Obsah (4)

§ 81§ 9§ 14§ 8

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-101-13 Otsuse kuupäev Tartu, 30. oktoober 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja J

tjad Elle Kull ja Aleksei Tšulets, esindaja vandeadvokaat Raul Talts Asja läbivaatamise kuupäev

1. september
2. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-15894 ja Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsus samas tsiviilasjas. Saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8. Tagastada Elle Kullile (konto nr 221021639747, Swedbank AS)
9. märtsil 2013 tasutud kassatsioonikautsjon 100 (ükssada) eurot ja Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ-le (konto nr 221046080834, Swedbank AS)
10. märtsil 2013 Aleksei Tšuletsi eest tasutud kassatsioonikautsjon 100 (ükssada) eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Toomas Kristjan Käbin (hageja I) ja Toomas Zupping (hageja II) esitasid
12. aprillil 2011 Harju Maakohtule hagi Elle Kulli (

tja I) ja Aleksei Tšuletsi (

tja II) vastu. Hagejad palusid tuvastada

tjate kohustuse anda tahteavaldus kaasomandist osa võõrandamiseks ja korteriomandite koosseisude muutmiseks

1. detsembri
2. a kokkuleppe p-des 1-7 sätestatud tingimustel. Hagejad palusid ka tagada hagi ja seada endi kasuks eelmärge nõude rahuldamise tagamiseks kinnistusregistri osadele nr 5836401 ja
3. Hagejate väitel on pooled Tallinnas Tõnismägi 3/Hariduse 2 asuva elamu (elamu) korteriomandite (korterite) omanikud. Elamus asuvast 16 korterist 11 omanikud sõlmisid
4. detsembril 2010 tingimusliku kokkuleppe korteriomandite koosseisude muutmiseks, tingimusliku korteriomandite kooseisu kuuluvatest kaasomandis olevatest pindadest eraldatavate osade võlaõigusliku müügilepingu ja täiendavate kokkulepete lepingu (leping), millega muudetakse korteriomandite koosseise ja müüakse osa kaasomandis olevast osast hagejatele.

tjad keeldusid lepinguga ühinemast. Hagejate nõude alus tuleneb korteriomandiseaduse (

) § 81 lg-st 1. Täidetud on

§ 81lg-s 2 toodud eeldused nõude esitamiseks.

Leping ei kahjusta ebamõistlikult

tjate huve (

§ 81

lg 2 p 1), tahteavalduse on andnud vähemalt ⅔ elamu korteriomanikest (

§ 81

lg 2 p 2), lepingus kokkulepitud hind 770 000 krooni (49 211 eurot 97 senti) vastab võõrandatava osa väärtusele lepingu sõlmimise ajal või isegi ületab seda (

§ 81

lg 2 p 3) ning lepingu p 4.6 järgi makstakse hind elamus moodustatud korteriühistu remondifondi korteriühistu 9. juuni 2009. a üldkoosolekul otsustatud tööde tegemiseks (

§ 81lg 2 p 4 ja lg 3).

Sellel üldkoosolekul otsustati maja renoveerida, võtta selleks laenu ning tehti hagejale I ja

tjale I ettepanek pööningu ostmiseks. Pakkumise esitas hageja I. Müüdud pööninguosa ei kuulu

tja I korteriomandi reaalosa koosseisu. Korteriühistu sai ehitustööde tegemiseks laenu, mille eest tehti projektijärgsed tööd.

tja I vastuseisu tõttu on lõpetamata 0,42% töödest hinnaga 12 000 krooni (766 eurot 94 senti).

1. Harju Maakohus tagas
2. aprilli
3. a määrusega hagi ja otsustas kanda eelmärked nõude tagamiseks registriosadesse 5836401 ja
4. 3.

tjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata.

tjad leidsid, et lepingus toodud vara hind on oluliselt madalam moodustatava ja müüdava korteriomandi väärtusest. Võõrandamiseks tuleb lugeda omandi üleandmist. Aktsiaseltsi KAANON KINNISVARA (Kaanon Kinnisvara) hinnangu järgi on vara väärtuseks 17. mai 2011 seisuga 1 355 644 krooni 80 senti (86 641 eurot 50 senti), mis on 37 429 eurot 53 senti rohkem kui lepingus kokkulepitud müügihind. Ebaõige on hagejate seisukoht, et lähtuda tuleb lepingu sõlmimise aegsest väärtusest. Põhjendamatu on vara müügist saadud raha andmine korteriühistu remondifondi, kuna remonditööd on suuremas osas juba tehtud ja selle eest on makstud. Ei ole põhjendatud tegemata töödest tulenevat 12 000 krooni ületava osa korteriühistule andmine, kuna korteriühistu on juba remonditööde eest maksnud. Samuti on lepingutingimused, mille kohaselt hagejate tasu maksmise kohustus muutub sissenõutavaks alles pärast ehitusloa saamist, korteriomanike jaoks ebamõistlikult kahjustavad ja seega vastuolus

§ 81lg 2 p-ga 1.

1. Harju Maakohus rahuldas
2. oktoobri
3. a otsusega hagi ning tuvastas

tjate kohustuse anda tahteavaldus kaasomandist osa võõrandamiseks ja korteriomandite koosseisude muutmiseks lepingu p-des 1-7 sätestatud tingimustel. Maakohus jättis jõusse hagi tagamise ja menetluskulud

tjate kanda. Maakohus leidis, et

tjate kohustus teha tahteavaldus tuleneb

§-st 81. Kuna täidetud on kõik

§ 81lg-s 2 sätestatud tingimused, tuleb hagi rahuldada.

Pooled ei vaidle, et vastava tahteavalduse on teinud vähemalt ⅔ elamu korteriomanikest, st täidetud on

§ 81lg 2 p-s 2 sätestatud tingimus.

Täidetud on ka

§ 81

lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud tingimused, kuna on tõendatud, et võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise seisuga ja tehinguga ei kahjustata

tjate huve. Võõrandatava osa harilik väärtus tuleb määrata võõrandamislepingu sõlmimise aja, s.o

1. detsembri
2. a seisuga. Hageja esitatud aktsiaseltsi Rime Kinnisvara Vahendus (Rime Kinnisvara) eksperdiarvamuse järgi oli elamu pööning hindamise ajal soojustamata, puuduvate vaheseinte ja kommunikatsioonideta, katus vajas remonti ja tõstmist. Ühe ruutmeetri turuväärtuseks hinnati
3. jaanuari 2009 seisuga 7000 krooni ehk 447 eurot 38 senti. Arvestades pööningu eksperdihinnangukohast väärtust ning müüdava pööningu pindala oleks hind 455 000 krooni ehk 29 079 eurot. Korteriühistu
4. juuni
5. a otsuse alusel tuleb sellele lisada ehituskulu. Liites kulud pööningu ehituseelsele väärtusele, on summaks 710 244 krooni ehk 45 394 eurot 59 senti. Lepingus kokkulepitud müügihind on aga suurem, so 770 000 krooni ehk 49 211 eurot 97 senti. Sarnasele tulemusele (54 800 eurot +/- 10%) jõuti pööningut sellisena, nagu see
6. detsembril 2010 oli, arvestades ka Osaühingu KINNISVARABÜROO UUS MAA (Uus Maa Kinnisvara) eksperdihinnangus. Kaanon Kinnisvara eksperdihinnangus on hinnatud pööningukorruse väärtus
7. mai
8. a seisuga, mitte võõrandamise aja seisuga. Seetõttu on see asjakohatu ja tuleb hinna leidmisel jätta tähelepanuta. Täidetud on ka

§ 81

lg 2 p-s 4 sätestatud tingimus võõrandamisest saadava tulu kulutamiseks korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks ja parendamiseks. Viidatud sätte järgi võib võõrandamisest saadud tulu kulutada ka remondi tegemiseks võetud laenu tagasimaksmiseks, kui on tõendatud, et seda raha on kulutatud mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks ja korteriomanikul on vastavate kulutuste kandmise kohustus (

§ 81lg 3).

Võõrandamislepingu p 4.3 järgi tasutakse hind elamut haldavale korteriühistule eesmärgiga rahastada korteriühistu

1. juunil
2. ja
3. juunil 2009 otsustatud töid. Nimetatud tööd ja laen on vajalikud kaasomandi osa korrashoiuks ja parendamiseks ja ka

tjatel on nende kulutuste kandmise kohustus. 5.

tjad palusid apellatsioonkaebustes maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.

tja I palus alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.

tjad toetasid vastastikku teineteise apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. veebruari
3. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus muutis ka asja hinda. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus võrdsetes osades

tjate kanda. Ringkonnakohus ei korranud maakohtu otsuse põhjendusi, kuid täiendas neid. Pooled ei vaidle, et hagejateks on sama elamu korteriomanikud ning et tahteavalduse osa eraldamiseks vajaliku võõrandamislepingu sõlmimiseks on teinud vähemalt ⅔ elamu korteriomanikest.

tjad on pidanud enda õigusi kahjustavaks seda, et müügihind on liiga madal ja

tjad ei saa raha kätte, samuti kahjustavad neid lepingu edasilükkavad tingimused. Lepingu p-dest 5.1–5.3 nähtub, et edasilükkavate tingimustega seotud kohustused on pandud üksnes ostjatele. Hagejad on saanud pööninguosa ümberehituseks ehitusloa.

tjad on olnud vastu pööninguosa müügile hagejatele lepingus ettenähtud tingimustel ning ei ole mõistetav, kuidas võiks kahjustada nende huve olukord, mil leping jääbki jõustumata ja saabub olukord, mida nad on soovinud.

tjad ei ole esitanud vastupidist väidet hagejate ringkonnakohtu istungil esitatud väitele, et kõigi ülejäänud korteriomanikega, kes lepingu sõlmimisel ei osalenud, on saavutatud kokkulepe lepinguga ühinemise kohta. Seega tuleneb edasilükkava tingimuse viibimine üksnes

tjatest endist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et

§ 81

lg 2 p-s 3 sätestatud võõrandamise hetk on võlaõigusliku kohustustehingu sõlmimise aeg.

tjate käsitlus muudaks

§ 81

sisutühjaks, sest sel juhul ei oleks osutatud sättes märgitud võõrandamislepinguid üldse võimalik sõlmida. Kaasomandiosa kaotusele

§ 81

alusel ei tule kohaldada sarnaseid põhimõtteid, nagu kohaldatakse abikaasade ühisvara jagamisel või kaasomandi lõpetamisel. Korteriomandite kaasomandiosa võõrandamisel ei lõpe ühine omand nagu teistel mainitud juhtudel, vaid muutub üksnes selle ulatus. Õige on ka maakohtu järeldus, et müügihind 770 000 krooni (49 211 eurot 97 senti) vastas lepinguesemeks oleva 64,9 m2 suuruse pööningupinna harilikule väärtusele lepingu sõlmimise ajal, 20. detsembril 2010. Uus Maa Kinnisvara arvestas hinnangu andmisel ka kohtuvaidlustega, mis vähendavad vara väärtust.

tjad ei ole põhjendanud, miks kohtuvaidlused ei muuda vara turul vähem atraktiivseks. Arvestatud on ka seda, et tegu on ehitusjärgus objektiga. Jääb ebaselgeks, millal Kaanon Kinnisvara hinnang telliti ja millal hindaja objekti tegelikult üle vaatas. Ehitusekspertiis kajastab eksperdi arvamust pööningukorrusel 25. jaanuari 2012. a seisuga tehtud ehitustööde maksumuse kohta ega käi asjas tuvastavate asjaolude kohta.

§ 81

lg 2 p-s 4 ja lg-s 3 on võõrandamisest saadava tulu kasutamiseks ette nähtud kaks võrdväärset alternatiivset alust, mille kohaselt tulu kas makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks. Lepingus on viidatud korteriühistu üldkoosolekute otsustele, milles on elamu remonditööde tegemises kokku lepitud. Otsustes on tehtavad tööd loetletud ja

tjad ei ole ühegi töö puhul väitnud, nagu ei oleks tegemist tööga, mille tegemise kohustust neil ei ole. Pealegi on

tja I juba 12. juunil 2008 andnud nõusoleku müügihinna remondifondi kandmiseks ega ole mõistetavalt põhjendanud, miks ei ole see õigustatud.

§ 81

lg 2 p 4 ja lg 3 kohaldamise eelduseks on elamu korteriomanike ühiste huvide järgimine ning ei ole tähtis, et korteriomanikul on teistsugused soovid ja huvid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7.

tjad paluvad ühises kassatsioonkaebuses nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

tjate arvates on kohtud ekslikult leidnud, et hagi rahuldamisel ei ole tegemist

tjate omandiõiguse kaotusega. Sisuliselt on tegu sundvõõrandamisega ning põhiseaduse (PS) §-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse riivega. Sellest tulenevalt tuleb omandi kaotuse eest makstav hüvitis määrata kindlaks omandi kaotamise aja seisuga. Ekslik on kohtute seisukoht, et korteriomaniku hüvitise omandiõiguse kaotuse eest võib maksta välja korteriühistule juhul, kui sellega ei kaeta korteriühistu vajalikke kulutusi. Seejuures on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et tööd, mille rahastamiseks pidi ostuhind korteriühistule makstama, olid lepingu sõlmimise ajaks tehtud. Hagejad ei ole tõendanud, et kulutused, mida soovitakse ostuhinna eest teha, oleksid vajalikud. Hagejad tuginesid sellele, et ostuhinna arvel soovib korteriühistu tagastada pangalaenu. See eesmärk ei ole kirjas lepingus. Samuti ei ole see kooskõlas

§ 81lg-ga 3.

Kui kohtud on

§ 81

kohaldanud õigesti, tuleks see säte jätta kohaldamata vastuolus tõttu PS §-ga 11 ja § 32 lg-ga 1. Täidetud ei ole

§ 81

lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus, kuna tahteavaldust ei ole andnud ⅔ korteriomanikest. Lepingu on sõlminud 10 müüjat ja 2 ostjat. Olukorras, kus elamus on 16 korteriomandit, pidanuks lepingus olema vähemalt 11 müüjat. Kohtud on põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjas koostatud eksperdiarvamuse pööningukorruse remonditööde maksumuse kohta. Korteriühistu

1. juuni 2009 üldkoosoleku otsusega määrati pööningukorruse müügihinnaks 7000 krooni/m2, millele lisandub pööningukorruse eluruumiks väljaehitamise kulu.
2. Hagejad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg-te 4 ja 5 alusel tühistada olenemata kassatsioonkaebuse põhjendustest ja asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4. Kolleegium käsitleb esmalt asja lahendamise menetluse liiki (I), seejärel puudutab vaidluse sisuga seotud küsimusi (II) ja lõpetuseks teeb menetluslikud otsustused (III). I
5. Kolleegium leiab, et kohtud on ekslikult lahendanud hagita asja hagimenetluses ja see võis oluliselt mõjutada asja lahendamise tulemust. Seetõttu tuleb kohtute otsused tühistada ja asi maakohtus uuesti hagita menetluse sätete järgi läbi vaadata.
6. Kolleegiumi arvates tulenevad

§ 81alusel esitatud nõuded korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning järelikult tuleb need Ts

MS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi lahendada hagita menetluses. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatakse hagita menetluses asju, mis tulenevad korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis

§ 9

kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis

§ 14

järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks.

§ 81

paikneb

2. peatükis „Valitsemine" (nagu ka §-d 9 ja 14).

§ 8

lg 1 kohaselt on korteriomanike ühisuseks korteriomanike kaasomandi esemega seotud õigussuhted. 13.

§ 81

lg 1 alusel esitatud nõude hagita menetluses lahendamise vajalikkust kinnitab ka asjaolu, et hagimenetluse eripära järgi seoks tehtav lahend TsMS § 457 lg 1 järgi üksnes vaidluse pooli, st saamaks kõigi korteriomanike suhtes ühtmoodi kehtivat kohtulahendit, peaks vajalike tahteavalduste andmist hagema kõik korteriomanikud. On ka ilmne, et kaasomandi osa eraldamine puudutab ühtmoodi kõiki korteriomanikke, mistõttu peaks tehtav lahend ka neid kõiki siduma ja vaidlus tervikuna lahendatama (vt ka Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p-d 13 ja 14). Hagita menetluse algatamisel kaasab kohus TsMS § 198 lg 3 ja § 614 alusel menetlusosalistena aga kõik korteriomanikud, mis tagab kõigile neile seisukohtade esitamise võimaluse ja lahendi kehtivuse kõigi suhtes. TsMS § 477 võimaldab lihtsustatud menetlust, mh ei takista teiste korteriomanike võimalik soovimatus kohtumenetluses seisukohta avaldada asja lahendamist ka nende suhtes. Hagimenetluse reeglite järgi oleks kõigi korteriomanike kohta kehtiva lahendi saamine aga raskendatud. TsMS § 172 lg 1 võimaldab menetluskulude jaotamisel arvestada erinevate korteriomanike osaluse ulatust menetluses.
3. Hagita asja lahendamine hagimenetluses ei ole TsMS § 631 lg-st 4 ja § 668 lg-st 4 tulenevalt üldjuhul selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada, isegi kui selle kohta on esitatud väide vastavalt apellatsioon- või kassatsioonkaebuses (vt ka Riigikohtu
4. mai
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18-20). Praeguse asja lahendamisel loeb kolleegium rikkumise siiski sedavõrd oluliseks, et see annab aluse tühistada kohtute otsused ka kaebuseta. Seda põhjusel, et asi on lahendatud üksnes kahe korteriomaniku hagiavalduse alusel. Teised korteriomanikud ei ole menetlusse kaasatud ega ole enda esindamiseks hagejatele õigust andnud. Seega ei ole ka välistatud, et mõni muu korteriomanik alustab uut vaidlust

tjatega, tuginedes sellele, et praeguses vaidluses tahteavalduse asendamata jäämine nende suhtes ei kehti ja nad saavad ikkagi hageda sama tahteavalduse andmist. Selle vältimiseks ja menetluse kontsentreerimiseks on ainus võimalus lahendada asi tervikuna uuesti hagita menetluses. Otsuse tühistamiseks ei oleks põhjust, kui hagejana (või vähemalt hageja poolel kolmanda isikuna) olnuks kaasatud kõik korteriomanikud. II 15. Lisaks on kohtud kolleegiumi hinnangul valesti kohaldanud

§ 81lg 2 p 3.

Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et

§ 81

alusel korteriomandi kaasomandi osa võõrandamine on olemuslikult erinev kaasomandi lõpetamisest. Tegemist on analoogilise olukorraga kaasomandi lõpetamisel korteriomandite moodustamisega, mille puhul läheb seni tervikuna kaasomandis olnud ehitis osaliselt korteriomandite reaalosade koosseisu, mida on võimalik hageda ka AÕS § 77 lg 2 alusel (vt ka nt Riigikohtu 21. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-04, p 18).

§ 81

alusel esitatud nõude rahuldamise korral lõpeb korteriomaniku omand võõrandatavale kaasomandi osale. Järelikult on tegemist PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtte riivega sarnaselt kaasomandi lõpetamisele või ühisvara jagamisele (vt nt Riigikohtu 9. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9; 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15). Seega tuleb

§ 81

lg 2 p-s 3 sätestatud eelduse kontrollimisel võõrandatava osa väärtus määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga, lähtudes sarnastest põhimõtetest kui kaasomandi lõpetamisel ja ühisvara jagamisel. Vastupidist tõlgendust ei saa tuletada ka

§ 81lg 2 p 3 sõnastusest.

