3-1-1-94-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-94-13

1. oktoober 2013 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar I OÜ (endise ärinimega H OÜ) sõiduauto BMW X5 arestimine Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-3398 Y esindaja vandeadvokaat Jaak Siim, määruskaebus Prokuratuur, esindaja prokuröri abi Alar Lehemets
4. oktoober 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Y-i esindaja määruskaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Riigiprokuratuur esitas
6. aprillil 2013 Harju Maakohtule taotluse arestida kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatava H OÜ (praeguse ärinimega I OÜ) sõiduauto BMW X
8. Harju Maakohtu
9. aprilli
10. a määrusega arestiti KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks H OÜ nimel olev sõiduauto BMW X5 VIN-koodiga XXXXXXXXXX. Maakohus leidis, et prokuratuuri taotlus tuleb selles esitatud motiividel rahuldada.
11. Harju Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse kahtlustatava H OÜ kaitsjad ja menetlusvälise isiku Y-i esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ning Jaak Siim, kes taotlesid maakohtu määruse tühistamist ja sõiduauto BMW X5 aresti alt vabastamist. Määruskaebuse esitajad tuginesid muu hulgas väitele, et mootorsõiduk BMW X5 ei kuulunud selle arestimise hetkel mitte H OÜ-le, vaid Y-ile, kuna H OÜ müüs
12. aprillil 2013 selle sõiduki Y-ile.
13. Tallinna Ringkonnakohtu
14. mai
15. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et on alust arvata, et BMW X5 võõrandati Y-ile selleks, et vältida selle sõiduki konfiskeerimist. Samas möönis kohtukolleegium, et sõiduki omandisuhe ei ole täielikult selge. Kohtueelne menetleja ega ka kohus ei saa aga enne asjas lõpplahendi tegemist otsustada, kellele võimaliku konfiskeerimise objekt tegelikult kuulub (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-2-3-12, p-d 58-59). MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
16. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse menetlusvälise isiku Y-i esindaja vandeadvokaat Jaak Siim, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistamist ja sõiduauto BMW X5 aresti alt vabastamist. Määruskaebuse esitaja põhjendab oma taotlust järgmiselt. 5.1 Ringkonnakohtu määrusega on piiratud Y-i õigusi ja seaduslikke huve, sest kohus jättis jõusse maakohtu määruse, millega arestiti mootorsõiduk BMW X5, mis arestimise ajal kuulus Y-ile. Seetõttu on nimetatud äriühingul kui menetlusvälisel isikul praeguses asjas KrMS § 384 lg 2 kohaselt kaebeõigus. 5.2 Ringkonnakohus on vääralt järeldanud, et arestitud sõiduk kuulus H OÜ-le. Ringkonnakohus ei ole nõuetekohaselt selgitanud, kuidas on arestitav sõiduk kriminaalmenetlusega seotud ja millistest asjaoludest nähtuvalt saab seda pidada H OÜ-le kuuluvaks. Kohtu käsitlus arestitud sõiduki kuuluvuse vaieldavusest on vastuoluline. Ühest küljest on ringkonnakohus lähtunud eeldusest, et tegemist on H OÜ varaga, jättes jõusse maakohtu määruse, millega sõiduk arestiti selle äriühingu varana. Samal ajal on kohus leidnud, et vara kuuluvus on ebaselge.
17. Prokuratuur esitas Riigikohtule
18. oktoobril 2013 teate selle kohta, et Riigiprokuratuuri
19. oktoobri
20. a määrusega vabastati vara ehk maastur BMW X5 aresti alt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. KrMS § 384 lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Seega saaks Y-il olla praeguses asjas määruskaebeõigus üksnes juhul, kui vaidlustatava kohtumäärusega otsustataks siduvalt tema õiguste üle.
22. Y vaidlustab kohtumäärust, millega kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestiti kahtlustatava H OÜ (praeguse ärinimega I OÜ) sõiduauto BMW X
23. Ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud Tartu Maakohtu
24. aprilli
25. a määruses ei ole arestimisotsustuse adressaadina nimetatud Y-it.
26. Tuginedes muu hulgas Riigikohtu üldkogu
27. novembri
28. a määruses asjas nr 3-3-1-15-12 väljendatud seisukohtadele, leidis kriminaalkolleegium
29. mai
30. a määruses asjas nr 3-1-1-4913, et kriminaalmenetluses tehtav määrus, millega KrMS § 142 alusel arestitakse kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku kinnisasi, ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle määruse adressaat ja keda ei ole ka arestitud kinnistu ühe omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Arestimismäärus ei võta selliselt isikult võimalust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses, nõudes AÕS § 65 lg 1 alusel riigilt (prokuratuuri kaudu) nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks ehk keelumärke kustutamiseks või TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist.
31. Kolleegium leiab, et eeltoodud põhimõtted kehtivad mutatis mutandis ka sõiduki või muu vallasasja arestimise puhul. Arvestades vara arestimise määruse tegemise ja vaidlustamise korda ning tähtaegu kriminaalmenetluses, ei saa vara arestimise menetluses tagada menetlusvälisele isikule tõhusat võimalust tõendada, et arestitud asi kuulub talle. Lisaks tuleb silmas pidada, et enne asjas lõpplahendi tegemist ei saa kohus kriminaalmenetluses lõplikult otsustada, kellele arestitud ese tegelikult kuulub (vt ka Riigikohtu üldkogu
32. aprilli
33. a määrus asjas nr 3-1-2-3-12, p 58). Järelikult pole vara arestimise menetlus omandivaidluste lahendamiseks sobiv. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et KrMS §-s 142 nimetatud vara arestimise määrus tehakse üksnes selle adressaadina nimetatud isiku või isikute kohta ja see ei puuduta isikut, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. Seega säilib viimatinimetatud isikul võimalus kaitsta oma väidetavat omandiõigust arestimise vastu üldises korras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline, on võimalik tugineda TMS §-le 222 (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
34. novembri
35. a määrus asjas nr 3-2-1-94-11, p 16 ja
36. veebruari
37. a määrus asjas nr 3-2-1-127-06, p 8). Kriminaalkolleegium leiab, et sarnaselt kohaldub TMS § 222 ka siis, kui kriminaalmenetluses on KrMS § 142 alusel ekslikult arestitud mingi ese - sh vallasasi -, mis kuulub isikule, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. See tähendab, et arestimismäärus ei võta selle adressaadina nimetamata isikult võimalust nõuda TMS § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
38. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud Tartu Maakohtu
39. aprilli
40. a määrus ei ole tehtud Y-i kohta ega piira seega ka selle äriühingu õigusi. Järelikult ei ole Y-il KrMS § 384 kohaselt ka õigust sõiduauto BMW X5 arestimist määruskaebe korras vaidlustada. Seetõttu jätab kolleegium Y-i esindaja määruskaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 350 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
41. Kuna Y ei olnud selles asjas kohtumenetluse pool ega menetlusväline isik, kelle õigusi või seaduslikke huve oleks maakohtu määrusega piiratud, pidanuks ka ringkonnakohus jätma tema esindaja määruskaebuse läbi vaatamata. Kuna aga ringkonnakohtu otsustust Y-i esindaja määruskaebus sisuliselt läbi vaadata ei ole vaidlustatud, puudub kolleegiumil menetluslik alus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
42. mai
43. a määrus asjas nr 3-1-1-49-13, p 11). Lea Kivi, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar