3-1-1-93-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-93-13

1. oktoober 2013 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar I OÜ (endise ärinimega H OÜ) sõiduauto Aston Martin Rapide arestimine Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-3394 Y esindaja vandeadvokaat Jaak Siim, määruskaebus Prokuratuur, esindaja prokuröri abi Alar Lehemets
4. oktoober 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Y-i esindaja määruskaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Riigiprokuratuur esitas
6. aprillil 2013 Harju Maakohtule taotluse arestida kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise tagamiseks kahtlustatava H OÜ (praeguse ärinimega I OÜ) vara sõiduauto Aston Martin Rapide väärtusega 105 000 eurot.
7. Harju Maakohtu
8. aprilli
9. a määrusega arestiti KarS § 831 lg 1 või § 832 lg 1 alusel konfiskeerimise tagamiseks H OÜ-le kuuluv sõiduauto Aston Martin Rapide (VIN-kood XXXXXXXXXXX, endise registreerimisnumbriga XXX XXX).
10. Harju Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse kahtlustatava H OÜ kaitsjad ja menetlusvälise isiku Y-i esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ning Jaak Siim, kes taotlesid maakohtu määruse tühistamist ja sõiduauto Aston Martin Rapide aresti alt vabastamist. Määruskaebuse esitajad tuginesid muu hulgas väitele, et mootorsõiduk Aston Martin Rapide ei kuulunud selle arestimise hetkel mitte H OÜ-le, vaid Y-ile. H OÜ kasutas sõidukit rendilepingu alusel.
11. juuni
12. a ostu-müügileping oli tingimuslik ja selle alusel sõiduki omandiõigus H OÜle tegelikult üle ei läinud.
13. Tallinna Ringkonnakohtu
14. mai
15. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Muu hulgas ei nõustunud ringkonnakohus määruskaebuse esitajate väitega, et H OÜ ja Y vahel
16. juunil 2012 sõlmitud sõiduki Aston Martin Rapidi müügileping oli tingimuslik. Seega kuulus sõiduauto arestimise ajal H OÜ-le, mitte Y-ile. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
17. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse menetlusvälise isiku Y-i esindaja vandeadvokaat Jaak Siim, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistamist ja sõiduauto Aston Martin Rapide aresti alt vabastamist. Määruskaebuse esitaja põhjendab oma taotlust järgmiselt. 5.1 Ringkonnakohtu määrusega on piiratud Y-i õigusi ja seaduslikke huve, sest kohus jättis jõusse maakohtu määruse, millega arestiti mootorsõiduk Aston Martin Rapide, mis arestimise ajal kuulus Yile. Seetõttu on nimetatud äriühingul kui menetlusvälisel isikul KrMS § 384 lg 2 kohaselt kaebeõigus. 5.2 Ringkonnakohus on vääralt järeldanud, et arestitud sõiduk kuulus H OÜ-le. Määruskaebuse esitaja leiab, et sõiduk kuulus ja kuulub Y-ile. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Ringkonnakohus on seda sätet eiranud, jättes täielikult arvestamata S OÜ ja Y tahte
18. juuni
19. a müügilepingu sõlmimisel. Ühtlasi ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei arvesta kohtule esitatud sõiduki omandiõigust kinnitavaid tõendeid ega neil põhinevaid tehingupoolte esindaja selgitusi.
20. Vastuses määruskaebusele leiab prokuratuur, et see on põhjendamatu ega anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. KrMS § 384 lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema subjektiivseid õigusi või seaduslikke huve. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Seega saaks Y-il olla praeguses asjas määruskaebeõigus üksnes juhul, kui vaidlustatava kohtumäärusega otsustataks siduvalt tema õiguste üle.
22. Y vaidlustab kohtumäärust, millega kriminaaltulu konfiskeerimise tagamiseks arestiti H OÜ-le kuuluv sõiduk. Ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud Tartu Maakohtu
23. aprilli
24. a määruses ei ole arestimisotsustuse adressaadina nimetatud Y-it.
25. Tuginedes muu hulgas Riigikohtu üldkogu
26. novembri
27. a määruses asjas nr 3-3-1-15-12 väljendatud seisukohtadele, leidis kriminaalkolleegium
28. mai
29. a määruses asjas nr 3-1-1-4913, et kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega KrMS § 142 alusel arestitakse kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku kinnisasi, ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle määruse adressaat ja keda ei ole ka arestitud kinnistu ühe omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Arestimismäärus ei võta selliselt isikult võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes AÕS § 65 lg 1 alusel riigilt (prokuratuuri kaudu) nõusolekut kinnistusraamatu kande kustutamiseks või TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist. parandamiseks ehk keelumärke
30. Kolleegium leiab, et eeltoodud põhimõtted kehtivad mutatis mutandis ka sõiduki või muu vallasasja arestimise puhul. Arvestades vara arestimise määruse tegemise ja vaidlustamise korda ning tähtaegu kriminaalmenetluses, ei saa vara arestimise menetluses tagada menetlusvälisele isikule tõhusat võimalust tõendada, et arestitud asi kuulub talle. Lisaks tuleb silmas pidada, et enne asjas lõpplahendi tegemist ei saa kohus kriminaalmenetluses lõplikult otsustada, kellele arestitud ese tegelikult kuulub (vt ka Riigikohtu üldkogu
31. aprilli
32. a määrus asjas nr 3-1-2-3-12, p 58). Järelikult pole vara arestimise menetlus omandivaidluste lahendamiseks sobiv. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et KrMS §-s 142 nimetatud vara arestimise määrus tehakse üksnes selle adressaadina nimetatud isiku või isikute kohta ja see ei puuduta isikut, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. Seega säilib viimatinimetatud isikul võimalus kaitsta oma väidetavat omandiõigust arestimise vastu üldises korras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline, on võimalik tugineda TMS §-le 222 (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
33. novembri
34. a määrus asjas nr 3-2-1-94-11, p 16 ja
35. veebruari
36. a määrus asjas nr 3-2-1-127-06, p 8). Kriminaalkolleegium leiab, et sarnaselt kohaldub TMS § 222 ka siis, kui kriminaalmenetluses on KrMS § 142 alusel ekslikult arestitud mingi ese - sh vallasasi -, mis kuulub isikule, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. See tähendab, et arestimismäärus ei võta selle adressaadina nimetamata isikult võimalust nõuda TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
37. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud Tartu Maakohtu
38. aprilli
39. a määrus ei ole tehtud Y-i kohta ega piira seega ka selle äriühingu õigusi. Järelikult ei ole Y-il KrMS § 384 kohaselt ka õigust sõiduauto Aston Martin arestimist määruskaebe korras vaidlustada. Seetõttu jätab kolleegium Y-i esindaja määruskaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 350 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
40. Kuna Y ei olnud selles asjas kohtumenetluse pool ega menetlusväline isik, kelle õigusi või seaduslikke huve oleks maakohtu määrusega piiratud, pidanuks ka ringkonnakohus jätma tema esindaja määruskaebuse läbi vaatamata. Kuna aga ringkonnakohtu otsustust Y-i esindaja määruskaebus sisuliselt läbi vaadata ei ole vaidlustatud, puudub kolleegiumil menetluslik alus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
41. mai
42. a määrus asjas nr 3-1-1-49-13, p 11). Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar