← Eesti

3-3-1-29-13

Obsah (6)§ 121§ 44§ 158§ 108§ 109§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-29-13 23. oktoober 2013 Ees

) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Halduskohus leidis, et kaebuse eesmärk on eirata optsioonilepingu punkti 4.

  1. Optsioonileping on tsiviilõiguslik leping ning jõustunud kohtulahendiga kohustati kaebuse esitajat täitma optsioonilepingu punkti 4.
  2. Konku​rentsi​ameti kohustamise kaudu ei ole võimalik vastupidist eesmärki saavutada. Vaidlustatud haldus​akt ei kahjusta kaebuse esitaja õigusi, sest leebusetaotlusest (KonkS § 781) ajendatud kriminaal​menetlus lõpetati ning haldusmenetlus algatati
  3. märtsil 2012 Konkurentsiameti initsiatiivil. Haldus​menetluse lõpetamine, mida ei alustatud kaebaja taotluse alusel, ei ole kaebuse esitaja õigustega otseses puutumuses. Kui lähtuda eeldusest, et sisulise puutumuse kaebaja õigustega peaks tingima haldusmenetluse väljakasvamine leebusetaotlusest, siis oleks võimalik vaidlustada haldus​menetluse lõpetamist, kuid tsiviilasjas jõustunud kohtulahendit arvesse võttes jääks optsioonilepingu p 4.1 eiramisele suunatud tulemus saavutamata. Jõustunud kohtulahenditest juhindumine on üldine põhimõte.
  4. AS Medicum palus määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada.
  5. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  6. veebruari
  7. a määrusega määruskaebuse (resolutsiooni p 1) ning tühistas halduskohtu määruse (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus leidis, et: a) Konkurentsiamet andis vaidlustatud otsuse KonkS § 634 alusel, mis reguleerib menetlust isiku taotluse alusel. Seega ei saa isiku kaebeõigust välistada. Kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p 1 alusel oli ekslik; b) maakohtu otsusega kohustati kaebajat optsioonilepingu p 4.1 täitma. Kohtuotsus on Ts

MS § 457 lg 1 alusel siduv kaebajale. Kaebaja ei vabaneks kohtuotsusest tulenevast kohustusest Konkurentsi​ameti poolt ettekirjutuse tegemisel. Maakohtu otsusega on optsioonilepingu p 4.1 kehtivus tuvastatud ning selle lepingu tingimuse täitmise kohustusest saab kaebaja vabaneda üksnes lepingu muutmisel. Konkurentsiamet ei saa lepingut ise muuta. Küll aga saab Konkurentsiameti ettekirjutuse tagajärjeks olla lepingupoolte kohustamine lepingut muutma. Nimetatud eesmärki soovibki kaebaja saavutada. Maakohtu otsuse resolutsioon ega põhjendused ei ole siduvad Konku​rentsi​ameti jaoks, kes võib hinnata lepingust tuleneva kohustuse kooskõla konkurentsiseadusega. Seega on kaebajal õigus taotleda Konkurentsiametilt järelevalve teostamist optsioonilepingu p 4.1 konkurentsi​seadusele vastavuse üle;