Ringkonnakohus on ekslikult samastanud võõrandamislepingu sõlmimise võõrandamisega. 16. Kolleegium leiab, et kuigi võõrandatava kaasomandiosa väärtus tuleb leida võimalikult võõrandamise, st omandi kaotamise seisuga, ei ole müügilepingu eelneva sõlmimise korral teiste korteriomanike poolt vähemalt üldjuhul põhjendatud vara väärtuse hindamisel arvestada väärtuse tõusu, mis on tingitud müüdava pinna või elamu renoveerimistöödest, mis on tehtud pärast müügilepingu sõlmimist. Müüdava vara koosseisu tuleb seega arvestada müügilepingu sõlmimise ja selle hinda omandi kaotamise aja seisuga. Seega tuleb müügilepingu eelneva sõlmimise korral

§ 81

lg 2 p-s 3 toodud eelduse kontrollimisel arvestada võõrandatava osa väärtust seisundis, kus neid parendusi ei oleks tehtud, st väärtus tuleks leida võimalikult omandi kaotamise aja seisuga, kuid seisundis, milles võõrandatav kaasomandiosa oli müügilepingu sõlmimise aja seisuga. Hagita menetluses on kolleegiumi arvates kohtul võimalik ka ette määrata hind, millega kaasomanik on kohustatud kaasomandi osa müügiga nõustuma, või tingimused, millega see pannakse nt enampakkumisele, kahandamaks ajas toimuvate hinnamuutuste mõju. 17. Kolleegiumi arvates võib asja uuel läbivaatamisel olla otstarbekas teha pooltele ettepanek uute arvamuste esitamiseks võõrandatava vara väärtuse kindlaksmääramiseks või määrata ekspertiis, lähtudes väärtuse hindamisel praeguse otsuse p-des 15 ja 16 toodud põhimõtetest. Senises menetluses võõrandatava vara väärtuse tõendamiseks poolte esitatud asjatundjate arvamused kajastavad vara väärtust praeguse ajaga võrreldes tunduvalt varasema seisuga. Kõige hilisem neist on

tja I esitatud Kaanon Kinnisvara hinnang, kuid seegi on esitatud rohkem kui kahe aasta taguse aja seisuga. Samuti on ringkonnakohus toonud välja selles hinnangus sisalduvad vastuolud ja probleemid. Kolleegium märgib lisaks, et asjale tehtud kulutused ei pruugi alati kajastuda asja väärtuse sama suures tõusus. Praeguses asjas on nii hagejad kui ka

tjad tuginenud väärtuse määramisel pööningul tehtud ehitustööde maksumusele. Kui võõrandatava vara väärtust on võimalik kindlaks teha, tuginedes täpsemale metoodikale, tuleks seda eelistada. Samas on kohtul väärtuse määramisel õigus kohaldada TsMS § 233 alusel seal nimetatud eeldustel ka diskretsiooniõigust. 18.

§ 81

lg 2 p 4 järgi on üheks eelduseks, mis peab olema täidetud, et korteriomanikult saaks nõuda tahteavaldust kaasomandi osa võõrandamiseks, see, et võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks. Kolleegium leiab, et eelduslikult tuleks saadav tulu maksta viidatud punkti esimese alternatiivi järgi korteriomanikele. Punkti teise alternatiivi rakendamine riivab PS §-st 32 tulenevat korteriomaniku omandipõhiõigust ning seetõttu tuleks seda rakendada üksnes juhul, kui on tõendatud raha kasutamise vajadus hoone korrashoiuks või parendamiseks. Seejuures tuleb arvestada

§ 81

lg-s 3 sätestatud nõuet, et korteriomanikel peab olema kohustus selliseid kulutusi kanda. Kolleegium märgib, et tehtud kulutused ei pea olema tingimata vajalikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõttes.

§ 81lg 2 p 4 lubab teha kulutusi ka kaasomandi osa parendamiseks.

