← Eesti

3-2-1-108-13

Obsah (11)§ 335§ 632§ 442§ 3401§ 637§ 701§ 633§ 338§ 634§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-108-13 Määruse kuupäev Tartu, 21. oktoober 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik Kohtuasi Osa

) § 335 lg 1 järgi kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul.

§ 335

lg 2 järgi tuleb kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul. Kuna kostja edastas apellatsioonkaebuse kohtule 28. jaanuaril 2013 elektronpostiga, pidi ta kaebuse originaali esitama

§ 335lg 2 järgi hiljemalt 7.

veebruaril 2013, mis oli ka

§ 632lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaja viimaseks päevaks.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse originaali 8. veebruaril 2013, st pärast apellatsioonitähtaja ja

§ 335lg-s 2 märgitud tähtaja möödumist.

Tähtajaliseks ei muuda apellatsioonkaebust ka asjaolu, et kostja esitas allkirjastamata kaebuse ka teist korda, apellatsioonitähtaja viimasel päeval.

§ 335

lg 1 eesmärk ei ole võimaldada kaebuse esitajal vältida apellatsioonkaebuse kirjalikku vorminõuet või pikendada apellatsioonitähtaega igal juhul kümne päeva võrra. Selle sätte eesmärgiks on anda kaebuse esitajale võimalus kõrvaldada kaebuse puudus seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

§ 335

lg-st 1 tulenevalt ei saa 30-päevane apellatsioonitähtaeg lüheneda, kuid kuna praeguses asjas langes

§ 335

lg-s 2 ettenähtud tähtaeg kokku üldise apellatsioonitähtajaga kostjale, siis nende normide koosmõjus kohaldamise küsimust ei tekigi. Maakohus menetles asja lihtmenetluses ega andnud kooskõlas

§ 442lg-ga 10 luba otsuse vaidlustamiseks.

Maakohus ei ole selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt valesti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et kostja
  2. veebruaril 2013 postiga ja
  3. veebruaril 2013 e-toimiku kaudu allkirjastatud originaalina esitatud kaebus ei olnud
  4. jaanuaril 2013 e-posti teel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud apellatsioonkaebus. Kostja soovis
  5. veebruaril 2013 esitatud kaebusega muuta
  6. jaanuaril 2013 esitatud apellatsioonkaebust. Olukorras, kus kostja esialgu esitas
  7. jaanuaril 2013 apellatsioonkaebuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja
  8. veebruaril 2013 apellatsioonkaebuse muutmise avalduse digitaalselt allkirjastatud originaali, ei saanud kohtul tekkida kahtlust algse apellatsioonkaebuse saatja isikus. Kostja esitas apellatsioonitähtaja jooksul kaks erinevat dokumenti, ringkonnakohus pidas mõlemat ekslikult apellatsioonkaebuseks. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta
  9. veebruari
  10. a kaebuse menetlusse võtmise kohta. Määrus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Ringkonnakohus keeldus kostja
  11. jaanuari
  12. a apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et kostja ei ole

§ 335

lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul edastanud kohtule apellatsioonkaebuse allkirjastatud originaali. Riigikohus on asunud seisukohale, et allkirjastamata apellatsioonkaebuse esitamise korral ei saa kohus üldjuhul keelduda kaebuse menetlusse võtmisest enne puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramist

§ 3401lg 1 alusel.

Kostja on esitanud apellatsioonitähtaja viimasel päeval apellatsioonkaebuse uue, täiendatud ja lõpliku variandi elektrooniliselt ning järgmisel päeval on ta esitanud kohtule sama apellatsioonkaebuse digitaalselt allkirjastatult. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks ei anna alust ka

§ 637lg 21.

  1. Hageja ei ole määruskaebusele nõuetekohaselt vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 teise lause alusel tühistada ja apellatsioonkaebus saata menetlusse võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsuse kätte
  4. jaanuaril 2013 e-toimiku kaudu. Seega möödus apellatsioonitähtaeg
  5. veebruaril
  6. Kostja esitas
  7. jaanuaril 2013 elektronpostiga apellatsioonkaebuse, millel ei olnud allkirja.
  8. veebruaril 2013 esitas kostja samuti allkirjastamata apellatsioonkaebuse. Kostja digitaalallkirjaga apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtusse
  9. veebruaril
  10. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna allkirjastatud apellatsioonkaebus saabus kohtusse pärast apellatsioonitähtaega.
  11. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja esitas apellatsioonkaebuse
  12. jaanuaril 2013, jättes tähelepanuta, et kostja esitas apellatsioonkaebuse
  13. veebruaril
  14. Kolleegium leiab, et kostja
  15. jaanuaril 2013 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebus ei ole käsitatav apellatsioonkaebusena

§ 633mõttes.

Menetlusosalise kohtule esitatavas menetlusdokumendis, mh apellatsioonkaebuses tuleb kooskõlas

§ 338

lg 1 p-ga 8 märkida menetlusosalise või tema esindaja allkiri, digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus. Pädeva isiku allkirja puudumine apellatsioonkaebusel annab

§ 637lg 2 järgi ringkonnakohtule aluse jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata.

Kirjaliku apellatsioonkaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab

§ 335

lg-te 1 ja 2 järgi kaebuse edastamisest kohtule mh elektronpostiga tingimusel, et apellatsioonkaebuse originaal esitatakse kümne päeva jooksul (vt ka Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 12). Nimetatud tähtaja jooksul kostja
  3. jaanuari
  4. a kaebuse originaali ei esitanud. Küll aga esitas kostja
  5. veebruaril 2013, s.o

§ 632

lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaja jooksul, veel ühe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis apellatsioonkaebuse (

§ 335). Selle apellatsioonkaebuse originaali esitas kostja ringkonnakohtule 8.

veebruaril 2013. Seega on kostja apellatsioonkaebus tähtaegne (

§ 335lg 2 ja § 632 lg 1).

Kolleegium selgitab, et

  1. veebruaril 2013 esitatud apellatsioonkaebus ei ole
  2. jaanuaril 2013 esitatud kaebuse muudatus või täiendus

§ 634

tähenduses.

§ 634

lg 1 alusel võib apellant kaebust muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Kaebuse muutmisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. Seega võis kostja kuni apellatsioonitähtaja lõpuni muuta ja täiendada nõuetekohast apellatsioonkaebust, st kaebust, millel oli mh pädeva isiku allkiri (

§ 637lg 2).

Kostja 28. jaanuaril 2013 esitatud kaebusel ei olnud allkirja ning ta ei esitanud selle kaebuse originaali

§ 335lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul.

Lisaks märgib kolleegium, et jääb 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruses väljendatud seisukoha juurde, et

§ 335

lg 2 ei sisalda keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud dokumendil ei ole allkirja. Puuduse kõrvaldamise määruse tegemise näeb sel juhul ette

§ 3401

lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumine on kõrvaldatav puudus. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka

§ 335lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisel (vt ka 13.

juuni

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 11). Praeguses asjas esitas kostja
  2. veebruaril 2013 ringkonnakohtule digitaalallkirjaga apellatsioonkaebuse, täites sellega

§ 335lg-s 2 sätestatud kohustuse esitada kaebuse originaal kümne päeva jooksul.

Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul kohustust anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks

§ 3401lg 1 järgi.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas on täidetud kaebuse menetlusse võtmise eeldused, mh kas on tasutud riigilõiv (

§ 637lg 1 p 3).

Kui apellatsioonkaebus on esitatud puudustega, peab ringkonnakohus andma kostjale

§ 3401

lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta (vt ka Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määruse nr 3-2-1-76-13, p 13).
  3. Menetluskulud jäävad

§ 173

lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest. 11. Kuna määruskaebus rahuldatakse, tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg-te 4 ja 8 alusel tagastada selle tasunud isikule.

Peeter Jerofejev, Ants Kull, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.