) § 335 lg 1 järgi kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul.
lg 2 järgi tuleb kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul. Kuna kostja edastas apellatsioonkaebuse kohtule 28. jaanuaril 2013 elektronpostiga, pidi ta kaebuse originaali esitama
veebruaril 2013, mis oli ka
Kostja esitas apellatsioonkaebuse originaali 8. veebruaril 2013, st pärast apellatsioonitähtaja ja
Tähtajaliseks ei muuda apellatsioonkaebust ka asjaolu, et kostja esitas allkirjastamata kaebuse ka teist korda, apellatsioonitähtaja viimasel päeval.
lg 1 eesmärk ei ole võimaldada kaebuse esitajal vältida apellatsioonkaebuse kirjalikku vorminõuet või pikendada apellatsioonitähtaega igal juhul kümne päeva võrra. Selle sätte eesmärgiks on anda kaebuse esitajale võimalus kõrvaldada kaebuse puudus seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
lg-st 1 tulenevalt ei saa 30-päevane apellatsioonitähtaeg lüheneda, kuid kuna praeguses asjas langes
lg-s 2 ettenähtud tähtaeg kokku üldise apellatsioonitähtajaga kostjale, siis nende normide koosmõjus kohaldamise küsimust ei tekigi. Maakohus menetles asja lihtmenetluses ega andnud kooskõlas
Maakohus ei ole selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt valesti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul edastanud kohtule apellatsioonkaebuse allkirjastatud originaali. Riigikohus on asunud seisukohale, et allkirjastamata apellatsioonkaebuse esitamise korral ei saa kohus üldjuhul keelduda kaebuse menetlusse võtmisest enne puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramist
Kostja on esitanud apellatsioonitähtaja viimasel päeval apellatsioonkaebuse uue, täiendatud ja lõpliku variandi elektrooniliselt ning järgmisel päeval on ta esitanud kohtule sama apellatsioonkaebuse digitaalselt allkirjastatult. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks ei anna alust ka
lg 3 teise lause alusel tühistada ja apellatsioonkaebus saata menetlusse võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
Menetlusosalise kohtule esitatavas menetlusdokumendis, mh apellatsioonkaebuses tuleb kooskõlas
lg 1 p-ga 8 märkida menetlusosalise või tema esindaja allkiri, digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus. Pädeva isiku allkirja puudumine apellatsioonkaebusel annab
Kirjaliku apellatsioonkaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab
lg-te 1 ja 2 järgi kaebuse edastamisest kohtule mh elektronpostiga tingimusel, et apellatsioonkaebuse originaal esitatakse kümne päeva jooksul (vt ka Riigikohtu
lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaja jooksul, veel ühe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis apellatsioonkaebuse (
veebruaril 2013. Seega on kostja apellatsioonkaebus tähtaegne (
Kolleegium selgitab, et
tähenduses.
lg 1 alusel võib apellant kaebust muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Kaebuse muutmisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. Seega võis kostja kuni apellatsioonitähtaja lõpuni muuta ja täiendada nõuetekohast apellatsioonkaebust, st kaebust, millel oli mh pädeva isiku allkiri (
Kostja 28. jaanuaril 2013 esitatud kaebusel ei olnud allkirja ning ta ei esitanud selle kaebuse originaali
Lisaks märgib kolleegium, et jääb 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruses väljendatud seisukoha juurde, et
lg 2 ei sisalda keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud dokumendil ei ole allkirja. Puuduse kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette
lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumine on kõrvaldatav puudus. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka
juuni
Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul kohustust anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks
9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas on täidetud kaebuse menetlusse võtmise eeldused, mh kas on tasutud riigilõiv (
Kui apellatsioonkaebus on esitatud puudustega, peab ringkonnakohus andma kostjale
lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta (vt ka Riigikohtu
lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest. 11. Kuna määruskaebus rahuldatakse, tuleb tasutud kautsjon
Peeter Jerofejev, Ants Kull, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.