← Eesti

3-3-1-23-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-23-13

  1. oktoober 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti
  2. detsembri
  3. a ettekirjutuse nr 6.6-13/110105-38 punkti 3.2 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus haldus​asjas nr 3-12-281 Tehnilise Järelevalve Ameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Rahuldada Tehnilise Järelevalve Ameti kassatsioonkaebus
  7. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  8. juuli
  9. a otsus haldusasjas nr 3-12-281 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  10. veebruari
  11. a otsus samas asjas.
  12. Teha uus otsus, millega jätta OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti
  13. detsembri
  14. a ettekirjutuse nr 6.6-13/11/0105-038 punkti 3.2 tühistamise nõudes rahuldamata.
  15. Tagastada kautsjon. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA)
  17. detsembri
  18. a ettekirjutuse nr 6.6-13/11/0105-038 punktis 3.2 tuvastati OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika poolt lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 57 lg 7 rikkumine ja peatati III kategooria pürotehniliste toodete müük ajutises, Fama Kaubanduskeskuses asuvas müügikohas.
  19. Ettekirjutuse selle punkti põhjenduste kohaselt on III kategooria pürotehniliste toodete müük lubatud vaid tegevuskohas, kus müüakse pürotehnilisi tooteid, välja arvatud kategooriad I, TI ja PI tooted, rohkem kui neljal järjestikusel kuul aastas. Lõhkematerjali müügipunkti müüja sõnade kohaselt müüakse tooteid antud müügikohas umbes üks kuu.
  20. OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika vaie ettekirjutuse punkti 3.2 tühistamise taotluses jäeti TJA
  21. jaanuari
  22. a vaideotsusega rahuldamata.
  23. OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika esitas
  24. veebruaril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada TJA ettekirjutuse nr 6.6-13/11/0105-038 punkt 3.
  25. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) Vastustaja ei kogunud haldusmenetluses tõendeid ega kuulanud kaebajat ära. Ettekirjutuses on tuginetud müüja sõnadele, kuid tema ütlusi ei ole protokollitud. Vastustaja oleks võinud asjaolude selgitamiseks nõuda teavet kaubanduskeskuselt. 2) Üürilepingu olemasolu või puudumine ei tõenda pürotehniliste toodete müüki järjestikusel neljal kuul. Vastustajal ei olnud võimalik üürilepingut esitada enne
  26. detsembrit 2011, kuna vastustaja nõudis üürilepingut alles siis. Kaebajal ja Fama Kaubanduskeskusel ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut müügipinna edasise üürimise kohta. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille alusel kaubandus​keskus väljastas kaebajale
  27. detsembril 2011 arve nr 1293 pinna üürimise eest
  28. a jaanuarist aprillini. Koos
  29. a detsembrikuuga on tegemist viiekuulise üüriperioodiga. Kaebajal on kaubanduskeskusega aastatepikkune koostöö ja ta müüb selles kauplemiskohas pürotehnilisi tooteid ka kaebuse esitamise ajal.
  30. TJA palus jätta kaebus rahuldamata.
  31. Tallinna Halduskohtu
  32. juuli
  33. a otsusega jäeti OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on lõhkematerjaliseaduse § 57 lg 7 kohaselt müüjal võimalik alustada pürotehniliste toodete müüki alalises tegevuskohas, s.o vähemalt neljal järjestikusel kuul. Selleks peab müüjal III kategooria pürotehniliste toodete müügi alustamise hetkeks olema tõendatav tõsimeelne kavatsus müüa selles tegutsemiskohas pürotehnilisi tooteid pikema aja, s.o vähemalt nelja kuu jooksul. Müügikoha alalisust on võimalik tõendada üürilepingu, püsiva müügikoha sisseseadmise ja muude tõenditega. Fama Invest OÜ
  34. detsembri arvest nr 1293 ja arve tasumist kinnitavast maksekorraldusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis võimaldaks tõendada III kategooria pürotehniliste toodete müügiga alustamisel või hiljemalt kontrollkäigu ajal kaebaja kavatsust müüa neid tooteid vähemalt neljal järjestikusel kuul. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oleks ärakuulamisõiguse tagamine aidanud vältida haldusakti väidetavaid puudusi. Kaebaja ja vastustaja selgituste kohaselt suhtlesid nende esindajad telefonitsi nii
  35. kui ka
  36. detsembril
  37. Kuigi ettekirjutus sisaldab väiksemaid kõrvale​kaldeid menetlusnormidest (tunnistaja ütluste protokollimata jätmine, haldusakti motiveeri​mata jätmine kaebaja suuliste seisukohtade osas, ära​kuulamisõiguse tagamise dokumenteerimata jätmine), nõustub kohus ettekirjutuse resolut​siooniga ja leiab, et haldusorganil tuleks asja uuesti läbivaatamisel anda samasugune ettekirjutus.
  38. OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika palus apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega tühistada TJA ettekirjutuse nr 6.6-13/11/0105-038 punkt 3.
  39. Apellat​sioon​kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) Apellanti ei kuulatud ära. Telefoni teel üürilepingu nõudmine ei ole ärakuulamiskohustuse täitmine. 2) Ettekirjutus on motiveerimata ega põhine tõenditel. Ettekirjutuses on vääralt välja toodud, et seisuga
  40. detsember 2011 ei ole kaebaja vastustajale üürilepingut esitanud. Kaebaja ei saanudki enne
  41. detsembrit 2011 mingeid tõendeid esitada, sest alles siis esitati kaebajale vastav nõue. Järelevalvemenetluses ei küsitletud müüjat HMS § 18 lg 1 kohaselt ning tema väidetavaid ütlusi ei protokollitud. 3) Ettekirjutuse, Fama Invest OÜ arvega ning kaebaja selgitustega on tõendatud, et kaebaja müüs detsembris 2011 ja
  42. aasta neljal esimesel kuul selles tegevuskohas pürotehnilisi tooteid. 4) Halduskohus tõlgendas LMS § 57 lõiget 7 vääralt. Seaduse tekstist ega ka seletuskirjast ei tulene, et müügitegevust alustades peab müüja suutma oma kavatsusi tõendada.
  43. Tehnilise Järelevalve Amet ei nõustunud apellatsioonkaebusega ning palus selle rahuldamata jätta. Halduskohus on õigesti välja toonud, et müügikoha alalisust on võimalik tõendada üüri​lepinguga, püsiva müügikoha sisseseadmise või muude tõenditega. Järelevalvemenetluse ajal ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtub pürotehniliste toodete müügikoha vastavus LMS § 57 lg 7 nõuetele. LMS § 57 lg 7 tõlgendusest tuleneb, et ettepoole suunatud müügiõiguse puhul, kuni vastav kavatsus ei ole tõendatud, ei ole III kategooria pürotehniliste toodete müük lubatud. Kaebaja ei ole tõendanud ka suulise kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja aega. Kaebaja tuginemine müügi​koha alalisusele, viidates linnavalitsuse antud kauplemisloale, on õiguslikult põhjendamata. Haldus​organ on järelevalvemenetluse käigus taganud kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastu​väited.
  44. Tallinna Ringkonnakohtu
  45. veebruari
  46. a otsusega haldusasjas nr 3-12-281 rahuldati OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu
  47. juuli
  48. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega tühistas TJA
  49. detsembri
  50. a ettekirjutuse nr 6.6-13/11/0105-038 punkti 3.
  51. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt: 1) Ettekirjutus III kategooria pürotehniliste toodete müügi peatamiseks LMS § 57 lg 7 alusel on õiguspärane vaid siis, kui müüjal puudub kavatsus neid tooteid kokku neljal järjestikusel kuul müüa. Kui järelevalve käigus tuvastatakse õigusrikkumine, kuid III kategooria pürotehniliste toodete müüja seadustab oma tegevuse, võttes kavatsuse neid tooteid neljal järjestikusel kuul müüa, ei ole alust ettekirjutusega müügi peatamiseks. 2) HMS § 38 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda menetlusosaliselt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Seega oli vastustajal õigus nõuda kaebajalt tõendite esitamist vaadeldavate toodete müügi kavatsuse kohta neljal järjestikusel kuul. Selline kavatsus peab usutavalt tõendatud. 3) Tõendid, mida vastustaja haldusmenetluses kogus, olid paikvaatlus ja seal tehtud fotod, millest nähtub, et müügikoht Fama Kaubanduskeskuses ei olnud püsiv, vaid ajutine. Ajutise müügikoha olemas​olu ei kinnita siiski, et müüja ei kavatsenud seal kaubelda III kategooria pürotehniliste toodetega vähemalt neli kuud, sest ka veidi üle nelja kuu kestvaks kauplemiseks võib müüja kasutada ajutist müügiletti. Tõendina ei saa hinnata müüja väidetavalt antud ütlusi, sest ütlusi ei ole protokollitud. 4) Asjast ei nähtu, et kaebajale oleks antud tõendite esitamiseks mõistlik tähtaeg, sest vastasel korral ei ole võimalik tõhusalt kasutada õigust esitada tõendeid ja vastuväiteid. Ettekirjutuses märgiti, et seisuga
  52. detsember 2011 pole ettekirjutuse adressaat lepingut esitanud. Kohtule on esitatud Fama Invest OÜ
  53. detsembri
  54. a arve nr 1293 maksetähtajaga
  55. detsember 2011 ja selgitus „Fama Kaubanduskeskus, Tallinna mnt. 19C 01.01.2012 – 30.04.2012“, millest saab järeldada, et pärast
  56. detsembrit 2011 toimunud telefonivestlust kaebaja ja vastustaja esindajate vahel sõlmisid kaebaja ja Fama Invest OÜ järgnevaks perioodiks rendilepingu. Apellandi kinnitusel selgitas ta suulise lepingu olemasolu
  57. detsembril 2011 telefonivestluses. Nendel asjaoludel saab kohus arvesse võtta ka alles kohtus esitatud tõendeid.
  58. Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitas Tehnilise Järelevalve Amet kassatsioonkaebuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  59. Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Tallinna Halduskohtu otsuse jõusse jätmist. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (LMS § 57 lg 7), asudes seisu​kohale, et ettekirjutuse tegemise ajal oli OÜ-l Ilutulestiku Keskus Arnika olemas kavatsus kasutada müügikohta kauem kui ainult detsembris
  60. 2) Ringkonnakohus on rikkunud menetlusnorme, hinnates tõendeid ebaõigesti, jättes otsuse olulises osas põhjendamata ja käsitlemata osa apellatsiooniastmes esitatud osapoolt väiteid ja vastu​väiteid. Kassaatori väitel puuduvad otsuses viited OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika vaides märgitud omaks​võtule rendilepingu puudumisest järelevalvemenetluse, sh ettekirjutuse tegemise ajal, kohus jättis tähelepanuta TJA selgitused suulise üürilepingu ja arve nr 1293 ebausaldusväärsusest. Otsus on olulises osas põhjendamata ka seetõttu, et otsusest ei nähtu, miks ringkonnakohus asus haldus​kohtust erinevale seisukohale suulise rendilepingu olemasolu ning arve nr 1293 usaldusväärsuse osas, samuti kavatsuse olemasolu küsimuses. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, millal sõlmiti väidetav suuline üürileping. Kohus ei ole selgitanud, kuidas ta jõudis halduskohtust erinevale seisu​kohale telefonikõnede sisu tuvastamise võimalikkuses ning miks ta on pidanud oluliseks väidetavalt ühepäevast tähtaega. Ringkonnakohus ei ole käsitlenud ärakuulamiskohustuse järgimist, TJA selgitusi uurimispõhimõtte, tõendamiskoormuse ja menetlusosalise kaasaaitamis​kohustuse osas. Ringkonnakohus oleks pidanud jätma kaebuse läbi vaatamata, kui tuvastas, et tegemist on alalise müügikohaga, sest sellisel juhul ei saa vaidlustatud ettekirjutus isiku õigusi rikkuda.
  61. OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuses väidetakse, et kaebaja on kogu aeg kinnitanud, et müügikoht on alaline ning tal on olemas üürileping Fama Kaubanduskeskusega. TJA järel​kontroll oleks selgitanud adekvaatselt LMS § 57 lg 7 nõude täitmise. Samuti võinuks TJA esitada vastava järelepärimise Fama Kaubanduskeskusele. Kontroll-leht ja sellega seonduvad
  62. detsembri
  63. a fotod, mis on asjas ainsateks tõenditeks, millele ettekirjutuses viidatakse, ei tõenda kuidagi, et tegemist oli ajutise müügikohaga. TJA ettekirjutus sisaldab tõendamata väidet, et müüja sõnade kohaselt müüakse pürotehnilisi tooteid umbes ühe kuu jooksul. Kaebaja on aga
  64. veebruaril 2012 müügi​kohal tehtud fotodega tõendanud, et müügitegevus toimub ka kohtumenetluse ajal. Kohtumenetluse käigus on esitatud ka tõendid (arved) selle kohta, et kaebajal oli leping püro​tehniliste toodete müügiks viiel järjestikusel kuul. Ettekirjutus on seega täielikult motiveerimata ega tugine ühelegi reaalsele tõendile. Ringkonnakohus ei ole tõendite hindamisel eksinud. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Antud juhul andis TJA vaid ühe päeva üürilepingu esitamiseks. Kaebaja ärakuulamata jätmise tõttu anti ebaõige haldusakt. Alusetu on TJA väide, et OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika pole täitnud kaasaaitamiskohustust ja hoolsus​kohustust ning seetõttu ei tohiks ta ka viidata TJA uurimispõhimõtte järgimata jätmisele. Kohtumenetluses on kaebaja püüdnud selgitada, et kirjalik üürileping ei ole ainsaks tõendiks LMS § 57 lg 7 nõuete täitmise kohta. TJA kohustus on tõendada, et väidetav rikkumine on toime pandud. Kaebaja pole kordagi omaks võtnud, et üürileping puudub. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kokkuleppe sõlmimise aeg ei ole tähtis, kuna OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika on tõendanud müügitegevust perioodil
  65. detsember 2011 –
  66. aprill
  67. TJA ja kohtud on liigselt keskendunud kavatsuse tõendamisele. LMS ei kohusta müüjat koguma tõendeid oma kavatsuste kohta. TJA ja kohtud on alusetult lugenud müügikoha ajutiseks, kuigi LMS ei sätesta nõudeid alalise müügikoha paiknemisele ja väljanägemisele. TJA ei ole ettekirjutuses ka viidanud, et tegemist võiks olla ajutise müügikohaga.
  68. Kassaator TJA märgib täiendavates seisukohtades, et kaebajale anti tõendite esitamiseks tähtaeg juba
  69. detsembri
  70. a telefonivestluses. Samuti on vastuolulised kaebaja seisukohad seoses üürilepinguga. Kassaator peab oluliseks, et kaebaja ei suutnud järelevalvemenetluses tõendada oma kavatsust müüa neljal järjestikusel kuul ning tähtsust ei oma kaebaja tegevus pärast vaidlustatud haldusakti andmist, sh müügitegevus. Ka kaebaja möönab, et
  71. ja
  72. detsembri
  73. a telefoni​vestlustega täitis kassaator ärakuulamiskohustust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  74. Lõhkematerjaliseaduse § 57 lg 7 sätestab: „Kategooria III pürotehnilist toodet võib müüa üksnes tegevuskohas, kus müüakse pürotehnilisi tooteid, välja arvatud kategooriate I, T1 ja P1 pürotehnilisi tooteid, rohkem kui neljal järjestikusel kuul aastas.“ Kolleegium näeb selle ettevõtlusvabadust riivava normi eesmärki eelkõige kategooria III püro​tehniliste toodete müügi piiramises ja selle võimaldamises eelkõige müügikohtades, kus pürotehnika müük on kestev, n-ö alalistes müügikohtades. Välistades nimetatud toodete müügi ajutistes hoo​ajalistes müügikohtades, loob selle normi järgimine ka eeldused efektiivsemaks järelevalveks teatud pürotehniliste toodete müügi üle. Kolleegiumil puuduvad kahtlused selle regulatsiooni eesmärgi legitiimsuse ja regulatsiooni proportsionaalsuse osas. Samas möönab kollee​gium regulatsiooni mõningat ebaselgust, mis võib põhjustada normi erinevat tõlgendamist ning kaasa tuua probleeme normi täitmise üle järelevalve teostamisel.
  75. Juhul kui kategooria III pürotehnilisi tooteid müüakse kauplemiskohas, kus järelevalve teostamise hetkeks on pürotehniliste toodete müük toimunud vähemalt neli järjestikust kuud aastas, on normi nõuded täidetud. Probleemseks võib olukord kujuneda aga siis, kui konkreetses müügi​kohas pürotehniliste toodete müük järelevalve läbiviimise hetkeks on kestnud vähem kui neli järjestikust kuud aastas. Käesoleval juhul on tegemist märgitud olukorraga. Sellisel juhul tuleks pürotehnilise toote müüja tegevuse õiguspärasuse hindamisel tuvastada, kas antud müügikohas on võimalik pürotehnilisi tooteid müüa rohkem kui neljal järjestikusel kuul aastas ning kas konkreetne püro​tehniliste toodete müüja on kavatsenud seda ka teha. Selles asjas ongi kohtud pööranud põhi​tähele​panu kestva tegutsemise kavatsuse olemasolu tõendamise küsimustele.
  76. Kolleegium peab esmatähtsaks LMS § 57 lg-s 7 sisalduva regulatsiooni õige tõlgendamise küsimust. Vaadeldav regulatsioon sisaldab nõuet "neljal järjestikusel kuul aastas". Õige ei ole asja lahendanud kohtute tõlgendus, mille kohaselt eelnev nõue ei tähenda tingimata nelja järjestikust kuud ühes kalendriaastas. Nõue "aastas" omab regulatiivset tähendust üksnes siis, kui eel​nimetatud aastana mõista kalendriaastat. Nõue müüa kaupa neli järjestikust kuud aastas kui aja​perioodis, mis hõlmab endas 12 kuud, oleks sisutu aastase perioodi osas. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et aastase perioodi nõude on seadusandja lisanud regulatsiooni ekslikult, kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Seega eeldab seaduse täpne kohaldamine aastana kalendriaasta vaatlemist ning selline normi tõlgendamine ei ole iseendast vastuolus regulatsiooni eesmärgiga. Käesolevas asjas on aga menetlus​osaliste ja ka kohtute poolt erinevalt seaduse sõnastusest piiritletud nõue üksnes nelja järjestikuse kuuga. Seadusega kehtestatud nõude selline muutmine on võimalik aga üksnes sätte põhiseaduspärasuse küsimust tõstatades. Käesoleval juhul seda tehtud pole. Juhindudes seadus​konformsest tõlgendusest ja arvestades, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et
  77. aastal ei müünud äriühing nelja järjestikuse kuu või pikema aja jooksul pürotehnilisi tooteid, ei ole müüja täitnud LMS § 57 lg 7 nõudeid ja nimetatud alusel kaebuse rahuldamine on välistatud.
  78. Eeltoodule tuginedes kolleegium rahuldab Tehnilise Järelevalve Ameti kassatsioonkaebuse. Tallinna Halduskohtu
  79. juuli
  80. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  81. veebruari
  82. a otsus haldusasjas nr 3-12-281 tuleb tühistada. Kolleegium teeb uue otsuse, millega jätab Ilutulestiku Keskus Arnika OÜ kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.