) § 41 lg 6 alusel on põhimõtteliselt lubatav ka varem täidetud lepingute osas. Samas on nimetatud õigus kitsendatud esitatava kvalifitseerimise tingimuse eesmärgi kaudu. Lepingut täitval isikul peab olema vajalik kogemus sõlmitava lepingu täitmiseks. Kui pakkujal endal puudub vajalik kogemus lepingu täitmiseks ja ta tugineb kvalifitseerumiseks teise isiku vastavale näitajale, peab ta hankijale tõendama, et tööd, mis sellist kogemust eeldavad, teostatakse lepingu täitmisel seda kogemust omava isiku poolt (nt allhankega). OÜ Transporent poolt hankijale esitatud Transporent SIA kinnituskiri tõendab, et Transporent SIA ei asu lepingut täitma, vaid üksnes toetab OÜ-d Transporent lepingu täitmisel, tagades juurdepääsu lepingu täitmiseks vajalikele ressurssidele (tarkvara, riistvara, personal jne). Seetõttu ei saanud hankija kontrollida OÜ Transporent kvalifikatsiooni vastavust HD p-s 2.3 esitatud kvalifitseerimise tingimusele Transporent SIA andmete alusel. 5. OÜ Transporent esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: a)
lg-st 6 ei tulene, et kolmas isik, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse näitajatele pakkuja tugineb, peaks osalema hankelepingu täitmisel. Kõikvõimalikele kolmanda isiku ressurssidele (personalile, seadmetele või kogemusele) tuginemiseks kehtib sama tingimus – pakkuja peab hankijale sobival viisil tõendama, et temal on võimalik vastavaid ressursse kasutada.
lg 6 kohaselt ei oma mingit tähendust pakkuja ja kolmanda isiku õigusliku suhte iseloom. Kuidas ja millisel õiguslikul alusel ressursse (sh kogemust) kasutatakse, ei ole
Tegemist võib olla nii allhankega kui ka muu õigusliku suhtega (nt tütarettevõtja-emaettevõtja suhe). Kaebaja esitas
lg 6 eelduste täitmiseks tõendi, mis oli hankijale vastuvõetav ning mis tõendab, et kaebaja saab kasutada emaettevõtja kõiki ressursse. Tõendi vastuvõetavuse ja piisavuse hindamine on
lg 6 alusel hankija diskretsioon, millesse vaidlustuskomisjonil polnud alust sekkuda. Samas kinnitas tõend, et hankelepingu täitmisel on kaebajal võimalik tugineda täielikult emaettevõtja ressurssidele ja kogemusele hankelepingu täitmiseks vajalikus ulatuses (Euroopa Komisjoni arvamus kohtuasjas C-575/10: Komisjon/Ungari). b) Hange ei vasta ühelegi
-s sätestatud hankeliigile. Seega võttis vaidlustuskomisjon ALD Automotive Eesti AS vaidlustuse ebaõigesti menetlusse.
lg 3 p 2, § 83 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 84 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel ning võrgustike väliste hangete puhul
b)
lg-test 3–5 nähtuvalt tuleb eraõiguslikul juriidilisel isikul, kes on hankijaks nii
lg 1 p 6 ja lg 2 tähenduses kui ka § 10 lg 3 tähenduses, juhinduda
5. ptk-st võrgustikega seotud hangete puhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Odavamate hangete puhul tuleb lähtuda
§-st 182. Muudes valdkondades teostatavate hangete puhul peab selline hankija lähtuma
2. ptk-st juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Eesti Energia AS ei ole asjas esitanud väidet, et vaidlusaluse hanke raames sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääks alla riigihanke piirmäära.
lg-d 8 ja 9 sätestavad, et hankijal on õigus kohaldada riigihanke, rahvusvahelisest või lihthanke piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt kohustuslikku korda ka hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava rahalise määrani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele. Kui hankija alustab hankemenetlust ilma vastava seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima vastavat
-s sätestatud hankemenetluse korda. c) Eesti Energia AS poolt läbi viidud hange vastab oma tunnustelt ja olemuselt kõige enam väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusele (
). Hankija avaldas hanketeate oma veebilehel ning tegi pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus. Nii oli hankija otsus
d) Asjaolu, et pakkuja ei saa 100%-liselt toetuda kolmanda isiku kogemusele ilma seda isikut hankelepingu täitmisele kaasamata, nähtub
Viidatud norm sätestab üheselt, et kolmanda isiku kogemusele tuginemine saab toimuda lisaks pakkuja enda pädevusele. Hankija diskretsioon pakkuja kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamisel on piiratud. Kui hankija on kvalifikatsiooni kontrollimisel tõlgendanud valesti seadust ja lähtunud valest eeldusest, toob see kaasa sisuliselt õigusvastase otsustuse. 7. OÜ Transporent ja Eesti Energia AS palusid apellatsioonkaebustes halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. 8. Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2013. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebused ning tühistati halduskohtu ja vaidlustuskomisjoni otsused. ALD Automotive Eesti AS-lt mõisteti välja menetluskulud 3639 eurot 11 senti Eesti Energia AS kasuks ja 2853 eurot 22 senti OÜ Transporent kasuks. Otsuse põhjendused:
lg 1 seab vaidlustuskomisjoni pädevuse sõltuvusse sellest, kas vaidlustatakse hankija tegevust ja kas vaidlustaja tugineb riigihangete seadusele. Seetõttu ei ole vaidlustuskomisjon enda pädevust ületanud. Kui vaidlustaja tuginemine riigihangete seadusele ei ole põhjendatud, on vaidlustuskomisjon pädev jätma vaidlustuse rahuldamata (
Kui tegemist ei ole hankijaga, kellelt vaidlustaja saaks nõuda hanke läbiviimisel
nõuete järgimist, ületaks vaidlustuskomisjon
c)
Üksnes selliste hankijate kohta käib ka
Kui tegemist ei ole hankijaga
tähenduses, siis ei saa temalt
alusel nõuda ka selles seaduses sätestatud hankemenetluse korra,
§-s 3 sätestatud üldpõhimõtete või tema enda kehtestatud menetluskorra järgimist hanke läbiviimisel. d)
Selle sätte tõlgendamisel on Euroopa Kohus asjas nr C-360/96 asunud seisukohale, et ühenduse seadusandja eristas üldisi huvisid, millel ei ole tööstuslikku või ärilist iseloomu, ning tööstusliku või ärilise iseloomuga üldisi huvisid (p 36). Seetõttu ei piisa tõdemusest, et Eesti Energia AS täidab avalikes huvides ülesandeid, klassifitseerimaks teda hankijana
Halduskohus leidis, et Eesti Energia AS tegevusalal (elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük) on tööstuslik ja äriline iseloom. Hinnang on kooskõlas Eesti Energia AS põhikirja p-ga 2. Haldusasjas ei ole viidatud ühelegi Eesti Energia AS põhi- või kõrvaltegevusele, millel poleks tööstuslikku või ärilist iseloomu. e)
lg 3 sätestab hankija mõiste võrgustikega seotud valdkondades (
§-d 83-89; vt Riigikohtu
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. ALD Automotive Eesti AS kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt on Eesti Energia AS näol tegemist hankijaga
Täidetud on
Ringkonnakohus on asunud väärale seisukohale, et Eesti Energia AS põhikirjaline tegevus on ärilise iseloomuga. Põhikiri ei pea sisaldama kõiki tegevusvaldkondi ja viiteid avalike ülesannete täitmisele, mistõttu viide sellele ei ole asjakohane ega absoluutne. Eesti Energia AS on Eesti suurim energiaettevõte. Seega puudub vaidlus ja on ilmne, et Eesti Energia tegutseb avalikes huvides. Kui juriidiline isik tegutseb avalikest huvidest lähtuvate vajaduste rahuldamisega, siis ei ole tähtsust tõsiasjal, et lisaks oma avalikest huvidest tulenevale ülesandele tegeleb ta ka mingite muude kasumit taotlevate tegevustega. Avalikes huvides ülesannete täitmine ei pea olema hankija ainus tegevus, avalikes huvides tehtud ülesanded võivad moodustada ka suhteliselt väikese osa hankija tegevusest (Euroopa Kohtu 15. jaanuari 1998. a otsus asjas nr C-44/96: Mannesmann). 10. Eesti Energia AS vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata järgmistel põhjustel: a) Eesti Energia AS jääb apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde. b) Eesti Eenrgia AS ei ole hankija
lg 1 p 6 ja lg 2 alusel.
