavaks peetud täiendavat tuginemist ka üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele. Kohus ei pea siiski kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel analüüsima tõendite lubatavust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava süü küsimust otsustades (vt ka RKKK
31. veebruari
32. a määrus nr 3-1-1-105-11, p 12.1;
33. veebruari
34. a määrus nr 3-1-1-1-12, p 9). Seejuures ei ole vara arestimise määruse tegemisel välistatud viitamine varasemalt vahistamisel tuvastatud kuriteokahtluse aluseks olevatele asjaoludele ja neid kinnitavatele tõenditele, kui eeluurimiskohtunik veendub, et nimetatud asjaolud pole muutunud.
35. Selles kriminaalasjas on vara arestimise taotluses kirjeldatud vaid üks isikule etteheidetav tegu ja seejärel lakooniliselt nenditud, et isikule on tegelikult esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2p- de 7, 8 ja 9, § 266 lg 2 p-de 1 ja 3 ning 118 lg 1 p 1 järgi kaheksateistkümnes teos kokku kolmeteistkümne kannatanuga. Samuti ei ole taotlusele lisatud tõendeid, mis kinnitaksid kuriteokahtluse ja vara arestimise aluste esinemist.
36. Vaatamata prokuratuuri sellekohastele kinnitustele Riigikohtule esitatud määruskaebuses, ei selgu maakohtu määrusest, kas eeluurimiskohtunik tutvus vara arestimise taotluse läbivaatamisel seda kinnitavate tõenditega. Lisaks, kuigi kõigi toimepandud tegude sisu ei ole prokuratuuri taotluses kirjeldatud, on maakohus vara arestimisel viidanud sellele, et taotluse kohaselt tekitas kuriteos kahtlustatav kahju kaheteistkümnele (prokuratuuri taotluse kohaselt kolmeteistkümnele) kannatanule kokku 13 153 eurot 73 senti. Kolleegiumi hinnangul ei saa vara arestimise otsustus tugineda kuriteokahtlusele ega kuritegudega põhjustatud kahjule, mille sisu ja olemust ei ole vara arestimise taotluses avatud. Ei ole küll põhimõtteliselt välistatud, et vara arestimise aluseks võetakse ka vaid mõni üksik kahtlustuses kirjeldatud tegu, kuid sel juhul peab vastav arutluskäik nähtuma vara arestimise määrusest. Maakohtu määrus ei sisalda tegelikkuses üldse kuriteokahtlust puudutavaid põhjendusi. Seega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.
37. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus ei sisalda ka hinnangut selle kohta, kas tegemist on kahtlustatavale kuuluva varaga. Määruses märgitakse vaid seda, et M. Vaiksaare elukohas teostati läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti kaasa vara arestimise taotluses märgitud esemed, mis olid M. Vaiksaare valduses. Prokuratuuri vara arestimise taotlusest nähtub seejuures, et läbiotsimine teostati hoopis M. K. elukohas, kust leiti M. Vaiksaarele kuuluvat vara. Alles Riigikohtule esitatud prokuratuuri määruskaebusest selgub, et M. Vaiksaar elas M. K. juures. Kuigi vara arestimise menetluses ei saa kohus otsustada lõplikult konfiskeerimise või tsiviilhagi tagamiseks arestitava vara kuuluvust, peab kohus siiski andma vähemalt esialgse hinnangu vara kuuluvuse kohta, mis vastaks KrMS §-s 142 sätestatud vara arestimise tingimustele. Selle tegemata jätmist tuleb lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
38. Eelnevast tulenevalt tuleb lahendada küsimus, millised olid ringkonnakohtu õiguslikud võimalused maakohtu määruse läbivaatamisel. Nähtuvalt ringkonnakohtu istungiprotokollidest ja vara arestimise tühistamise määrusest ei ole ka ringkonnakohtule määruskaebemenetluses esitatud kuriteokahtlust ja vara arestimise aluseid põhistavaid tõendeid. Seega on ringkonnakohus õigustatult asunud seisukohale, et tal ei ole võimalik kontrollida kahtlustatava suhtes rakendatud meetme sisulist põhjendatust, sõltumata kahtlustatava suhtes varem kohaldatud tõkendist. Kohus ei pea ka vara arestimise menetluses toimima uurimisprintsiibile tuginevalt ega otsima enda algatusel kuriteokahtluse või vara arestimise aluste kohta selliseid tõendeid, mida taotlusele lisatud ei ole (vt RKKK määrus nr 3-1-1-105-11, p 17). Ringkonnakohtul on kohtueelses menetluses küll võimalik enda algatusel tutvuda kriminaaltoimikuga, kuid seda eeskätt kuriteokahtluse või vara arestimise aluste esinemisel tekkinud kahtluste kõrvaldamiseks kahtlustatava õiguste tagamise eesmärgil, mitte prokuratuuri ülesannete täitmiseks kuriteokahtluse põhistamisel. Seega oli ringkonnakohus õigustatud jätma prokuröri taotluse rahuldamata.
39. Kolleegium märgib, et käesolevaks ajaks on M. Vaiksaar antud kriminaalasjas süüdistatavana kohtu alla, mistõttu prokurör saab vara arestimise taotluse esitada uuesti kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1 jätab Riigikohus ringkonnakohtu
40. oktoobri
41. a määruse M. Vaiksaare vara arestimise määruse tühistamises muutmata ja prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata.
42. M. Vaiksaare kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 91 euro ja 20 sendi suuruses summas, sh käibemaks 15 eurot ning 20 senti. Taotluse kohaselt on määruskaebuse ja asja materjalidega tutvumiseks kulutatud aega kaks pooltundi ning kaebusele vastuse koostamisele samuti kaks pooltundi. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud vajalikud ja nende tegemiseks kulutatud aeg põhjendatud. Lähtudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ja tuginedes vastava toimingu tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse
43. detsembri
44. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidele 2 ja 23, tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 91 eurot ja 20 senti. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4, §-le 183 ja § 187 lg-le 2 tuleb see summa jätta riigi kanda. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg