← Eesti

3-1-1-96-13

Obsah (4)§ 831§ 394§ 83§ 832

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-96-13 31. oktoober 2013 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kolmanda isiku

§ 831ja § 832. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Kr

MS § 175 lg 1 p 1 alusel arvata A Ltd valitud esindajale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu summas 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot menetluskulude hulka. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Riigiprokuratuur esitas
  2. aprillil
  3. a Harju Maakohtule taotluse arestida rahapesu objektiks olev vara - kolmanda isiku A Ltd nimele vormistatud sõiduauto Lamborghini Aventador. Prokuratuur põhistas oma taotlust järgmiselt. 1.1 H. K.-d kahtlustatakse

§ 394

lg 2 p 3 järgi ja H OÜ-d (praeguse ärinimega I OÜ)

§ 394

lg 4 järgi muu hulgas kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud 2 437 856 euro päritolu ja omandiõiguse varjamises, omandamises ja ülekandmises eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu. Täpsemalt põhineb kahtlustus järgneval. 1.1.1 Ajavahemikul

  1. novembrist 2011 kuni
  2. novembrini 2012 andsid H. K. juhitavad äriühingud E Oy, M Oy, R Oy, L Oy ja V Oy Soome Vabariigis (edaspidi ka Soome) väikelaene, omamata selleks nõutavat registreeringut. Registreeringuta laenuandmine on Soomes karistatav kuriteona. Eelnimetatud Soome äriühingud andsid klientidele laenu oma pangakontode kaudu. Kliendid tagastasid laenusummad koos intressidega laenuandjate pangakontodele. Nendelt pangakontodelt kanti raha kogusummas 1 341 373 eurot 53 senti kohe edasi H. K. kontrolli all tegutsevate Eesti äriühingute pangakontodele. Selliselt laekus G OÜ-le 74 000 eurot, H OÜ-le 711 000 eurot, Y OÜ-le 447 500 eurot ja F OÜ-le 98 000 eurot. Y OÜ ja W OÜ ühendati
  3. veebruaril
  4. a H OÜ-ga. Seega laekus H OÜ ja temaga ühendatud Y OÜ pangakontodele 1 158 500 eurot ebaseaduslikest laenutehingutest pärinevat raha. 1.1.2 Lisaks kasutas H. K. Soomes väikelaenuteenuse pakkumiseks enda kontrolli all olevate Eesti äriühingute N OÜ, W OÜ ja Y OÜ osutatavat SMS-teenust, mida vahendasid Soome äriühingud K Oy ja T AB. SMS-teenust kasutati laenuklientidega suhtlemiseks, eelkõige laenupakkumiste edastamiseks, laenutaotluste vastuvõtmiseks ning laenulepingu täitmisega seotud teabevahetuseks. SMS-teenus oli tasuline ja kliendid tasusid laenuteenusega seotud suhtluse eest oma telefonisideoperaatori kaudu K Oy-le ja T AB-le, kes pärast teenustasu mahaarvamist edastasid saadud raha summas 2 692 213 eurot 99 senti H. K. kontrolli all olevatele äriühingutele, sh 610 279 eurot 85 senti W OÜ-le ja 669 076 eurot 23 senti Y OÜ-le. Perioodil
  5. novembrist 2011 kuni
  6. novembrini 2012 laekus H OÜ-ga ühendatud äriühingute Y OÜ ja W OÜ pangakontodele 1 279 356 eurot ebaseaduslikest laenutehingutest pärinevat raha. 1.1.3 Seega kokku laekus perioodil
  7. novembrist 2011 kuni
  8. novembrini 2012 H OÜ ja temaga ühinenud äriühingute pangakontodele 2 437 856 eurot kuritegelikku tulu. 1.1.4 H. K., kellel oli H OÜ, Y OÜ ja W OÜ pangakontode käsutusõigus, tegi
  9. novembrist 2011 kuni
  10. novembrini 2012 nende äriühingute pangakontodel kuritegelikul teel saadud raha varjamiseks ja legaliseerimiseks erinevaid ülekandeid, millel puudus majanduslik sisu. Pärast mitmeid äriühingute-vahelisi ülekandeid soetati kuriteost pärit rahaga vara või suunati see B OÜ kaudu legaalsesse majanduskäibesse. 1.1.5 Kuriteokahtlust H. K. ja H OÜ suhtes kinnitab Soome politseiasutuse õigusabipalve. Sellest tuleneb, et H. K. poolt Soomes asutatud äriühingute teenitud tulu on kuritegelik, kuna
  11. detsembril
  12. a jõustunud eralaenuandjate registreerimise seaduse (747/2010) järgi tuleb tarbijakaitseseaduse
  13. peatüki kohaseid tarbijalaene (lühilaene) pakkuvatel laenuandjatel end registreerida piirkondliku haldusasutuse laenuandjate registris. Neil isikutel, kes on alustanud laenuandmistegevust pärast
  14. detsembrit 2010, on kohustus end registreerida enne laenuandmistegevuse alustamist. Kuna R Oy ja L Oy kanti äriregistrisse
  15. a, oleksid mõlemad äriühingud pidanud end registreerima laenuandjate registris enne laenuandmistegevuse alustamist. R Oy ja L Oy registreerimistaotlused esitati registripidajale alles
  16. mail
  17. a koos E Oy ja M Oy registreerimistaotlustega. Hiljem võtsid R Oy ja L Oy taotluse tagasi ning E Oy ja M Oy registreerimisest piirkondlik haldusasutus keeldus. Nn laenuandjakuriteo toimepanemises on Soomes menetletavas kriminaalasjas kahtlustatavateks E Oy, M Oy ja H. K.. 1.1.6 Samuti on H. K. ja H OÜ kuriteokahtlus tõendatud vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et ajavahemikul
  18. novembrist 2011 kuni
  19. septembrini 2012 laekus H OÜ ja viimasega hiljem ühinenud Y OÜ ning W OÜ kontodele 1 158 500 eurot H. K. kontrolli all olevalt Soome äriühingult M Oy ning 1 279 356 eurot K Oy-lt ja T AB-lt. Need summad on käsitatavad Soomes toime pandud kuriteo tulemusena saadud varana

§ 831lg 2 mõttes.

1.1.7 H. K. koordineeritavat skeemi ilmestavad pangatehingute jadad, mille käigus liigutatakse H. K.ga seotud äriühingute vahel suuri rahasummasid, mis ei ole seotud reaalse majandustegevusega ja mille eesmärk on varjata raha päritolu ning kasusaajaid ning legaliseerida tahtliku süüteoga saadud vara. Kuna tehinguid tehti

§ 394

lg 5 ja

§ 83

lg 2 mõttes rahapesu objektiks oleva varaga, mis ühtlasi oli tahtliku süüteoga saadud vara

§ 831

lg 1 mõttes, oli tehingute iseloomu, maksete selgitusi ja ettevõtete majandustegevust arvestades tegemist rahapesuga rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 4 mõttes. Seega on H. K. ja H OÜ tegevuses vastavalt

§ 394

lg 2 p 3 ja

§ 394lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.

1.2

  1. juulil 2012 kandis H OÜ, keda esindas H. K., oma pangakontolt 300 000 eurot Küprose äriühingu A Ltd Eesti pangakontole. Sealt kandis H. K. kui A Ltd volitatud esindaja selle
  2. augustil 2012 edasi AS U pangakontole sõiduauto Lamborghini Aventador soetamiseks. Sellisel viisil kriminaaltuluga tehtud tehingute eesmärk oli varjata rahapesu objektiks oleva vara - sõiduauto Lamborghini Aventador - tegelikku kasusaajat H. K.-d. Kuna kogu H OÜ tulu ajavahemikul
  3. novembrist 2011 kuni
  4. novembrini 2012 on käsitatav kriminaaltuluna ja rahapesu objektina, on ka H OÜ poolt A Ltd-le üle kantud 300 000 eurot ja selle arvel (283 333 euro 85 sendi eest) omandatud Lamborghini Aventador rahapesu objekt. H. K. kontrollitavate äriühingute H OÜ ja A Ltd vahel ei toimunud reaalset majandustegevust. Seega on A Ltd sõiduk omandatud täielikult kuriteo toimepanija H OÜ arvel. Järelikult on kõnealuse Lamborghini Aventador näol tegemist

§ 394

lg 5 ja

§ 83lg 3 p 2 kohaselt konfiskeerimisele kuuluva varaga.

1.3 A Ltd kaasati

  1. aprillil 2013 kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse. A Ltd näol on tõenäoliselt tegemist nn offshore ühinguga, millel tegelik majandustegevus puudub ja mis allub täielikult H. K. kontrollile.
  2. Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a määrusega arestiti konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku A Ltd nimele vormistatud sõiduauto Lamborghini Aventador (VIN-kood XXXXXXXXXX, registreerimisnumbriga XXX XXX). Maakohus leidis, et H. K. ja H OÜ suhtes on põhjendatud kuriteokahtlus. Kogu H OÜ vara perioodil
  5. novembrist 2011 kuni
  6. novembrini 2012 on käsitatav rahapesu objektina. Seega on ka H OÜ
  7. juuli
  8. a pangaülekanne A Ltd-le tehtud rahapesu objektiks oleva varaga, mida on vara ebaseadusliku päritolu varjamise ja saladuses hoidmise eesmärgil asutud RahaPTS § 4 lg 1 p 2 mõttes ümber paigutama, üle kandma, muundama ja varjama, et kuritegelikus tegevuses osalenud H. K. kui tegelik kasusaaja saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest. H OÜ-lt laekunud raha eest tegi A Ltd
  9. augustil
  10. a ülekande summas 283 333 eurot 35 senti sõiduauto Lamborghini Aventador soetamiseks. Kuna enne H OÜ ülekannet oli A Ltd-l raha 235 eurot 11 senti, sai äriühing sõiduki soetada üksnes H OÜ ülekande tõttu. Kuna A Ltd kontole üle kantud 300 000 eurot oli rahapesu objekt, on rahapesu objekt ka selle raha eest soetatud sõiduk. Suure tõenäosusega puudub H. K. kontrollitavate äriühingute H OÜ ja A Ltd vahel reaalne majandustegevus. Seega omandas A Ltd sõiduauto Lamborghini Aventador täielikult kuriteo toimepanija ehk H OÜ arvel rahapesu objektiks oleva vara eest. Seetõttu on ka sõiduki Lamborghini Aventador näol tegemist rahapesu objekti ning konfiskeerimisele kuuluva varaga. H. K. on asunud suurt osa olemasolevast varast võõrandama ja Eesti Vabariigist välja toimetama. Nii on Maanteeameti liiklusregistrist kustutatud 2 sõiduautot ja üritatud korraldada nende transport Ameerika Ühendriikidesse, kuhu H. K. on soetanud endale elamise. Seetõttu on seaduslik alus A Ltd sõiduauto Lamborghini Aventador arestimiseks, tagamaks selle konfiskeerimine.
  11. Harju Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse kolmanda isiku A Ltd esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Jaak Siim, kes taotlesid maakohtu määruse tühistamist ja sõiduauto Lamborghini Aventador aresti alt vabastamist.
  12. Tallinna Ringkonnakohtu
  13. mai
  14. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid järgmised. 4.1 Vara arestimise taotluses on viidatud konkreetsetele tõenditele, millele H OÜ-le esitatud kahtlustus tugineb. Tutvudes toimiku materjalidega, veendus ringkonnakohus, et esitatud kahtlustus on tõepoolest põhjendatud. 4.2 H OÜ sai ajavahemikul
  15. novembrist 2011 kuni
  16. novembrini 2012 kuriteo tulemusena varalist kasu vähemalt 2 437 856 eurot. Seega on ka H OÜ poolt
  17. juulil 2012 A Ltd pangakontole üle kantud 300 000 euro näol tegemist rahapesu objektiks oleva varaga. Selle raha arvelt on A Ltd teinud
  18. augustil 2012 ülekande summas 283 333 eurot 35 senti sõiduauto Lamborghini Aventador soetamiseks. Kuna enne H OÜ ülekande laekumist oli A Ltd-l raha 235 eurot 11 senti, sai äriühing sõiduki soetada üksnes H OÜ ülekande tõttu. Kuna A Ltd kontole üle kantud 300 000 eurot oli rahapesu objekt, on rahapesu objekt ka selle raha eest soetatud sõiduk. 4.3

§-de 831 ja 832 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. H OÜ ei ole tõendanud tema pangaarvelt n-ö läbi käinud raha legaalset päritolu. Kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise korral kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis, sest

§ 832

lg 1 teise lause kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Oluline ei ole seejuures, et konfiskeeritav vara oleks pärinenud samast kuriteost, milles isik süüdi mõistetakse, ja et isik üldse selle kuriteoga vara oleks saanud.

§ 832

alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. H. K. ega H OÜ ei ole tõendanud, et eelnevalt nimetatud vara oleks saadud legaalsel moel. On piisav alus arvata, et nii H. K. kui ka H OÜ said kuritegelikku tulu. Seega omandas A Ltd Lamborghini Aventador täielikult kuriteo toimepanija ehk H OÜ arvel rahapesu objektiks oleva vara eest. Seetõttu on kõnealuse sõiduki näol tegemist rahapesu objekti ning konfiskeerimisele kuuluva varaga. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse menetlusvälise isiku A Ltd esindaja vandeadvokaat Jaak Siim, kes taotleb nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistamist ja sõiduauto Lamborghini Aventador aresti alt vabastamist. Määruskaebuse esitaja põhjendab oma taotlust järgmiselt. 5.1 Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtule piirdunud vara arestimise aluste olemasolu põhjendades üksnes prokuratuuri taotluse põhjenduste ja seaduse ning kohtupraktika refereerimisega. Ringkonnakohus on jätnud kõik määruskaebuse esitaja väited ja tõendid hindamata ega ole esitanud hindamata jätmise põhjusi. Selline teguviis on ühelt poolt põhistamiskohustuse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes ja teisalt kohtuliku uurimise ühekülgsus KrMS § 338 p 1 tähenduses. 5.2 R Oy-l, L Oy-l, V Oy-l ja E Oy-l majandustegevus puudus või toimus äärmiselt väikeses mahus ega olnud kahtlustuses kirjeldatud määral seotud laenuteenuse osutamisega. Seega ei saanud need äriühingud ka kõnealusest tegevusest tulu. 5.3 Kohtud on jätnud tähelepanuta, et vastavalt Soome Vabariigi krediidiasutuste registreerimise seaduse (747/2010) §-le 16 oli nii E Oy-l kui ka M Oy-l õigus kuni registreerimistaotluse kohta otsuse tegemiseni ka ilma registreeringuta tarbijalaenude andmisega tegeleda. 5.4 Ringkonnakohus ignoreeris fakti, et kuriteokahtluses on H OÜ ning viimasega ühinenud Y OÜ ja W OÜ pangakontodele laekunud 2 437 856 eurot loetud ebaõigesti kuriteo tulemusena saadud varaks

§ 831mõttes.

Soomes väljastas laene Eesti äriühing W OÜ, mitte prokuratuuri taotluses ja vaidlustatud kohtumääruses nimetatud Soome äriühingud. Soomes toimuva kriminaalmenetluse raames tuleb muu hulgas välja selgitada, kas laenude väljastamine sai üldse ebaseaduslik olla. Nimelt näeb Soome krediidiasutuste registreerimise seaduse § 1 lg 4 ette, et see seadus ei puuduta teises Euroopa majanduspiirkonna riigis asuvaid ettevõtjaid, kes pakuvad tarbijalaene Soomes ajutiselt. "Ajutine" on seejuures määratlemata õigusmõiste, mis on jäetud kohtupraktika sisustada. Lisaks on kuriteokahtluses väidetava kuritegelikul teel saadud vara suuruse arvestamisel jäetud tähelepanuta, et igasuguse laenu andmise eelduseks on algkapitali olemasolu. Laenutulust on võimalik rääkida vaid juhul, kui tagasimaksete kogusumma ületab laenuandja poolt laenatud põhisummat. Samuti ei saa laenusaajate tagasimakseid, mis tehti kahtlustuses hõlmamata perioodil sõlmitud laenulepingute alusel, pidada kuritegeliku tegevuse tulemusena saadud rahaks. K Oy-lt ja T AB-lt prokuratuuri taotluses nimetatud Eesti äriühingutele seoses SMS-teenusega laekunud raha näol ei olnud tegemist laenuteenusest saadud tuluga, vaid tasuga, mis saadi SMS-teenuse osutamise raames osutatud tehnilise teenuse eest. Lisaks kasutasid SMS-teenust valdavalt sellised kliendid, kes olid laenulepingu sõlminud kahtlustusega hõlmamata perioodil. Sellest tulenevalt puudub põhjus seostada osutatud teenuse ees laekunud summasid arestimistaotluses nimetatud laenukuriteoga. 5.5 Nii H OÜ-l kui ka viimasega ühinenud Y OÜ-l ja W OÜ-l oli juba enne kahtlustusega hõlmatud perioodi piisavalt vara, et A Ltd-le 300 000 eurot laenata. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad A Ltd ja H OÜ vahel tegelike majandussuhete olemasolu. 5.6 Lugedes arestitud sõiduki rahapesu objektiks, kohaldasid kohtud vääralt materiaalõigust. Kohtud on jätnud tähelepanuta Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukoha, et rahapesuna pole alust käsitada neid toiminguid, mille sisuks on kuritegeliku päritoluga vara käitlemine isiklikuks tarbeks ja mis pole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele, sh nt kuritegelikul teel saadud vara suunamine vahetusse lõpptarbimisse ehk selle eest tarbeesemete soetamine (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-85-11, p 44). 5.7 Täiendavas kirjalikus seisukohas märgib A Ltd esindaja, et vara arestimise taotluses ja alama astmete kohtute lahendites on arestitavat vara käsitatud varana, mis tuleb

§ 394lg 5 ja § 83 lg 3 alusel arestida rahapesu objektiks oleva varana.

Samas ei pööranud kohtud tähelepanu asjaolule, et prokurör on vara arestimise taotluses näidanud ära vaid selle, et tehti toiminguid, mille puhul võib olla tegemist rahapesuga, kuid ei ole ära näidanud seda, et kahtlustatavad rikastusid rahapesu tulemusel selles ulatuses, nagu on taotletud vara arestimist. Ei ole mingit alust eeldada, et n-ö pestav vara on ühtlasi rahapesus osalevate isikute tulu - rahapesus osalemine ei tähenda, et rahapesus osalev isik selle vara, mille "pesemises" ta osaleb, täies ulatuses endale saab. Rahapesu nagu teistegi kuritegude puhul saab tuluks lugeda vaid seda vara, mille võrra isik kuriteo tulemusel rikastub. Karistusseadustik eristab selgelt rahapesu objektiks olevat vara ja rahapesu kui kuriteo tulemusel saadud vara - vastasel juhul puuduks vajadus

§ 394lg 5 järele, mis näeb ette rahapesu objektiks oleva vara konfiskeerimise.

N-ö kriminaaltuluna saab "pestava" vara konfiskeerida (või kohaldada konfiskeerimise asendamist) kriminaalmenetluses, mille esemeks on rahapesu eelkuritegu. Seega selle raha puhul, millega H. K. kontrolli all olevad äriühingud tehinguid tegid, võib hüpoteetiliselt olla tegemist küll kahtlustatava kuritegeliku tuluga, kuid nn tegevusloata laenuandjana tegutsemise tulemusel saadud varaga. Rahapesu kontekstis on aga "pestava" vara puhul tegemist kuriteo vahetu objektiga, mis konfiskeeritakse

§ 394lg 5 alusel.

  1. Vastuses määruskaebusele leiab prokuratuur, et see on põhjendamatu ega anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Prokuratuur leiab, et määruskaebuse esitamise põhieesmärk on kõrvaldada tõusetunud kuriteokahtlus. Menetlusstaadiumis, kus Soomes ja Eestis menetletavates kriminaalasjades alles kogutakse tõendusteavet, ei saa anda ühest ja lõplikku menetlusprognoosi. Kogutud tõendusteabe pinnalt esineb põhjendatud kuriteokahtlus H. K. ja temaga seotud äriühingute seostamiseks rahapesukahtlaste tehingutega. Määruskaebuse esitajal ei saa olla ootust, et Riigikohus annaks pooleliolevas kohtueelses menetluses kogutud tõenditele lõpphinnangu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  2. Nii maa- kui ka ringkonnakohus lugesid põhjendatuks kahtluse, et H OÜ (praeguse ärinimega I OÜ) ja temaga hiljem ühinenud äriühingute pangakontodele laekunud 2 437 856 euro näol oli tegemist Soomes toime pandud laenuandjakuriteoga (eelkuritegu) saadud varaga, millega H. K. ja H OÜ tegid Eestis toiminguid, mis võivad olla kvalifitseeritavad rahapesukuriteona

§ 394lg 2 p 3 ning lg 4 järgi.

Seetõttu käsitasid kohtud eelnimetatud 2 437 856 eurot võimaliku rahapesu vahetu objektina

§ 394lg 5 ja § 83 lg 2 tähenduses.

Samuti tuginesid kohtud kahtlusele, et H. K. juhtimise ja kontrolli all tegutsev H OÜ andis rahapesu objektiks olnud rahast 300 000 eurot reaalse majandusliku põhjuseta üle teisele H. K. kontrollitavale äriühingule A Ltd, kes ostis selle raha eest sõiduauto Lamborghini Aventador.

  1. Riigikohtule esitatud A Ltd esindaja määruskaebus on suuremas osas pühendatud H. K. ja I OÜ kuriteokahtluse faktilise ja õigusliku põhjendatuse vaidlustamisele. Seoses sellega märgib kolleegium järgmist.
  2. Iseenesest on õige, et vara arestimise määrusest peab esmalt alati nähtuma üheselt ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik on toime pannud kuriteo tunnustega teo. Seejuures ei piisa üldist laadi arutlustest ega standardsetest formuleeringutest. Määruses tuleb esitada selged põhjendused, millistest asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on kohtu arvates olemas põhjendatud kuriteokahtlus arestitava vara omaniku või kuritegeliku tulu eeldatava saaja suhtes, kes on vara päritolu varjamiseks selle kolmandale isikule andnud. Kuriteokahtluse põhjendamine peab tuginema kriminaaltoimiku materjalile ja kohtumääruses ei saa piirduda üldsõnalise tõdemusega, et toimikumaterjali pinnalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus või et kohtunik on veendunud kuriteokahtluse olemasolus. Ei ole välistatud, et kuriteokahtluse põhjendatust hinnates tuginetakse muuhulgas ka KrMS § 63 lg 2 mõttes vabatõendina käsitatavale teabele. Kohtupraktikas on kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel aktsepteeritavaks peetud täiendavat tuginemist ka üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele. Põhjendatud kuriteokahtluse kui vara arestimise eeltingimuse tuvastamine ei ole tsiviilhagi rahuldamine ega konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse kohaldamine. Seetõttu ei pea kohus kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel analüüsima tõendite lubatavust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava süü küsimust otsustades. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 9.)
  5. Kooskõlas eelmärgituga selgitab kolleegium, et vara arestimisel toimuvat vaidlust kuriteokahtluse põhjendatuse üle ei saa samastada isiku süüküsimuse lahendamisel otsustatavate küsimustega sellest, kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstatakse (KrMS § 306 lg 1 p 1); kas teo on toime pannud süüdistatav (KrMS § 306 lg 1 p 2) ja kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida (KrMS § 306 lg 1 p 3). Põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamiseks piisab sellest, kui konkreetsed tõendid viitavad asjaoludele, mis üldinimliku, kriminalistikalise ja kriminaalmenetlusliku kogemuse põhjal annavad alust rääkida arvestatavast tõenäosusest, et isik võib olla pannud toime teatud kuriteo tunnustele vastava teo. Põhjendatud kuriteokahtlust kinnitavad tõendid ei pea olema kaugeltki sedavõrd kaalukad, et nende alusel oleks võimalik teha süüdimõistev kohtuotsus. Samuti ei saa eeldada, et kohtueelses menetluses vara arestimisel kuriteokahtluse põhjendatust kontrollides peaks menetleja suutma lõplikult ja veenvalt ümber lükata kõik vara omaniku vastuväited kuriteokahtlusele ja olema muu hulgas suuteline hindama kõigi vara omaniku esitatud tõendite usaldusväärsust. Vara arestimise eesmärkide saavutamiseks tuleb selle abinõu kohaldamine sageli otsustada kiireloomuliselt kriminaalmenetluse varajases staadiumis, mil võimalused faktilise ja õigusliku olukorra hindamiseks on piiratud. Kuriteokahtluse põhjendatust peab eitama eeskätt siis, kui kahtluse aluseks olevaid asjaolusid kinnitavad tõendid puuduvad üldse või on ilmselgelt ebapiisavad või ebausaldusväärsed või kui kuriteokahtluse aluseks olevad väidetavad asjaolud ilmselgelt ei vasta kuriteokoosseisu tunnustele (viimativiidatud olukorra kohta vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. veebruari
  7. a määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 19).
  8. Praeguses asjas annavad need asjaolud, millele kohtud on Soome Vabariigi õigusabipalvele ja H. K.-ga seotud äriühingute pangakontode väljavõtete vaatlusprotokollidele tuginedes viidanud, oma koostoimes aluse rääkida vara arestimiseks piisavalt tõenäolisest kahtlusest, et H. K. ja H OÜ on toime pannud rahapesukuriteo. Mõistagi võib see kahtlus osutuda edasise kriminaalmenetluse käigus ekslikuks, ent seda küsimust ei saa lahendada arestimismenetluse käigus.
  9. A Ltd esindaja on kuriteokahtlust vaidlustades esitanud sellele mitmeid vastuväiteid ja arvukalt tõendeid. Kõigi nende väidete asjakohasus ja paikapidavus ning tõendite usaldusväärsus eeldab aga sedavõrd põhjalikku kontrolli, et see ei ole arestimismenetluse olemusest tulenevalt selle menetluse raames võimalik ning saab toimuda üksnes põhimenetluses süüküsimuse lahendamisel. Seejuures puudutab enamik kolmanda isiku esindaja vastuväidetest Soome Vabariigis Soome karistusseaduse järgi menetletavat eelkuritegu, mille olemasolu on küll üks

§ 394

kohaldamise eeldustest, kuid mille kohta käiva kuriteokahtluse faktilist ja õiguslikku põhjendatust saab Eesti kohus vara arestimisel kontrollida vaid väga piiratud ulatuses. Nii näiteks puudub praeguses arestimismenetluses sisuline võimalus hinnata, kas kuriteokahtluses nimetatud Soome äriühingud tegelesid laenude väljastamisega või puudus neil üldse majandustegevus; millised äriühingud tegelikult Soomes laene väljastasid ja kas nad rikkusid seda tehes Soome krediidiasutuste registreerimise seaduse nõudeid; kas kuriteokahtluses kirjeldatud SMS-teenus on õiguslikult käsitatav laenuteenusena; kui suur oli väidetava laenuandjakuriteoga saadud vara jne. Ükski kolmanda isiku esindaja vastuväidetest pole selline, mis kuriteokahtluse põhjendatuse ilmselgelt välistaks või silmanähtavalt ebatõenäoliseks muudaks.

  1. Eeltoodud põhjustel nõustub kolleegium kohtute järeldusega, et praeguses asjas on H. K. ja H OÜ suhtes põhjendatud rahapesukahtlus.
  2. Vara arestimiseks tuleb tuvastada ka KrMS § 142 lg 1 esimesest lausest tulenev vara arestimise alus, s.t põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mille alusel võidakse kriminaalasjas esitada tsiviilhagi, kohaldada konfiskeerimist, selle asendamist või varalist karistust, ja et tsiviilhagis esitatud nõude, riigi konfiskeerimisnõude või varalise karistuse täitmine võib ilma vara arestimata osutuda võimatuks või muutuda oluliselt raskemaks.
  3. Praeguses asjas taotleb prokuratuur A Ltd sõiduauto Lamborghini Aventador arestimist selle kui rahapesu vahetu objekti konfiskeerimise tagamiseks. Eelnevalt tuvastatud kuriteokahtluse järgi võib H OÜ raha, mille arvelt ta
  4. juulil
  5. a 300 000 eurot A Ltd pangakontole kandis, olla käsitatav rahapesu vahetu objektina

§ 394lg 5 ja § 83 lg 2 mõttes.

Arvestades 1) H OÜ raha arvatavat päritolu; 2) seda, et nii H OÜ kui ka A Ltd tegutsesid H. K. juhtimise ja kontrolli all; 3) praegu teadaolevaid andmeid H OÜ ja A Ltd majandustegevuse kohta ja 4) asjaolu, et A Ltd ostis H OÜ-lt saadud raha eest sõiduauto, mis läks H. K. kasutusse, peab kolleegium piisavalt veenvaks kohtute järeldust, et H OÜ andis kõnealuse 300 000 eurot A Ltd-le üle ilma vastusoorituseta. Seega võis olla tegemist

§ 83lg 3 p-s 2 nimetatud rahapesu objektiga.

Sellisel juhul võis rahapesu objektiks muutuda ka arestitav sõiduauto Lamborghini Aventador, mille A Ltd H OÜ-lt rahapesu objektina saadud raha eest omandas. Seda järeldust ei muuda ka määruskaebuses viidatud Riigikohtu seisukoht, et rahapesuna pole alust käsitada toiminguid, mille sisuks on kuritegeliku päritoluga vara käitlemine isiklikuks tarbeks ja mis pole suunatud rahandus- või majandussüsteemi ärakasutamisele, näiteks kuritegelikul teel saadud vara suunamine vahetusse lõpptarbimisse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-85-11, p 44). Osutatud tõlgenduse kohaselt ei saa kuritegeliku päritoluga vara käitlemine isiklikuks tarbeks üldjuhul moodustada rahapesu tunnustele vastavat tegu ega muuta käideldavat vara rahapesu objektiks. See ei tähenda aga seda, et vara, mis on juba mingite teiste tegudega rahapesu objektiks muudetud, lakkaks olemast rahapesu objekt pelgalt seetõttu, et seda vara kasutati (pärast rahapesu) isiklikuks tarbimiseks. Lisaks pole üheselt selge, millisel eesmärgil A Ltd sõiduauto soetas.
  3. Eeltoodud põhjustel saab rääkida ka põhjendatud kahtlusest, et praeguses kriminaalmenetluses võidakse tuvastada sellised faktilised asjaolud, mis annaksid

§ 83

lg 3 p-st 2 tulenevalt aluse sõiduauto Lamborghini Aventador konfiskeerimiseks A Ltd-lt. 17. Kolleegiumile jääb arusaamatuks käesoleva määruse punktis 5.7 refereeritud määruskaebuse esitaja etteheide, mille kohaselt ei pööranud kohtud tähelepanu asjaolule, et prokurör on vara arestimise taotluses näidanud ära vaid selle, et tehti toiminguid, mille puhul võib olla tegemist rahapesuga, kuid ei ole ära näidanud seda, et kahtlustatavad rikastusid rahapesu tulemusel selles ulatuses, nagu on taotletud vara arestimist. Praeguses asjas on sõiduauto Lamborghini Aventador arestitud selle kui rahapesu vahetu objekti (

§ 83

lg 2), mitte aga kui rahapesuga saadud vara (

§ 831

) konfiskeerimise tagamiseks - seda möönab otsesõnu ka määruskaebuse esitaja ise. Järelikult pole käesolevas arestimisasjas mingit tähtsust sellel, kas ja kui, siis millises ulatuses teo toimepanijad rahapesu tulemusena rikastusid.

  1. Pidades silmas A Ltd arvatava tegeliku juhi H. K. kuriteokahtlustuse iseloomu, tema sagedast viibimist ja arvatavat elukohta Ameerika Ühendriikides, samuti maakohtu osutatud H. K. püüdlusi teatud vara Eestist välja toimetada, loeb kolleegium põhjendatuks ka hinnangu, et sõiduauto Lamborghini Aventador arestimata jätmisel võib võimaliku tulevase konfiskeerimisotsustuse täitmine arvestatava tõenäosusega võimatuks osutuda.
  2. Seega on kohtud õigustatult jaatanud arestimise aluste olemasolu.
  3. Samas on nii prokuratuuri arestimistaotluses kui ka ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud maakohtu määruse resolutiivosas ebatäpselt märgitud, et arestitakse A Ltd "nimele vormistatud" sõiduauto. KrMS § 142 lg 1 teise lause kohaselt saab üldjuhul arestida üksnes konkreetse kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku vara, mis ühtlasi tähendab seda, et arestitav vara peab kuuluma arestimismääruse adressaadile. Rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara arestimine on küll erandina võimalik ka n-ö impersonaalselt, kuid seda vaid juhul, kui rahapesu objektiks oleva vara omanikku ei ole võimalik kindlaks teha (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-62-13, p-d 10-11.) Praeguses asjas viimatinimetatud olukorraga tegemist ei ole. Seejuures on nii prokuratuuri arestimistaotluses kui ka kohtumäärustes lähtutud sellest, et arestitav sõiduauto kuulub A Ltd-le. Järelikult tuleb kõnealune sõiduk ka arestida kui A Ltd vara. Kõnealuse ebatäpsuse kohtumäärustes saab kolleegium ise KrMS § 390 ja § 361 lg 1 p 2 alusel kõrvaldada, jättes kohtute arestimisotsustusest välja sõnad "nimele vormistatud".
  6. Ehkki see ei mõjuta eelnevast tulenevat järeldust vara arestimise seaduslikkuse ja põhjendatuse kohta, juhib kolleegium tähelepanu ka ühele ebaselgusele ringkonnakohtu määruse põhistustes. Praeguses asjas taotles prokuratuur sõiduauto Lamborghini Aventador arestimist üksnes rahapesu (

§ 394

) vahetu objektina (

§ 83lg 2 ja lg 3 p 2).

