← Eesti

3-2-2-1-13

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-2-1-13 Määruse kuupäev Tartu,

  1. oktoober 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Kohtu asi David Vallneri avaldus maksekäsu kiirmenetluses Kristjan Ani vastu 82 000 krooni (5240 euro 76 sendi) ja menetluskulude saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-10562 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kristjan Ani teistmisavaldus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja David Vallner Võlgnik Kristjan Ani, esindaja vandeadvokaat Raul Talts Asja läbivaatamise kuupäev
  4. oktoober 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Kristjan Ani teistmisavaldus läbi vaatamata.
  6. Saata asi Harju Maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  7. Tagastada Kristjan Otsusele (konto nr 10010326942013) Kristjan Ani teistmisavalduselt
  8. mail 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. märtsil 2008 esitas David Vallner (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse Kristjan Ani (võlgnik) vastu maksekäsu kiirmenetluses, paludes võlgnikult välja mõista 82 000 krooni ja menetluskulud.
  11. juunil 2008 tegi Harju Maakohus makseettepaneku määruse, mis toimetati
  12. detsembril 2008 kätte kohtutäituri vahendusel võlgniku isale aadressil Tartu 29, Tõrva.
  14. jaanuaril 2009 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite.
  15. Harju Maakohus tegi
  16. märtsi
  17. a määrusega maksekäsu, mille alusel tuli võlgnikul tasuda avaldajale 90 257 krooni (sh põhivõlg 82 000 krooni ja 8257 krooni menetluskuludena). Määruse põhjenduste järgi tehti maksekäsk, kuna võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud võlgnevust tasunud ega makseettepanekule õigel ajal vastuväidet esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. Võlgnik esitas
  19. mail 2013 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada maakohtu
  20. märtsi
  21. a määruse (maksekäsu) ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Võlgniku väitel ei olnud talle menetlusest seaduse kohaselt teatatud. Makseettepanekut ei ole talle isiklikult allkirja vastu üle antud. Võlgnik sai makseettepaneku kätte
  22. jaanuaril 2009, kui külastas oma vanemaid, ja esitas vastuväite
  23. jaanuaril 2009, seega tähtaegselt. Vaatamata vastuväitele tehti maksekäsk, mille võlgnik sai kätte koos täitmisteate ja selle lisadega alles
  24. mail 2013 e-posti teel.
  25. Avaldaja ei ole teistmisavalduse kohta seisukohta avaldanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  26. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 682 lg 1 (koostoimes §-ga 705) alusel jätta läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  27. Kolleegiumi arvates ei ole maksekäsu määruse teistmine praeguses asjas TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud, kuna võlgnikul on võimalik esitada selle määruse peale määruskaebus. Kolleegiumi arvates on võimalik teistmisavaldusest ilmnevat võlgniku tahet tõlgendades lugeda esitatud teistmisavaldus määruskaebuseks ja saata see menetlemiseks maakohtule.
  28. Toimikust ei nähtu, millal maakohtu maksekäsu määrus on võlgnikule kätte toimetatud. Seega loeb kolleegium TsMS § 307 lg 3 järgi selle kätte toimetatuks võlgniku väidetud
  29. mail 2013 (vt menetlusdokumendi faktilise kättesaamise kohta ka nt Riigikohtu
  30. veebruari
  31. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-09, p 11).
  32. Võlgniku väitel ei võinud maakohus maksekäsku teha, kuna ta esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Sisuliselt on tegemist etteheitega maakohtule, et rikuti maksekäsu kiirmenetluse tingimusi, mis võib olla TsMS § 4891 lg 2 p 3 (või ka p 1) järgi maksekäsu peale esitatava määruskaebuse aluseks. Seetõttu tuleb esitatud etteheide lahendada määruskaebuse menetlemisel. Määruskaebuse esitamise ajaks tuleb lugeda teistmisavalduse Riigikohtule esitamise aega,
  33. maid
  34. Seega on see esitatud TsMS §-st 65 juhindudes TsMS § 4891 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul. Määruskaebuse esitamisel maksekäsu määruse peale ei kohaldu eriregulatsiooni tõttu kaebetähtaja viiekuuline piirang alates määruse tegemisest vastavalt TsMS § 661 lg 2 kolmandale lausele.
  35. Maakohus saab teha määruskaebuse lahendamist ettevalmistavad toimingud, mh nõuda määruskaebuselt riigilõivu tasumist. TsMS § 663 lg-te 4 ja 6 alusel saab maakohus määruskaebuse ka rahuldada. Määruskaebuse rahuldamisel jätkub asja lahendamine TsMS § 486 lg 1 järgi hagimenetluses.
  36. Kolleegium märgib, et võlgniku isale viimase elukohta makseettepaneku kättetoimetamist
  37. detsembril 2008 saab lugeda kättetoimetamiseks võlgnikule vaid siis, kui tegemist oli võlgniku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu
  38. märtsi
  39. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-610, p 9). Vastasel juhul tuleb lähtuda võlgniku väitest, et ta sai makseettepaneku kätte
  40. jaanuaril
  41. Kolleegium juhib tähelepanu ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 6 lg-le 6, mille järgi kui kohus on saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne
  42. aasta
  43. juulit, lahendab kohus selle enne
  44. aasta
  45. juulit maksekäsu kiirmenetluse kohta kehtinud sätete kohaselt. Enne
  46. juulit 2008 oli aga makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaeg TsMS § 485 lg 1 järgi mitte 15 päeva, vaid kolm nädalat makseettepaneku kättetoimetamisest alates, nagu on märgitud õigesti ka makseettepanekus. Seega võis vastuväide olla tähtajaline isegi siis, kui makseettepanek lugeda võlgnikule kättetoimetatuks
  47. detsembril
  48. Maksekäsu võib TsMS § 489 lg 1 järgi teha vaid juhul, kui vastuväidet ei esitatud õigel ajal.
  49. Kuigi alates
  50. juulist 2012 lahendab maksekäsu kiirmenetluse asju Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja (TsMS § 108), saadab kolleegium asja lahendamiseks Harju Maakohtule, kuivõrd maksekäsu määruse, mida võlgnik vaidlustada soovib, tegi Harju Maakohus.
  51. Kuna asi saadetakse maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, ei ole hoolimata teistmisavalduse läbi vaatamata jätmisest tegemist asjas menetlust lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 mõttes. Seega tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel.
  52. Teistmisavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause järgi tagastada. Lea Laarmaa, Villu Kõve, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.