) § 751 lg 2 p 2 alusel. Vahekohtu otsust, mis lõpetab vahekohtu menetluse kompromissiga olukorras, kus kompromissi ei ole sõlmitud ning üks pool ei ole vahekohtu otsust
lg 1 kohaselt ise allkirjastanud, ei saa pidada vastavaks ei headele kommetele ega ka avalikule korrale. Vastasel korral tuleks allkirja võltsimist pidada Eesti avaliku korra ja heade kommetega kooskõlas olevaks tegevuseks. Lisaks on dokumendi võltsimine karistusseadustiku § 344 kohaselt karistatav. Arvestades, et suure tõenäosusega on ka võlatunnistus võltsitud, on avaldajal kahtlus, et vahekohtu otsus tuleb tühistada ka
lg 1 p 2 alusel.
lg 1 p 2 alusel tühistab kohus vahekohtu otsuse, kui pool tõendab, et vahekohtu kokkulepe on Eesti õiguse kohaselt tühine. 3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Vahekohtumenetluse poolteks olid puudutatud isik ja S. Lepik, avaldaja ei olnud vahekohtumenetluse pooleks. Nõue pärijate vastu ei kuulu enam vastustajale, vaid on tasaarvestuse tõttu üle läinud S. Lepiku abikaasale Krista Lepikule, kellele puudutatud isik on üle andnud ka kõik asjaga seotud dokumendid. Avaldaja väited S. Lepiku allkirjade võltsimise kohta ja kohustuse mittevõtmise kohta on paljasõnalised ja alusetud. Selles, et Armand Reinmaa esindas S. Lepikut, ei esinenud huvide konflikti. Vahekohtu otsusele on alla kirjutanud S. Lepik isiklikult. Kuna S. Lepik nõustus kompromissi tingimustega, oli vahekohtul õigus menetlus lõpetada kompromissiga ning see ei olnud vastuolus avaliku korra ega heade kommetega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lg 1), siis on praeguse tühistamisavalduse kohtusse esitamine selline pärandvara säilimiseks vajalik toiming AÕS § 72 lg 4 tähenduses, mille tegemisega ei saa oodata pärandvara ühisuse lõpetamiseni. Ringkonnakohus rõhutas, et isegi siis, kui ühel kaaspärijal ei oleks ilma teiste kaaspärijateta õigust pärandvara ühisusse kuuluvat õigust kohtulikult, käesoleva tühistamisavalduse esitamise teel kaitsta, siis ei saaks kohus ikkagi jätta avaldust läbi vaatamata, põhjusel, et avaldaja tugines avalduses muuhulgas ka
lg 2 asjaoludele, mis paneb kohtule, vastavate asjaolude esinemise korral, vahekohtu otsuse omal algatusel tühistamise kohustuse. See tähendab, et kohtul tuleb vahekohtu otsus tühistada sõltumata sellest, kas selleks esitati avaldust esitama õigustatud isiku poolt avaldus või mitte. Puudutatud isik leidis, et ta ei saa olla praeguses menetluses puudutatud isikuks põhjusel, et puudutatud isik tasaarvestas vaidlusalusest vahekohtu otsusest tuleneva nõude nõudega, mis ühel vahekohtu menetluse poole pärijal (Krista Lepikul) oli puudutatud isiku suhtes. Ringkonnakohus ei nõustunud sellise käsitlusega. Puudutatud isikuks tuleb hagita menetluses pidada isikuid, kelle õigusi vahekohtu menetlus puudutab. Puudutatud isik ei tuginenud sellele, et Krista Lepik oleks astunud puudutatud isiku asemele sellesse võlasuhtesse, mis tekkis avaldaja õiguseellase ja puudutatud isiku vahel vahekohtu otsusega kinnitatud kompromissi alusel. Seega ei väljunud puudutatud isik vahekohtu otsuse alusel tekkinud õigussuhtest täielikult, vaid üksnes tasaarvestas nõuded, mis vahekohtu otsuse alusel tekkisid. Olukorras, kus pärast tasaarvestust ilmneb, et nõuet, mida tasaarvestati, ei olnud olemas, võivad tekkida isikule, kes oma nõuet tasaarvestas (puudutatud isik), õiguslikud tagajärjed. Sellest tulenevalt ei saa järeldada, et vahekohtu otsuse tühistamine ei riiva puudutatud isiku õigusi. 6. Avaldaja taotles ekspertiisi korraldamist selleks, et selgitada välja, kas võlatunnistusel ja vahekohtu otsusel olevad allkirjad on kirjutanud S. Lepik ning millal need on antud. Ringkonnakohus leiab, et ekspertiisi korraldamisest tuleb keelduda.
Ekspertiisi määramine on seega kohtu õigus, mida kohus saab kasutada põhjendatud juhtudel.
lg 3 p 4 kohaselt võib kohus tõendite kogumise taotlusest keelduda ning tõendit mitte koguda, kui tõendi esitamise ja kogumise vajadust ei ole põhjendatud ning
lg 1 pst 2 tulenevalt ei ole asjas tähtsust sellisel tõendil ning vastavat asjaolu tõendav tõend ei kuulu vastuvõtmisele, mille tõendamiseks on juba piisavalt tõendeid esitatud. Seega saab kohus määrata ekspertiisi üksnes juhul, kui ekspertiisi määramine on põhjendatud. Kohtul ei lasu ekspertiisi määramise kohustust üksnes põhjusel, et menetlusosaline seda taotleb. Avaldaja põhjendas ekspertiisi määramise taotlust sellega, et tal on kahtlus, et võlatunnistusel ja vahekohtu otsusel olevat allkirja ei ole andnud S. Lepik. Avaldaja väitis, et tal tekkis kahtlus põhjusel, et tema pärijana ei tea, et tema isa oleks sellise lepingu sõlminud või et tema isa oleks niisuguse rahasumma saanud. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et täisealine poeg ei tea, et isa osales vahekohtumenetluses või millise kohustuse tõttu andis isa võlatunnistuse ja sõlmis vahekohtumenetluses kokkuleppe, ei muuda isiku allkirjastatud dokumente ebausutavaks. Avaldaja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et avaldajal oli muus osas täielik ja kõikehõlmav ülevaade oma isa majandustegevuses tehtud toimingutest. Tsiviilasjas esitatud pärimisdokumentidest nähtub, et S. Lepiku pärandvara koosseisu kuulus märkimisväärne vara, mille majandamiseks oli aktiivne majandustegevus vajalik. Seetõttu ei ole iseenesest ka väga erandlik, et selline võlatunnistus võidi anda ning et S. Lepik võis sõlmida nii suure summa kohta kompromissi. Ekspertiisi määramist ei põhjenda ka see, et S. Lepikut esindas vahekohtumenetluses vandeadvokaat Armand Reinmaa, kes on esindanud kohtumenetlustes ka puudutatud isikut. See, kui üht isikut esindab advokaat, kes on varem esindanud ka vastaspoolt, ei muuda usutavaks väidet, et isiku antud allkirjad on suure tõenäosusega võltsitud. See, kui sama advokaat on erineval ajal esindanud samu isikuid, ei ole iseenesest lubamatu. Lubamatuks saab seda pidada üksnes siis, kui esinevad asjaolud, mille alusel tuleks jõuda veendumusele, et advokaat käitus ebaausalt. Selle eeldusena tuleks muu hulgas tuvastada, et advokaat on samu pooli esindanud samas asjas ja see ei olnud pooltele teada või pooled ei ole seda lubanud või advokaat on sellega kahjustanud ühe poole huve ja õigusi. Sellistele asjaoludele ei ole avaldaja viidanud. Samuti ei nähtu selliseid asjaolusid ka tsiviilasja toimikust. Vastupidi, ka Eestis toimuvas vahekohtumenetluses võib lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud põhimõttest, et vandeadvokaadi puhul võib esindusõigust eeldada ning üldjuhul piisab esindusõiguse kontrollimiseks vandeadvokaadi kinnitusest esindusõiguse kohta. Isegi siis, kui S. Lepiku allkirja ei oleks vahekohtu otsusel olnud, oleks kompromissi sõlmimise tuvastamiseks ning S. Lepiku vahekohtu menetluses osalemise tuvastamiseks piisanud vandeadvokaadi kinnitusest esindusõiguse kohta. Praegusel juhul kinnitas vandeadvokaat Armand Reinmaa, et ta esindas S. Lepikut. Asjaolusid, mis annaksid aluse selles kahelda, ei esine. Avaldaja soovib ekspertiisiga tõendada, et S. Lepik ei ole võlatunnistusele ja vahekohtu otsusele alla kirjutanud. Kohus nõustus avaldajaga, et asjaolu, kas S. Lepik allkirjastas vahekohtu otsuse ja võlatunnistuse, on käesoleva tsiviilasja raames tõendamisele kuuluvad asjaolud. Ringkonnakohus leidis, et selle asjaolu tõendamiseks on esitatud piisavalt tõendeid, Seda, et S. Lepik allkirjastas võlatunnistuse ja vahekohtu kokkuleppe, tõendavad mitmed tõendid, näiteks S. Lepiku allkirjad vaidlusalustel dokumentidel. Vahekohtu otsusele on lisaks S. Lepikule alla kirjutanud ka vahekohtunik vandeadvokaat E. Vabamets ning puudutatud isiku esindaja. Vahekohtu otsuse saatis ringkonnakohtule vandeadvokaat E. Vabamets, kes ühtlasi kinnitas, et tema allkiri vahekohtu otsusel on ehtne. Juhul kui asuda seisukohale, et S. Lepiku allkiri sellel otsusel on võltsitud, siis peaks see tähendama ka seda, et võltsimises osalesid puudutatud isiku esindaja ning vahekohtunikuna tegutsenud vandeadvokaat E. Vabamets. Ringkonnakohus seda aga usutavaks ei pidanud. Kuivõrd vahekohtu otsusele eelnes kompromissi sõlmimine, mille allkirjastas S. Lepiku eest vandeadvokaat Armand Reinmaa, siis pidanuks võltsimises osalema ka nimetatud vandeadvokaat. Ka seda ei pidanud ringkonnakohus usutavaks. Veelgi enam, pärast vahekohtu otsuse tegemist esitati ringkonnakohtule kokkulepe, millest nähtub, et S. Lepiku abikaasa Krista Lepik kinnitab, et ta on teadlik S. Lepiku koostatud võlatunnistusest ja vahekohtumenetlusest. K. Lepik tunnistas vahekohtu otsust ja selle aluseks olevat kompromissi. Juhul kui S. Lepiku allkiri oleks võltsitud, tähendaks see, et ka K. Lepik oleks pidanud võltsimises olema, mida pidas ringkonnakohus samuti ebausutavaks. Ringkonnakohus leidis, et lähtuda tuleb
lg-s 1 sätestatud põhimõttest, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid on ehtsad. Dokumentaalsed tõendid saab kõrvale jätta juhul, kui dokumentide võltsitusele tuginev menetlusosaline oma väiteid põhistab. Ringkonnakohus lähtus tsiviilasja lahendamisel ja asjaolu kontrollimisel, kas S. Lepik allkirjastas võlatunnistuse ja vahekohtu otsuse, järgmistest dokumentaalsetest tõenditest: vahekohtu otsus (tl 37—38), võlatunnistus (tl 30), vandeadvokaat Armand Reinmaa kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta (tl 35), võlga puudutav kokkulepe (tl 31), vahekohtumenetluses sõlmitud kompromiss (tl 36) ja Krista Lepiku allkirjastatud kokkulepe (tl 107). Nende tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et S. Lepik allkirjastas viidatud dokumendid, vastavad kohustused võttis, ning et S. Lepik oli vahekohtumenetlusest teadlik ja osales selles nii isiklikult otsust allkirjastades kui ka vandeadvokaadist esindaja vahendusel. Avaldaja ei ole mitte kuidagi usutavaks muutnud seda, et mõni nendest dokumentidest võiks olla võltsitud. Selliseid asjaolusid ei ole avaldaja kohtule esitanud. Seega ei ole alust jätta viidatud dokumente kõrvale ning nendest tuleb asjaolude tuvastamisel lähtuda. Dokumentide võltsitust ei muuda usutavaks ka see, et avaldaja väitel on S. Lepiku allkirjad erinevatel dokumentidel erinevad. Ringkonnakohus rõhutab, et täpselt identseid allkirju ei esine ning kohus, eriteadmisi mitteomavana, ei näe erinevates S. Lepiku allkirjades selliseid erisusi, mis viitaksid võltsitusele. Ka avaldaja ei ole esitanud konkreetseid väiteid selle kohta, mis täpselt annab alust järeldada, et võrdlemisel on allkirjad sedavõrd erinevad, et see viitab võltsimisele.
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ka
lg-s 2 sätestatud asjaolusid või muid asjaolusid, mis annaksid aluse vahekohtu otsuse tühistada. Kuivõrd S. Lepik sai osaleda ja osales vahekohtumenetluses, ei esine asjaolusid, mis viitaksid sellele, et vahekohtu otsus oleks vastuolus avaliku korraga. Seejuures märgib ringkonnakohus, et ei saa nõustuda avaldajaga, et avaliku korrana
Kohus ei ole tuvastanud ka asjaolusid, mis viitaksid sellele, et vahekohtu otsus oleks vastuolus heade kommetega.
Lepiku pärijal olla
lg-s 1 sätestatud avalduse esitamise õigust, seda ka mitte
Menetluse kulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda, sest avaldaja esitas põhjendamatu avalduse (
Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu määruse täies ulatuses ning palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha Riigikohtul uus määrus või tühistada ringkonnakohtu määrus ja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Avaldaja on seisukohal, et ringkonnakohus on ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmisel rikkunud kohtu selgitamiskohustust, eksinud
Asja lahendamisel on sõlmküsimuseks, kas S. Lepiku allkiri vahekohtu otsusel ja võlatunnistusel, samuti kokkuleppel, millega nimetati vandeadvokaat E. Vabamets vahekohtunikuks, on võltsitud. Seda asjaolu saab olukorras, kus S. Lepik on surnud ning vaidlusaluste dokumentide allkirjastamise protsess ei ole avaldajale teada, tõendada üksnes ekspertiisiga. Kui ringkonnakohus leidis, et avaldaja ei ole oma ekspertiisitaotlust piisavalt põhistanud, tulnuks avaldajale seda selgitada ning anda võimalus taotlust täiendavalt põhistada. Ringkonnakohus tegi avaldaja jaoks täiesti üllatavalt menetlust lõpetava määruse.
lg 3 p 2 alusel saab kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest üksnes juhul, kui asjaolu kohta, mida tõendiga tõendada soovitakse, on juba esitatud küllaldaselt tõendeid. Avaldaja hinnangul ei olnud esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et S. Lepiku allkiri on võltsitud. Seda asjaolu soovis avaldaja tõendada ekspertiisiga. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas sai ringkonnakohus vahekohtu otsuse ja võlatunnistuse alusel jõuda järeldusele, et need dokumendid ei ole võltsitud. Vaidlustatud dokumentidel allkirja võrdlemise tulemusel ei ole puht loogiliselt võimalik jõuda ilma võrdlusmaterjalita järeldusele, et tegemist on originaalallkirjadega. Avaldaja teavitas ringkonnakohut võrdlusdokumentide olemasolust ning selgitas, et esitab need ekspertiisitaotluse rahuldamisel ekspertiisi tegemiseks. Allkirja võltsimist ega vastupidi ka allkirja õigsust ei saa tõendada A. Reinmaa kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta, vahekohtumenetluses väidetavalt sõlmitud kompromiss ega ka tõik, et Krista Lepik aktsepteeris võlatunnistusest ja vahekohtu otsusest tulenevaid kohustusi. Nende asjaolude alusel ei ole võimalik hinnata, kas S. Lepiku allkiri oli võltsitud või mitte. Avaldaja palub
lg 2 alusel Riigikohtu abi dokumentide originaalide (võlatunnistus, vahekohtu otsus ja E. Vabametsa vahekohtunikuks nimetamise kokkulepe) Krista Lepiku valdusest väljanõudmiseks, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituut saaks dokumentide originaale ekspertiisi tegemisel arvesse võtta. 12. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu. Ringkonnakohus on oma määruses tuvastanud, et kuna vahekohtu otsusel on S. Lepiku allkiri, siis tuleb sellele päevale järgnevast päevast hakata lugema
lg-s 1 sätestatud tähtaega, mistõttu avaldajal ei saa olla
lg-s 1 sätestatud avalduse esitamise õigust ja seda ka mitte
Seetõttu tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. Avaldaja esiletoodud asjaolud ei anna alust vahekohtu otsust tühistada. Avaldaja soovis ekspertiisiga tõendada, et S. Lepik ei ole võlatunnistusele ja vahekohtu otsusele alla kirjutanud. Ringkonnakohus leidis, et nende asjaolude tõendamiseks on piisavalt tõendeid. Seda tõendavad S. Lepiku allkirjad vaidlusalustel dokumentidel. Ekspertiisi määramist ei saa pidada vajalikuks vaid põhjusel, et avaldaja ei nõustu pärijana oma kohustusi täitma. Ringkonnakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Ringkonnakohus on põhjendanud, miks avaldaja esiletoodud asjaolud ei saa olla aluseks ekspertiisi määramisele, järelikult ei ole vaja neid asjaolusid rohkem põhistada. Ringkonnakohus ei ole tõendeid vääralt hinnanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb
lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
lg 4 järgi esitatakse vahekohtu otsuse tühistamise avaldus vahekohtu kokkuleppes märgitud ringkonnakohtule, kokkuleppe puudumise korral aga ringkonnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht. Kuna
Vahekohtu otsuse tühistamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (
15. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt on ringkonnakohus jätnud rahuldamata avaldaja ekspertiisitaotluse. Avaldaja taotles ringkonnakohtult ekspertiisi määramist, millega soovis tõendada, et S. Lepik ei ole vahekohtu otsusele ega vahekohtu kokkulepet sisaldavale võlatunnistusele ise alla kirjutanud. Ringkonnakohus leidis avaldaja vaidlustatud dokumentide põhjal, et tegemist on S. Lepiku enese allkirjaga, ning jättis avaldaja taotluse rahuldamata. Määruskaebuses väidab avaldaja, et ringkonnakohus on ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmisel oluliselt rikkunud kohtu selgitamiskohustust ning alusetult keeldunud ekspertiisitaotluse rahuldamisest. Avaldaja hinnangul ei olnud praeguses asjas esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et S. Lepiku allkiri oli võltsitud. Kolleegium leiab, et kohus saab keelduda
lg 1 p 2 alusel tõendi vastuvõtmisest üksnes siis, kui asjaolu positiivse tõendatuse kohta on juba piisavalt tõendeid kogutud, mitte aga siis, kui väidetava asjaolu kohta ei ole tõendeid kogutud. Nimetatud säte on mõeldud tagama menetlusökonoomiat olukorras, kus asjaolu kohta tõendite edasine kogumine oleks tarbetu ajakulu.
lg 5 esimese lause kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Eelnimetatud aktist tuleneb, et eksperdid ei saa allkirja võltsitusele hinnangut anda esitatud dokumentide koopiate põhjal. Seega soovis avaldaja esitatud tõendiga tõendada, et ringkonnakohus jättis alusetult ekspertiisi määramata ning dokumentide originaalid välja nõudmata. 17. Kolleegium leiab, et olukorras, kus toimikus olevad väidetavalt S. Lepiku allkirjastatud dokumendid on esitatud ärakirjadena, mitte algdokumentidena ja nendel dokumentidel S. Lepiku allkirjad visuaalselt erinevad üksteisest ning arvestades ka kassatsioonimenetluses esitatud uuringuaktis toodud asjatundja arvamust, tuleks ringkonnakohtul asja uuel arutamisel siiski kaaluda ekspertiisi määramist S. Lepiku allkirja võltsituse kahtluse kõrvaldamiseks või kinnitamiseks ja tõenäoliselt see ka määrata. Enne ekspertiisi määramise otsustamist tuleks ringkonnakohtul lahendada avaldaja taotlus (mis esitati Riigikohtule) nõuda
lg 2 alusel kohtu abil dokumentide originaalid (võlatunnistus, vahekohtu otsus ja E. Vabametsa vahekohtunikuks nimetamise kokkulepe) Krista Lepiku valdusest välja, et algdokumente saaks ekspertiisi tegemisel kasutada. 18. Kolleegium juhib avaldaja tähelepanu sellele, et kui vaidlusaluste dokumentide valdaja (avaldaja väitel on selleks Krista Lepik) keeldub dokumentide väljaandmisest, on avaldajal õigus esitada
lg 1 alusel hagi dokumentide valdaja vastu.
lg 1 sätestab, et kui isik esitab dokumendi väljaandmise nõudele põhistatud ja seadusliku vastuväite, võib dokumendi taotleja esitada dokumendi väljanõudmiseks selle valdaja vastu hagi tulenevalt võlaõigusseaduses või muus seaduses või lepingus ettenähtust ja taotleda hagi lahendamiseni põhiasja menetluse peatamist. Kohus määrab sel juhul dokumendi taotlejale dokumendi väljanõudmiseks tähtaja. Kolleegium märgib, et välistatud pole dokumendiga tutvumise nõude rahuldamine ka isiku suhtes, kelle valduses peab dokument seaduse järgi olema, kuid kes väidab, et dokumenti tema valduses pole (vt 17. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 15). 19. Menetluskulude jaotus jääb
lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest. 20. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon
Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.