Samuti nähtub nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrustest, et sõiduk arestiti rahapesu vahetu objekti konfiskeerimise tagamiseks, lähtudes KrMS § 142 lg-st 1 ja

§ 83lg 3 p-st 2 ning § 394 lg-st 5.

Ringkonnakohtu määruse põhiosas ongi pärast H. K. ja H OÜ kuriteokahtluse põhjendatuse jaatamist asutud esmalt seisukohale, et nii H OÜ poolt A Ltd-le üle kantud 300 000 eurot kui ka selle raha eest ostetud sõiduauto on rahapesu vahetu objekt. Seejärel on aga ringkonnakohus oma määrusesse paigutanud teksti, mille puhul jääb mõistetamatuks selle seos nii kohtu eelnevate põhistustega kui ka järgneva lõppjäreldusega, et sõiduauto Lamborghini Aventador tuleb arestida kui rahapesu vahetu objekt. Siinkohal peab kolleegium silmas järgmist ringkonnakohtu määruse leheküljel 8 paiknevat selgitust: "

§ 831

ja 832 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks (vt Riigikohtu 15.03.2011 otsus nr 3-1-1-4-11 ja 20.02.2012 otsus nr 3-1-1-1-12). Käesoleval juhul ei ole H tõendanud tema pangaarvelt n.ö. läbi käinud rahast 2 437 856 euro osas selle raha legaalset päritolu. Riigikohus on otsuses 3-1-1-38-11 selgitanud, et kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise korral kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis, sest

§ 832

lg 1 teise lause kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Oluline ei ole seejuures, et konfiskeeritav vara oleks pärinenud samast kuriteost, milles isik süüdi mõistetakse ja et ta üldse selle kuriteoga vara oleks saanud. Riigikohus on ka varasemas praktikas osutanud, et

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi (vt. Riigikohtu 05.10.2010 otsus nr 3-1-1-73-10). Käesoleval juhul H. K. ega H OÜ ei ole tõendanud, et eelpool loetletud vara oleks ta saanud enda valdusesse legaalsete sissetulekute arvelt või muul legaalsel moel. Kriminaalasjas kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes on piisav alus arvata, et nii H. K. kui ka H OÜ said kuritegelikku tulu." 22. Kuna käesolevas asjas ei ole tegemist sõiduauto Lamborghini Aventador arestimisega kuriteoga saadud vara konfiskeerimise ega laiendatud konfiskeerimise tagamiseks, on ringkonnakohtu viited

§-dele 831 ja 832 ning nende sätete tõlgendusele asjassepuutumatud ja eksitavad. Seetõttu tuleb eelmises punktis osutatud põhistused ringkonnakohtu määruse põhiosast välja jätta.

  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-dest 2 ja 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a määruse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab kohtute arestimisotsustust, jättes sellest välja sõnad "nimele vormistatud", ja muudab määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjendused, mis puudutavad

§ 831ja § 832.

Kuna A Ltd esindaja määruskaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist, milleks aga alust ei ole, tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. II

  1. A Ltd esindaja esitas Riigikohtule taotluse jätta määruskaebuse rahuldamisel riigi kanda määruskaebemenetluse kulu - kolmanda isiku poolt valitud esindajale makstud tasu summas 587 eurot 60 senti. Taotluse ja sellele lisatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt kulus esindajal ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse koostamiseks ja muudeks määruskaebemenetlusega seotud toiminguteks kokku 3 tundi ja 46 minutit. Esindaja tunnitasu määraks oli 130 eurot, millele lisandus käibemaks.
  2. Esmalt märgib kolleegium, et 587 eurot 60 senti ei saa praegusel juhul pidada KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks. Kõigepealt tuleb arvestada, et tegemist pole kriminaalasja lõpliku lahendamisega, vaid vara arestimise küsimuses toimuva määruskaebemenetlusega. Nagu kolleegium eelnevalt selgitas, on suur osa määruskaebuse esitaja vastuväidetest sellised, mida pole võimalik määruskaebemenetluses hinnata. Teiseks väärib tähelepanu, et Riigikohtule esitatud määruskaebuse põhjendused on olulises osas üle võetud ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse põhjendustest. Neil põhjustel loeb kolleegium praeguses määruskaebemenetluses mõistliku suurusega esindajatasuks 325 eurot, mis on seega käsitatav menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes.
  3. Kuna A Ltd esindaja määruskaebus jääb rahuldamata, puudub kolleegiumil KrMS §-st 187 tulenevalt ka alus jätta määruskaebemenetluse kulu riigi kanda. Samas ei ole praegu teada kriminaalmenetluse lõpptulemus. Seetõttu ei saa Riigikohus, pidades silmas KrMS §-des 180, 181 ja 1871 sätestatut, otsustada, kelle kanda A Ltd valitud esindajale määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest makstav tasu menetluskuluna jääb. Määruse eelmises punktis nimetatud summa tuleb arvata menetluskulude hulka ja küsimuse, kelle kanda see kulu jääb, peab otsustama kohus või kohtueelne menetleja kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel. (Vt kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-36-05, p-d 10-12.) Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi ka Riigikohtu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.