lg 2 p-s 1 sätestatud kriteeriumi täitmiseks peaks Eesti Energia AS täitma mingit ülesannet, mis on avalikes huvides ja millel lisaks poleks ei tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Halduskohus ja kassaator on keskendunud vaid avaliku huvi mõistele üldiselt ja jätnud arvestamata tööstusliku ja ärilise iseloomu. Eesti Energia AS ei nõustu ka väitega, et soojus- ja elektrienergia tootmine ja müümine on ülesanded avalikes huvides. See, et eraõiguslik juriidiline isik on mõnes valdkonnas üks turu suuremaid osalisi, ei muuda tema tegevust veel avalikes huvides olevaks. c) Kassaator pole selgitanud, millisel Eesti Energia AS tegevusalal pole ärilist ega tööstuslikku iseloomu. Selgusetuks jääb kassaatori viide kohtuasjale C-44/96. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu HKMS § 230 lg 1 alusel tühistada. Asi tuleb HKMS § 230 lg 5 p 3 alusel saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsiooniastmes on vaidluse all Eesti Energia AS staatus hankijana tulenevalt nii
Kolleegium peatub esmalt
10 lg 3 p 2 kohaldamisel (I), seejärel võtab seisukoha
I 12.
lg 3 p 2 kohaselt on tegutsemisel
§-des 83–89 nimetatud valdkondades hankija mh aktsiaselts, mille aktsiakapitalist rohkem kui poolt omab riik. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust ja kolleegiumi hinnangul on üldteada asjaolu, et Eesti Energia AS kogu aktsiakapital kuulub riigile ning et ta tegutseb elektrienergiaga seotud valdkondades
13. Ringkonnakohus leidis, et
lg 3 ei kohaldu käesoleval juhul, sest puudub vaidlus selles, et käesolev hange ei kuulu
§-des 83–89 nimetatud valdkondadesse. Menetlusosalised ei ole kassatsiooniastmes seda küsimust puudutanud. Tulenevalt kohtuotsuse seaduslikkuse põhimõttest (HKMS § 157 lg 1) peab kohus tagama seaduse õige kohaldamise sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (vt kolleegiumi 16. novembri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-11, p 22; 27. oktoobri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-11, p 12). Kolleegiumi hinnangul kohaldas ringkonnakohus
lg-t 3 vääralt, pidades oluliseks seda, kas hangitav teenus langeb
§-des 83–89 nimetatud valdkonda. 14.
peatükis sätestatud korra kohaldamise ühe eeldusena ette, et § 10 lg-s 3 nimetatud hankija sõlmib hankelepingu, mille peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega §-des 83–89 nimetatud valdkondades. Sama lõike teine lause lisab, et
5. peatüki kohaldamiseks kujutama endast §-des 83–89 nimetatud teenust. Piisav on, et teenust soetatakse võrgustikega seotud valdkondades tegutsemise eesmärgil. Piisaks sellest, kui Eesti Energia AS kavatseb sõidukite haldamise teenust kasutada peamiselt püsivõrgu käitamiseks eesmärgiga pakkuda avalikkusele elektrienergia tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust või elektrienergia tarnimiseks sellistesse võrkudesse (
15. Kuna halduskohus ja ringkonnakohus ei ole tuvastanud, millise
§-des 83–89 sätestamata tegevuse edendamiseks soovib Eesti Energia AS hangitavaid teenuseid kasutada, tühistab kolleegium nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsuse. Asja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul kontrollida, millises valdkonnas tegutsemise eesmärgil hangitavat teenust peamiselt soetati. II 16. Küsimus, kas Eesti Energia AS on hankija
lg 1 p 6 ja lg 2 ning seega ka direktiivi 2004/18 tähenduses, muutuks käesolevas asjas aktuaalseks vaid juhul, kui asja uuel läbivaatamisel ilmneks, et vaidlusaluse hanke alusel hallatavaid sõidukeid kasutatakse peamiselt muul eesmärgil kui tegutsemine võrgustikega seotud valdkondades (vrd kolleegiumi 5. novembri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-12, p 26). 17. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et
lg 2 p 1 kohaldamiseks ei tohi eraõigusliku juriidilise isiku poolt avalikes huvides täidetaval ülesandel olla tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Kassatsioonkaebuses ei ole selgitatud, miks on kohtute säärane hinnang väär. Kassatsioonkaebuses püütakse vaid veel kord näidata, et Eesti Energia AS täidab ülesannet avalikes huvides. Avalikes huvides ülesande täitmist ei ole aga ringkonnakohus kahtluse alla seadnud. Avalikes huvides võib olla ka sellise ülesande täitmine, millel on tööstuslik või äriline iseloom.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.