) § 643 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus võeti menetlusse ekslikult.
lg 1 alusel saab apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Maakohtu otsus tehti avalikult teatavaks 26. aprillil 2012. Kostja I apellatsioonkaebus on esitatud 28. novembril 2012, seega viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
lg 3 alusel, kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgse otsuse suhtes uuesti. Praegusel juhul täiendavat otsust ei tehtud. Seega on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg möödunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Kostja I esitas määruskaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu 19. aprilli 2013. a määruse täies ulatuses ja palus saata tsiviilasi menetlemiseks ringkonnakohtule.
lg 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse selle sätte punktides nimetatud alustel. Kostja I esitas kohtule sellise taotluse. Kostja I oli kindel, et täiendava otsuse taotluse läbivaatamise ajal on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg peatunud ning isegi juhul, kui taotlus jäetakse rahuldamata, saab esialgsele otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse pärast täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamata jätmise määruse jõustumist. Täiendava otsuse tegemist ja seda vaidlustavad sätted on ebaselged ning neid on võimalik mitut moodi tõlgendada. Kostja I on seisukohal, et seadusandja on teda eksitanud ebaselgete sätetega maakohtu otsuse edasikaebamise tähtaegade osas täiendava otsuse taotluse esitamise korral. Oluline on ka see, et apellatsioonitähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et tähtaja ennistamist ei takista
lg-s 1 sätestatud viiekuulise tähtaja möödumine, kui ei ole möödunud
Kostja I esitas apellatsioonkaebuse 28. novembril 2012 ehk kuue kuu jooksul maakohtu otsuse vaidlustamise tähtpäevast. Kuigi apellatsioonkaebuses ei ole esitatud sõnaselget taotlust ennistada menetlustähtaeg, võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse, mida võib tõlgendada menetlustähtaja ennistamisena. Ühe lause puudumine apellatsioonkaebusest on tühine puudus, mille alusel apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine oleks ilmselt liialdus. Samuti oleks selline puudus
10. Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja I on kasutanud
Kostja I viited apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja peatumisele on ilmselgelt põhjendamatud.
Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja I sai maakohtu otsuse kätte
lg 3 kohaselt on täiendava otsuse taotluse läbivaatamise ajal apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg peatunud ka siis, kui taotlus jäetakse rahuldamata. 13. Täiendava otsuse tegemine on reguleeritud
§-s 448. Asja otsustanud kohus võib
lg 1 järgi menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse.
Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Kui täiendav otsus tehakse apellatsioonitähtaja jooksul, hakkab
lg 3 järgi apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgu tehtud otsuse suhtes uuesti. Eelnev reguleerib üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega olukorras, kus kohus teeb täiendava otsuse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Sellest ei tulene apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega olukorra jaoks, mil maakohus jätab määrusega täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamata. Kui kohus ei rahulda menetlusosalise taotlust teha täiendav otsus, võib
Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Seadusest ei tulene, et selle määruse kättetoimetamisest algab apellatsioonitähtaeg uuesti
Eelnevast järeldub, et kui täiendava otsuse tegemise taotlus jäetakse määrusega rahuldamata, on see määrus iseseisvalt vaidlustatav ja ei mõjuta otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Harju Maakohus jättis kostja I taotluse teha täiendav otsus rahuldamata
14. Kostja I on Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotlenud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja märkinud: "Ühe lause puudumine apellatsioonkaebusest on tühine puudus, mille alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine oleks ilmselt liialdus." Kolleegium selgitab, et tähtaja möödalasknud menetlusosalisest endast sõltub, kas ta soovib selle tähtaja ennistamist.
sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimaldanud enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
lg 1 kolmanda lause kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. Apellatsioonkaebusest ei nähtu kostja I soovi kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, sh ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis võiksid olla aluseks tähtaja ennistamisele. Ainuüksi see, et ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, ei näita, et ringkonnakohus oleks mööda lastud tähtaja ennistanud. Seda kinnitab
Seega ei ole kostja I apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust esitanud ega ringkonnakohus saanud seda ka lahendada. 15. Tulenevalt
§-st 659 ja § 655 lg 2 p-st 2 jõustub ringkonnakohtu määrus, kui määruse peale esitatud määruskaebus jäetakse rahuldamata. 16. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon
17. Kassatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb
Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.