Samuti võib korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu üldkoosolek häälteenamusega otsustada teha elamule kulutusi, mida võib pidada kasulikeks TsÜS § 63 p 2 mõttes, kui need mahuvad KÜS § 151 järgsete kulude hulka (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 28).
3. Praeguses asjas tuleneb lepingu p-st 4.6, et ostuhind kantakse elamus moodustatud korteriühistu remondifondi, et teha selle arvel korteriühistu
4. juuni
5. a üldkoosolekul otsustatud lepingu pdes 4.6.1-4.6.7 nimetatud tööd. Lisaks on märgitud, et ostuhinda võidakse kasutada võimalike tulevikus vastu võetavate korteriühistu üldkoosoleku otsuste alusel muude elamu korrashoiuks ja parendamiseks vajalike tööde tegemiseks. Pooled ei vaidle, et lepingu p-des 4.6.1-4.6.7 nimetatud tööd on vähemalt osaliselt tehtud. Hagejad tuginesid menetluse käigus mh sellele, et võõrandatava osa müügist saadud raha arvel soovitakse maksta tagasi remondiks võetud pangalaenu. Ringkonnakohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud. Maakohus leidis, et ostuhinna arvel võib tasuda ka remonditööde tegemiseks võetud laenu. Kolleegiumi hinnangul ei saa võrdsustada kulutuste tegemist remondile ning laenu tagasimaksmist. Viimast ei ole lepingus ostuhinna arvel tehtavate kulutuste hulgas välja toodud. Samuti ei ole kohtud tuvastanud, et

tjatel oleks kohustus tasuda korteriühistule laenumaksete tasumiseks ostuhinnast nende osale vastavad summad. Sellise kohustuse aluseks võiks olla näiteks korteriühistu üldkoosoleku otsus. 20. Kassatsioonkaebuses on esitatud esimest korda väide, et

§ 81

lg-s 1 nimetatud tahteavalduse on andnud vähem kui ⅔ korteriomanikest, millest tulenevalt ei ole täidetud

§ 81lg 2 p-s 2 nimetatud eeldus hagejate nõude rahuldamiseks. Ts

MS § 688 lg-test 3-5 tulenevalt ei saa kassatsioonimenetluses üldjuhul uusi faktilisi väiteid esitada. Kolleegium märgib siiski, et tuvastatud asjaoludel on lepingu poolteks elamu 16 korteriomandist 11 omanikud, st rohkem kui ⅔ korteriomanikest. Oluline ei ole see, et ühe korteriomandi omanikud on lepingus märgitud ostjatena. Samuti on ringkonnakohus välja toonud, et hagejate väitel on ülejäänud korteriomanikega (välja arvatud

tjad) saavutatud kokkulepe lepinguga ühinemise kohta ning

tjad ei ole selle kohta vastuväiteid esitanud (vt ringkonnakohtu otsuse lk 12). 21. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et lepingus sisalduvad edasilükkavad tingimused ei kahjusta

tjaid ebamõistlikult. Edasilükkavad tingimused on ette nähtud lepingu p-s 5.1.1, mille kohaselt on tingimuseks lepingu poolteks mitteolevate korteriomanike ühinemine lepinguga, ning ps 5.1.2, mille kohaselt on tingimuseks eluruumide ehitamiseks ehitusloa saamine. Ringkonnakohus tuvastas, et hagejad on ehitusloa saanud, seega on p-s 5.1.2 nimetatud tingimus saabunud. Nagu eespool viidatud (vt praeguse otsuse p 20), on ringkonnakohus välja toonud ka asjaolu, et ülejäänud korteriomanikega on kokkulepe saavutatud. Seega takistavad lepingu p-s 5.1.1 toodud tingimuse saabumist üksnes

tjad. Kui

tjad soovivad edasilükkava tingimuse saabumist, saavad nad ise enda nõusoleku andmisega seda saavutada. III

1. Maakohus seadis hagi tagamiseks kinnistusraamatusse eelmärked. Kuivõrd TsMS § 616 võimaldab korteriomandi asjades kohaldada esialgset õiguskaitset, saab see jääda kehtima ka asja menetlemisel hagita menetluses.
2. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tjatele tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. 24. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtus, sõltuvalt asja lahendamise tulemustest. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Jaak Luik