Obsah (5)

§ 130§ 105§ 43§ 303§ 3

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 303 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (200 eurot). Türgi kodanikul S. Satanil oli tähtajaline elamisluba E OÜ-s töötamiseks kuni

1. veebruarini
2. a. S. Satan esitas
3. detsembril
4. a Ametile uue esmase tähtajalise elamisloa taotluse Eestis elamisloa saamiseks abikaasa juurde.

§ 130

alusel on välismaalase Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal, kui ta on esitanud elamisloa pikendamise taotluse. Menetlusalune isik ei esitanud aga mitte senise töötamiseks antud elamisloa pikendamise taotlust, vaid palus väljastada endale uus elamisluba asumaks elama abikaasa juurde. Seega viibis S. Satan Eestis seadusliku aluseta alates

1. veebruarist
2. a. Ka ei täitnud S. Satan Ameti
3. veebruari
4. a ettekirjutust, millega kohustati teda hiljemalt
5. märtsiks
6. a Eestist lahkuma.
7. Otsuse peale esitas S. Satan kaebuse Viru Maakohtule. Menetlusaluse isiku töötamist võimaldav elamisluba kehtis kuni
8. veebruarini
9. a. S. Satan esitas
10. detsembril
11. a aga Ametile uue esmase tähtajalise elamisloa taotluse Eestis elamisloa saamiseks abikaasa juurde. Ameti
12. veebruari
13. a ettekirjutuse peale esitas menetlusalune isik halduskohtule kaebuse. Tartu Halduskohtu
14. veebruari
15. a määrusega kohaldati S. Satani suhtes esialgset õiguskaitset ja Ameti
16. veebruari
17. a ettekirjutuse täitmine peatati kuni ettekirjutuse peale esitatud kaebust lahendava kohtulahendi jõustumiseni. Tulenevalt

§ 105lg-st 3 võis S.

Satan Eestis töötada. Selle sätte järgi võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane Eestis viibida siin registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil aasta jooksul kuni kuus kuud.

1. Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega S. Satani kaebus rahuldati ja väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtu hinnangul oli S. Satanil seaduslik alus Eestis töötada. 3.1
4. detsembril
5. a esitatud taotluse näol ei olnud tegemist senise elamisloa pikendamise taotlusega, vaid uue elamisloa taotlusega. Seetõttu ei laienenud kaebajale

§-st 130 tulenev õigus viibida taotluse menetlemise ajal Eestis. Kaebaja õigus Eestis viibida tulenes Ameti poolt 13. veebruaril 2013. a välja antud lahkumisettekirjutusest.

§ 43

lg 1 p 5 kohaselt loetakse välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks aluseks muu hulgas ka vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenevat õigust või kohustust Eestis viibida. Lahkumisettekirjutus on haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses ja seega oli kaebajal lahkumisettekirjutuses märgitud tähtaja lõpuni seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kuivõrd ettekirjutuse täitmine peatati, pikenes Eestis viibimise õiguse tähtaeg. Eestis viibimiseks õigustatud isiku õigus Eestis töötada tuleneb aga

§ 105lg-s 3 sätestatust.

3.2 S. Satani süüditunnistamist ei tingi ka asjaolu, et

§ 105lg 3 järgi võib isik töötada Eestis vaid kuue kuu kestel aasta jooksul.

Nimelt jääb kohtuvälise menetleja otsuse pinnalt ebaselgeks väidetava teo toimepanemise aeg. See ebaselgus tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ja lugeda, et ta töötas Eestis vaid Veterinaar- ja Toiduameti poolt kohvikus El Paso läbiviidud kontrollkäigu päeval, 17. juulil 2012. a. Et tõendatud on S. Satani töötamine vaid ühel päeval, jäi menetlusaluse isiku Eestis töötamise aeg

§ 105lg-s 3 lubatud kuue kuu piiridesse.

Isegi kui leida, et kontrollkäigu protokolli ja S. Satani ütluste pinnalt saab tuvastada menetlusaluse isiku töötamise terve juuli ja augusti kestel, on see ikkagi alla kuue kuu. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse Ida , kes palub jõustada kohtuvälise menetleja otsus ja esitada seisukoht

§ 43lg 1 p 5 tõlgendamiseks.

4.1 Ameti

1. veebruari
2. a ettekirjutus ei ole vaadeldav

§ 43lg 1 p-s 5 sätestatud Eestis viibimise õigusliku alusena.

Sellest haldusaktist ei tulene mitte isiku õigus Eestis viibida, vaid tema kohustus riigist lahkuda. Lahkumisettekirjutuse puhul on oluline see, et selles määratakse tähtaeg, mil välismaalase suhtes võib kohaldada riigist lahkumiseks sundi. Isiku riigis viibimine pärast lahkumisettekirjutuse tegemist ja selle peatamist on jätkuvalt ebaseaduslik, kuivõrd ta ei oma välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses või Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud seaduslikku alust Eestis viibimiseks. 4.2 Kuna kohtupraktikas puudus selgus välismaalase õigusliku staatuse kohta lahkumisettekirjutuse vaidlustamise ajal, täiendati väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust (VSS) §-ga 72, mille seitsmes lõige sätestab, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku lahkumise tähtaja pikendamise, pikendamisest keeldumise või lühendamise otsuse või lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu või selle kehtivusaja muutmise vaidlustamine ei lükka välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmise tähtaega edasi ega anna välismaalasele seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Seega ei anna kehtiv seadus Eestis viibimisõiguseta isikule seaduslikku alust Eestis viibimiseks lahkumisettekirjutuse vabatahtliku tähtaja jooksul, vaid see annab isikule võimaluse lahkuda vabatahtlikult võimalikult lühikese aja jooksul ilma riigi poolse sunni kasutamiseta. 4.3 Teo toimepanemise aja väidetava ebaselguse kohta märgib kassaator järgmist. Ameti väärteootsuse sissejuhatavas osas on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 17. juuli 2012. a seetõttu, et sellel kuupäeval koostas E. Kikkas kohvikus El Paso sündmuskoha vaatluse protokolli. Väärteo toimepanemise tegelik aeg 6 kuud ja 16 kalendripäeva arvates 9. veebruarist 2012. a - on märgitud väärteo kirjeldavas osas. 5. Kassatsioonivastuses palub S. Satani kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova jätta kassatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. S. Satan viibis Eestis seaduslikul alusel ja võis seetõttu vastavalt

§ 105lg-le 3 töötada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. S. Satan on süüdi tunnistatud

§ 303

järgi, mis näeb ette karistuse Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase poolt Eestis töötamise eest. Seega eeldab selle väärteo objektiivne koosseis esiteks seda, et menetlusalune isik on välismaalane, teiseks peab tuvastama töötamise ja kolmandaks on tarvis teha kindlaks, et töötamiseks ei olnud seaduslikku alust. 7.

§ 3

sätestab, et välismaalaste seaduse tähenduses on välismaalane isik, kes ei ole Eesti kodanik. Et Türgi kodanikul S. Satanil pole Eesti kodakondsust, on ta välismaalane

§ 303mõttes.

8. Järgnevalt on tarvis otsustada, kas S. Satan töötas Eestis

§ 303tähenduses.

Tulenevalt

§-st 8 on Eestis töötamine mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. Väärteoasja materjalide pinnalt ilmneb, et S. Satan täitis Narvas asuvas kohvikus El Paso E OÜ juhatuse liikme ülesandeid. Selline tegevus mahub

§-s 8 kirjeldatud töötamise mõiste alla ja tuleb lugeda töötamiseks ka

§ 303tähenduses.

9. Käesoleva väärteoasja keskne küsimus on selles, kas menetlusalusel isikul oli Eestis töötamiseks seaduslik alus

§ 303mõttes.

Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et analüüsida tuleb, kas selline seaduslik alus võib tuleneda

§ 105lg-st 3.

10.

§ 105

lg 3 sätestab, et Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane võib Eestis viibida Eestis registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimisvõi järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil aasta jooksul kuni kuus kuud. Seega on otsustamisel selle üle, kas

§ 105lg 3 käesolevas väärteoasjas kohaldub, vaja vastata kolmele küsimusele.

Esiteks on tarvis teha selgeks, kas S. Satan võis Eestis viibida; teiseks tuleb võtta seisukoht selle kohta, kas S. Satan viibis Eestis eesmärgil, millest kõneleb

§ 105

lg 3; kolmandaks peab analüüsima, kas menetlusaluse isiku tegevus jäi normis nimetatud kuuekuulise piirangu raamesse. 11. Eestis viibimist õigustavad alused on sätestatud

§-s 43. Kolleegiumi hinnangul tuleb praegusel juhul viibimisalusena kõne alla

§ 43

lg 1 p 5, mis määrab, et välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Lähtuvalt sellest sättest peab viibimisalustena analüüsima S. Satanile töötamiseks väljastatud elamisluba, Ameti 13. veebruari 2012. a lahkumisettekirjutust ja Tartu Halduskohtu 22. veebruari 2012. a määrust esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. 11.1 S. Satanile töötamiseks väljastatud elamisluba tuleb

§ 43lg 1 p 5 mõttes vaadelda haldusaktist tuleneva õigusena viibida Eestis.

Samas lõppes selle loa kehtivus

1. veebruaril
2. a. Seetõttu ei saa S. Satan tugineda sellele loale käesolevas väärteoasjas, milles talle heidetakse ette töötamist alates
3. veebruarist
4. a. Tuleb aga küsida, kas S. Satanil olnud elamisluba andis talle aluse Eestis viibimiseks tulenevalt

§-st

1. See paragrahv sätestab, et kui välismaalane on taotlenud elamisloa kehtivusajal elamisloa pikendamist või pikaajalise elaniku elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Et aga S. Satan ei esitanud
2. detsembril
3. a mitte töötamiseks antud elamisloa pikendamise taotlust, vaid palus endale hoopis väljastada elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde, siis ei olnud tal alates
4. veebruarist
5. a tulenevalt

§-st 130 Eestis viibimise õigust. 11.2 Küll aga leiab Riigikohus tuginevalt varasemale halduskolleegiumi praktikale, et S. Satani õigus Eestis viibida tuleneb tema osas koostatud lahkumisettekirjutusest ja esialgse õiguskaitse määrusest. 11.2.1 Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et lahkumisettekirjutuse tegemisel on kahesugune tähendus - ühelt poolt pannakse inimesele kohustus lahkuda teatud aja jooksul Eestist, kuid samas antakse talle ka õigus viibida selle tähtaja saabumiseni riigis (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-71-07, p 9). Halduskolleegiumi viidatud lahendi tegemise ajal tulenes VSS § 8 lg-st 2, et lahkumisettekirjutus tehakse viibimisaluseta inimesele ja ettekirjutuse vabatahtliku täitmata jätmise korral järgneb teatud aja pärast lahkumiskohustuse sundtäitmine. Samasugune on situatsioon ka täna - lahkumisettekirjutus tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele (VSS § 7 lg 1), selles määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg (VSS § 7 lg 2) ja ettekirjutuse vabatahtliku täitmata jätmise korral on ette nähtud lahkumiskohustuse sundtäitmine (VSS § 73). Seega ei ole endiselt võimalik öelda, et isik, kes peab lahkumiskohustuse täitma alles teatud kuupäeva saabudes, ei viibi Eestis enne seda kuupäeva seaduslikul alusel. Ameti
3. veebruari
4. a lahkumisettekirjutus andis S. Satanile haldusaktist tuleneva õiguse Eestis viibimiseks

§ 43lg 1 p 5 kolmanda alternatiivi tähenduses.

11.2.2 Kui aga lahkumisettekirjutuse täitmine peatatakse esialgse õiguskaitse korras halduskohtumenetluse seadustiku 24. peatüki järgi kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, tekib isikul tulenevalt esialgse õiguskaitse määrusest Eestis viibimise õigus

§ 43

lg 1 p 5 teise alternatiivi tähenduses (s.o kohtulahendist tulenev õigus Eestis viibida). Sellisel seisukohal on olnud ka halduskolleegium, märkides, et ajal, mil lahkumisettekirjutuse täitmine on peatatud, ei ole isikul kohustust Eestist lahkuda (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-71-07, p 11). Seega viibis S. Satan alates 22. veebruarist 2012. a, mil esialgse õiguskaitse määrus jõustus, selle määruse alusel Eestis seaduslikult. 11.3 Eeltoodut kokku võttes leiab kriminaalkolleegium, et S. Satanil oli Eestis viibimiseks seaduslik alus

§ 43

lg 1 p 5 ja seega ka

§ 105lg 3 tähenduses.

Lahkumisettekirjutus andis S. Satanile õiguse riigis viibida alates

1. veebruarist
2. a. Esialgse õiguskaitse määrusele tuginevalt sai menetlusalune isik õiguse Eestis viibimiseks alates
3. veebruarist
4. a.
5. Järgnevalt tuleb otsustada, kas S. Satan viibis Eestis siin registrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil (

§ 105lg 3).

Nagu käesoleva otsuse kaheksandas punktis märgitud, oli S. Satan tegev E OÜ juhatuse liikmena. E OÜ näol on tegu Eesti äriregistrisse kantud äriühinguga ja tegevus juhatuse liikmena tuleb lugeda juhtimisfunktsiooni täitmiseks. Seega viibis menetlusalune isik Eestis siin registrisse kantud juriidilise isiku juhtimisfunktsiooni täitmise eesmärgil

§ 105lg 3 mõttes.

13. Töö iseloomuga seonduva piirangu kõrval - vt otsuse eelmist punkti - näeb

§ 105

lg 3 ette ka kitsenduse seoses töötamise perioodiga.

§ 105lg-s 3 nimetatud tööd võib välismaalane teha kuni kuus kuud aasta jooksul.

Senises menetluses ongi vaieldud selle üle, millise perioodi kestel S. Satani poolt töötamine on tuvastatud. 13.1 Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus märkinud ekslikult, et väärteoprotokolli pinnalt saab teha järelduse, nagu oleks S. Satan töötanud Eestis üksnes

1. juulil
2. a või äärmisel juhul
3. a juulis ja augustis. Kassaator märgib, et kuupäev
4. juuli
5. a kanti väärteoprotokolli seetõttu, et sellel päeval viidi läbi kontrollkäik E OÜ ruumides. Tuleb nõustuda kassaatoriga, et väärteoprotokolli ülejäänud teksti pinnalt saab öelda, et S. Satanile heidetakse ette Eestis ilma seadusliku aluseta töötamist alates
6. veebruarist
7. a. Samuti on asjakohane kassaatori viide S. Satani poolt maakohtule esitatud kaebusele. Kaebusest ilmneb, et S. Satan võtab omaks töötamise Eestis ka enne
8. juulit
9. a, esindades E OÜ-d kõigis juriidilistes toimingutes, teostades isiklikult firma tegevuse organisatsioonilist ja majanduslikku juhtimist ning arendades ärisuhteid partnerite ja klientidega. 13.2 Nõustuda pole võimalik kassaatori seisukohaga, et S. Satanile saab ette heita ka tegusid, mida ta pani väidetavalt toime pärast
10. juulit
11. a. Nimetatud kuupäeval on koostatud väärteoprotokoll (tl 26-26, pöördel). Väärteoprotokoll saab kajastada vaid tegusid, mis on toime pandud enne protokolli koostamist. Kui väärteootsust tehes arvatakse isikule süüks ka sellised teod, mis on toime pandud pärast väärteoprotokolli koostamist, kujutab see endast väärteoprotokollis kajastatud faktiliste asjaolude eiramist ja seeläbi väärteoprotokolli piirest väljumist. Väärteoprotokolli piirest väljumine on aga tulenevalt VTMS §-st 87 kriminaalkolleegiumi väljakujunenud praktika kohaselt lubamatu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. juuni
13. a otsus asjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1 ja
14. juuni
15. a otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7). Seega on väär kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukoht, et S. Satan töötas Eestis 6 kuu ja 16 päeva jooksul s.o
16. veebruarist kuni otsuse tegemise päevani e
17. augustini
18. a. Väärteoprotokolli ja muude tõendite pinnalt saab öelda vaid seda, et menetlusalune isik töötas Eestis
19. veebruarist kuni
20. juulini
21. a.
22. Eelnevast nähtub, et töötamist
23. veebruarist kuni
24. juulini
25. a ei saa S. Satanile

§ 303

järgi ette heita, sest sel perioodil viibis menetlusalune isik Eestis tulenevalt lahkumisettekirjutusest ja esialgse õiguskaitse määrusest õiguspäraselt. Ühtlasi saab aga eelöeldu pinnalt teha järelduse, et vahemikus 9. veebruarist kuni 12. veebruarini 2012. a ei olnud S. Satanil Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Seega ei saanud ta sel perioodil tugineda

§ 105

lg-le 3 ja

§ 303koosseis on täidetud.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud S. Satani käitumises puuduvad.

1. Süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada. Vastavalt VTMS § 30 lg 1 p-le 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Sealjuures saab menetluse sellisel alusel lõpetada ka Riigikohus, kes lahendab väärteoasja kohtuvälise menetleja kassatsiooni alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus asjas nr 3-1-1-29-11, p 14). Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 202 sätestatut. Seega tuleb praegusel juhul küsida selle järele, kas S. Satani süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb neile küsimustele vastata eitavalt. 15.1 S. Satan on terve menetluse kestel viidanud sellele, et ta esitas
4. detsembril
5. a Ametile taotluse elamisloa saamiseks abikaasa juurde. Sellest ilmneb, et S. Satan uskus pärast
6. veebruari
7. a endise töö tegemist jätkates, et ta toimib õiguspäraselt ega riku seadust. Seega tegutses menetlusalune isik seaduseavastaselt töötades - s.o
8. veebruarist kuni
9. veebruarini
10. a keelueksimuses karistusseadustiku (KarS) § 39 lg 1 tähenduses. Samas tuleneb

§-st 130 selgelt, et töötamist võimaldava elamisloaga välismaalane ei saa õigust viibida Eestis tulenevalt sellest, et ta esitab taotluse väljastada endale elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde; samuti langeb seetõttu ära õigus Eestis töötada. Seega oleks S. Satan professionaalse juristi poole pöördudes võinud oma eksimusest aru saada, mistõttu oli eksimus tema jaoks välditav. Kui tegu pannakse toime välditavas keelueksimuses, on teo toimepanija süü tulenevalt KarS § 39 lg-st 2 aga väiksem kui olukorras, kus isik paneb teo toime selle keelatusest teadlik olles (vt

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-29-11, p 14). 15.2 Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates ei ole võimalik mööda vaadata ka sellest, et ta töötas ebaseaduslikult üksnes nelja päeva jooksul. Kui menetleja karistas algselt S. Satani enam kui kuue kuu pikkuse seaduserikkumise eest selgelt sanktsiooni alammäära lähedale jääva karistusega - kuni 300 trahviühiku suurust rahatrahvi võimaldava väärteokoosseisu järgi määrati karistuseks 50 ühiku suurune trahv -, on menetlusaluse isiku süü neljapäevase rikkumise eest sedavõrd väike, et karistamisest tuleb loobuda.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 8, § 175 p-st 1 ja § 30 lg 1 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a kohtuotsuse osaliselt ja lõpetab väärteomenetluse S. Satani suhtes otstarbekuse kaalutlusel. Kassatsioon rahuldatakse osaliselt.
6. S. Satani kaitsja vandeadvokaat N. Agarjova esitas kriminaalkolleegiumile taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramiseks summas 280 eurot, märkides asja materjalidega tutvumise ajaks neli pooltundi ja kassatsioonivastuse ettevalmistamise ning koostamise ajaks kümme pooltundi. Lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
7. detsembri
8. a otsusega kinnitatud ja
9. juunil
10. a muudetud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (Kord) p-st 28 on kaitsja taotlus kolleegiumi hinnangul põhjendatud osaliselt. Et N. Agarjova määrati S. Satani kaitsjaks alles kassatsioonimenetluses ja kuivõrd tegemist on mõningaid õiguslikult keskmisest keerukamaid küsimusi sisaldava süüasjaga, on taotlus RÕS § 22 lg 7 tähenduses suuresti põhjendatud. Küll aga tuleb taotletavat summat vähendada, kuivõrd Korra p 33 kohaselt on isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest maksimaalselt 240 eurot. Seetõttu tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 240 eurot. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kui tulenevalt KrMS §-st 183 hüvitab menetluse lõpetamise korral menetluskulud reeglina riik, tehakse sellest üldpõhimõttest KrMS § 202 lg-s 1 erand. Selle sätte järgi hüvitab juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur, kriminaalmenetluse kulud süüdistatav. See tähendab, et väärteomenetluses tuleb menetluse lõpetamisel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluskulud hüvitada menetlusalusel isikul. Seetõttu tuleb S. Satanil RÕS § 25 lg 1 kohaselt 240 euro suurune kaitsjatasu riigile hüvitada. Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jüri Põld