  1. c)Konkurentsiametil on küll võimalik tugineda menetluse lõpetamisel maakohtu otsusega tuvastatud asjaoludele ja kohtuotsuse põhjendustele, ent vaidlustatud otsusest (kohtule esitatud ulatuses) ja vaideotsusest nähtuvalt pole Konkurentsiamet maakohtu otsuse põhjendusi hinnanud. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik asuda seisukohale, et Konkurentsiameti otsuse peale esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. MM Grupp OÜ palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 täies ulatuses. Määruskaebuse põhjendused:
  2. a)halduskohus ei pea kaitsma isikut temale soodsate haldusaktide eest. Isiku taotlusel ei saa kohustada haldusorganit isiku suhtes koormavaid haldusakte andma;
  3. b)AS Medicum õigusi ei ole rikutud. Olles ise optsioonilepingu pool, ei vaja AS Medicum haldus​organi abi optsioonilepingust tulenevas tsiviilõigussuhtes. AS Medicum on kasutama hakanud tsiviil​õiguslikke õiguskaitsevahendeid ja on sellega seoses osalemas paljudes tsiviilkohtuvaidlustes (nt esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avalduse ning ütelnud üles optsioonilepingu punkti 4.1);
  4. c)optsioonilepingu punkt 4.1 läbis mitmeastmelise kohtuliku kontrolli tsiviilasjas. Puudub alus kahelda kolme astme kohtute pädevuses. Kuigi maakohtu otsus ja haldusmenetlus ei pruugi alati saja​protsendiliselt riimuda, on maakohtu otsus praeguses asjas suure kaaluga. Konkurentsiametil ei ole pädevust kontrollida maakohtu jõustunud kohtuotsuse põhjendusi. 11. AS Medicum leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad on põhjendatud ja kooskõlas õigusnormidega. Kaebajal on õigus taotleda Konkurentsiametilt järele​valvet optsioonilepingu p 4.1 üle. Ettekirjutuse tegemine on olenemata jõustunud maakohtu otsusest võimalik. Tähtsust ei oma määruskaebuse esitaja arvamus, et Konkurentsiameti poolt menetluse lõpetamine on AS Medicum suhtes soodustav haldusakt ning menetluse jätkamisel tehtav ette​kirjutus koormav haldusakt. Kaebaja jääb kõigi menetluse kestel esitatud seisukohtade juurde. 12. Konkurentsiamet nõustub vastuses määruskaebusega. Nähtuvalt AS Medicum kaebusest ja määrus​kaebusest ringkonnakohtule on kaebaja ainsaks eesmärgiks halduskohtusse pöördumisel vabaneda OÜ Solaron Trade ja OÜ Medistar vahel 26. septembril 2003 sõlmitud optsioonilepingu punkti 4.1. täitmisest. Kui Konkurentsiamet annaks haldusmenetluse tulemusena haldusakti, mille taga​järjeks oleks lepingupoolte kohustamine lepingut muutma, kehtiksid kaks vastu​käivat kohustust, millest kumbki lepingupool valiks täitmiseks endale sobiva. Ringkonnakohtu järeldused on vastu​olulised, kuna Konkurentsiameti haldusaktiga lepingupoolte kohustamine lepingut muutma tähendaks kaebaja vabastamist lepingutingimuse täitmisest, kuigi maakohus on sama lepingupunkti kehtivuse ja täitmise kohustuslikkuse tuvastanud. 13. Riigikohus kaasas 8. mai 2013. a määrusega MM Grupp OÜ haldusasja menetlusse kolmanda isikuna. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 14. Esmalt analüüsib kolleegium halduskohtu poolt kaebuse tagastamist kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (I), seejärel kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkust (II). Viimaseks võtab kolleegium kokku oma seisukohad määruskaebuse kohta ja lahendab menetluskulude küsimuse (III). I 15. Halduskohus leidis, et kaebus tuleb määrusega selle esitajale tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ja

§ 121

lg 2 p 2 alusel põhjendusega, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 16. Kolleegium rõhutab, et

§ 121lg 2 p 1 kohaldamine eeldab, et kaebeõiguse puudumine oleks ilmselge.

Kaebeõiguse puhul tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (

§ 44lg 1).

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist (vt Riigikohtu erikogu

  1. detsembri
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22; haldus​kolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a määrus asjas nr 3-3-1-53-12, p-d 13–15).
  5. Konkurentsiamet lõpetas MM Grupp OÜ ja AS Medicum vahelise ostuoptsiooni lepingu p 4.1 kontrollimiseks läbi viidud haldusmenetluse KonkS § 634 lg 1 p 1 alusel seoses seaduserikkumise tunnuste puudumisega. AS Medicum on esitanud kohtule kohustamiskaebuse haldusmenetluse jätkamise nõudega. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt halduskolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15). Kaitstavate õigushüvede all peab kolleegium silmas subjektiivseid õigusi. Kolleegiumi hinnangul ei saa Konkurentsiameti järelevalvet pidada üksnes avalikes huvides läbi​viidavaks, vaid selle ülesanne on kaitsta ka turuosaliste õigusi konkurentsiseadusega keelatud tegevuse eest. AS Medicum poolt taotletava järelevalvemenetluse esemeks on optsioonilepingu p 4.1, mis piirab kaebaja omandi vaba kasutamise õigust, lepinguvabadust (PS § 32 lg 2 esimene lause) ning ettevõtlusvabadust (PS § 31 esimene lause). Niisuguses olukorras on kaebajal õigus järele​valvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule kontrollile. Kuna järelevalvemenetluse jätkamise üle otsustab Konkurentsiamet kaalutlusõiguse alusel, piirdub sisuline kohtulik kontroll kaalutlus​reeglitest kinnipidamise hindamisega (

§ 158lg 3).

  1. Kaebeõigust ei välista kolleegiumi hinnangul ka asjaolud, et AS Medicum õiguseellane sõlmis ise väidetavalt konkurentsiõigust rikkuva lepingu ja et kaitse lepingu suhtes oli võimalik tsiviil​korras. Euroopa Kohus on
  2. septembri
  3. a lahendis C-453/99: Courage ja Crehan (p 36), leidnud, et EÜ asutamislepingu artikli 85 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 81, nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101) mõistes konkurentsi piirata või kahjustada võiva lepingu üks pool võib selleks, et saada lepingu teise poole vastu kohtulikku õiguskaitset, tugineda nimetatud sätte rikkumisele. Euroopa Kohtu hinnangul oleks EÜ asutamislepingu artikliga 85 vastuolus sise​riikliku õiguse säte, mis välistab kohtuliku õiguskaitse üksnes seetõttu, et isik on ise selle lepingu pool. See lahend kinnitab, et konkurentsiõiguse eesmärk ei piirdu avaliku huvi kaitsega, vaid sellega kaitstakse ka ettevõtja õigusi. Kaitset ei välista ka konkurentsiõiguse rikkumisest osavõtt.
  4. Varasemas praktikas on kolleegium korduvalt rõhutanud, et keeruka õigusliku küsimuse puhul tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud (vt halduskolleegiumi
  5. juuni
  6. a määrus asjas nr 3-31-20-10, p 11, ja
  7. oktoobri
  8. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 12). Haldusmenetlus optsioonilepingu konkurentsiseadusele vastavuse kontrollimiseks oli algatatud Konkurentsi​ameti enese initsiatiivil (kriminaalasja menetlus lõpetati
  9. märtsil 2013 ning haldus​menetlus eesmärgiga kontrollida lepingu p 4.1 vastavust konkurentsiseadusele algatati
  10. märtsil 2013) ning ei kasvanud välja leebusetaotlusest, nagu märkis halduskohus. Kuid menetluse algatamine haldusorgani enese initsiatiivil ei välista kaebeõigust järelevalvemenetluse lõpetamise kohtulikuks kontrolliks.
  11. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebeõiguse puudumine selles asjas ilmselge ning kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p 1 alusel ei olnud põhjendatud.

II

  1. MM Grupp OÜ määruskaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tühistada, sest vaatamata AS Medicum võimalikule kaebeõigusele ei ole kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki (

§ 121lg 2 p 2). Asja materjalidest nähtub, et Konkurentsiamet on lõpetanud haldusmenetluse Konk

S § 634 lg 1 p 1 alusel seoses seaduserikkumise tunnuste puudumisega põhjendusel, et kohus on tsiviilasjas nr 2-10- 32634 tunnistanud OÜ Solaron Trade ja OÜ Medistar vahel 26. septembril 2003 sõlmitud ostu​optsiooni lepingu p 4.1 seaduslikkust ning kohustanud OÜ Medistar õigusjärglast ASi Medicum nimetatud lepingupunkti täitma. Kaebusest ja määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et optsioonilepingu p 4.1 on konkurentsi kahjustav keelatud kokkulepe, mis on tühine ja millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Halduskohus leidis, et tsiviilasjas jõustunud kohtulahendit arvesse võttes jääks optsioonilepingu p 4.1 eiramisele suunatud tulemus saavutamata ning kaebus tuleb seetõttu tagastada

§ 121lg 2 p 2 alusel. 22. Ts

MS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas tehtud ja jõustunud kohtuotsus ei ole viidatud sätte kohaselt kohustuslik Konkurentsiametile, kes ei olnud tsiviilasjas menetlusosaline. Konkurentsiseaduse rikkumise puudumine on kindlaks tehtud maakohtu otsuse põhjendustes, mitte resolutsioonis, ning ei ole TsMS § 457 lg 1 kohaselt siduv isegi menetlusosalistele, veelgi vähem menetlusvälistele isikutele või asutustele (vrd halduskolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 15). KonkS § 633 lg 1 kohaselt võib Konkurentsiamet muu hulgas menetluse oma otsusega peatada, kui asja kohta seisukoha võtmisel olulist tähtsust omav ja selle asjaga seotud tsiviilkohtumenetlus on pooleli. Kohtulahendi jõustumisel taastab KonkS § 633 lg 2 kohaselt Konkurentsiamet menetluse oma otsusega. Eelnevast tuleneb, et tsiviilasjas jõustunud kohtuotsus ei ole Konkurentsiameti järele​valvemenetlust välistav asjaolu. Ka konkurentsiseaduse muudest sätetest ei tulene, et Konku​rentsi​ametil esineks takistusi ettekirjutuse tegemiseks või soovituse andmiseks, kui kohus on sellega seotud tsiviilasjas teinud otsuse. Tsiviilasjas tehtud kohtuotsus ei tähenda, et Konkurentsiameti otsus järele​valvemenetluses oleks ilmselgelt ette teada. Nii nagu tsiviilasjas tehtud kohtuotsus ei välista menetlusse kaasamata jäänud kolmanda isiku vastu​väiteid kohtuotsuse täitmisele (nt TMS § 222 lg 1), ei välista lepingupoolte vahelises relatiivses õigus​suhtes tehtud kohtuotsus ka avalikust huvist lähtuvaid ettekirjutusi, kui avalikku huvi kaitsvat pädevat asutust hagimenetlusse ei kaasatud.
  3. Kui tsiviilasjas tehtud kohtuotsuses, milles haldusorgan ei osalenud, on tuvastatud haldus​menetluses tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, võib haldusorgan tugineda kohtuotsusele kui dokumentaalsele tõendile (HMS § 38 lg 2; Riigikohtu erikogu
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 3-21-100-08, p 21). Samuti võib tsiviilkohtumenetlusest kõrvale jäänud haldusorgan tugineda tsiviil​asjas kohtu poolt lepingule antud õiguslikele hinnangutele, kui järelevalvemenetluses puuduvad kaalukad argumendid teistsuguse õigusliku hinnangu andmiseks. Vaatamata sellele, et Konkurentsiametile ei ole TsMS § 457 lg 1 järgi tsiviilasjas jõustunud kohtu​otsus jäigalt siduv, peab Konkurentsiamet järelevalve teostamisel arvestama õiguskindluse ja kohtu​otsuse seadusjõu põhimõtetega. Nii nagu haldusorganid peavad omavahel vältima vastuolulisi otsuseid (halduskolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsus asjas nr 3-3-1-66-02, p 38, ja
  8. novembri
  9. a otsus asjas nr 3-3-1-13-12, p 24) peab haldusorgan vältima kohtuotsuse seadusjõu kahjustamist. See tähendab, et Konkurentsiamet tohib kohtuotsusega kindlaks tehtud asjaolusid ümber hinnata vaid erandina, kui kohtulahendis võetud seisukoha õigsuse seavad kahtluse alla kaalukad argumendid. Selliseid argumente kaebaja järelevalvemenetluses Konkurentsiametile ei esitanud. 24.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohtu poolt kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p 2 alusel oli põhjendatud, kuna Konkurentsiameti 20.

juuni

  1. a otsusest haldus​menetluse lõpetamise kohta kaalumisvigu ei nähtu. III
  2. Eeltoodule tuginedes tuleb MM Grupp OÜ määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu määrus tuleb resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas tühistada ning jätta jõusse halduskohtu määrus. Haldus​kohtu määruse põhjendused

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisel tuleb asendada käesoleva määruse põhjendustega.

26.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 108

lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna Riigikohtu määrusega rahuldatakse MM Grupp OÜ määruskaebus ja see toob kaasa AS Medicum kaebuse tagastamise, tuleb AS-lt Medicum MM Grupp OÜ kasuks välja mõista ka menetlus​kulud. Kuna Riigikohtu määratud viimane tähtpäev asjas avalduste esitamiseks oli 30. september 2013, on MM Grupp OÜ 14. juunil 2013. a esitatud menetluskulude nimekiri ja kulu​dokumendid tähtaegsed. MM Grupp OÜ on kandnud kassatsioonimenetluses menetluskulusid 2499 eurot (s.h õigusabikulud 2474 eurot ja kautsjon 25 eurot).

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Võttes arvesse, et määruskaebus on kassatsiooniastmes esitatud esma​kordselt, ja hinnates asja keerukust ja mahtu, ei saa MM Grupp OÜ kantud õigusabikulusid pidada ebamõistlikuks. Seega tuleb õigusabikulud välja mõista täies ulatuses, s.t summas 2474 eurot. 27. Kautsjon tuleb

§ 107lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Lea Laarmaa, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.