Obsah (8)

§ 130§ 385§ 175§ 383§ 339§ 187§ 180§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

§ 130lg-s 3 sätestatud keeldu.

Seejuures märgib kaitsja, et vahi alla võeti J. Avakov Viru Maakohtu

1. augusti
2. a määrusega. Esimest korda anti J. Avakov kohtu alla
3. veebruaril 2011, milliseks ajaks oli J. Avakov kohtueelses menetluses vahi all viibinud 5 kuud ja 24 päeva. Kaitsja arvates tuleb kohtueelse menetluse aja hulka arvata ka ajavahemik alates Riigikohtu
4. märtsi
5. a otsuse tegemisest, millega saadeti kriminaalasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kuni J. Avakovi uuesti kohtu alla andmiseni
6. mail
7. Sel ajavahemikul viibis J. Avakov kohtueelses menetluses vahi all täiendavalt 68 päeva. Seega oli J. Avakov
8. mai
9. a kohtu alla andmise määruse tegemise ajaks viibinud vahi all üle kuue kuu ja tulnuks viivitamatult vahi alt vabastada.
10. Tartu Ringkonnakohtu
11. juuni
12. a määrusega jäeti J. Avakovi kaitsja määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati esitajale. Ringkonnakohus leidis, et kohtu alla andmise määrus ei ole

§ 385

p 16 kohaselt määruskaebemenetluses vaidlustatav.

§ 175lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel mõistis ringkonnakohus J.

Avakovilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu 86 eurot ja 40 senti vandeadvokaat A. Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määruse peale esitas J. Avakovi kaitsja määruskaebuse, taotledes maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning J. Avakovi viivitamatut vahi alt vabastamist. Määruskaebuse esitaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 12.1 Tuginedes Riigikohtu praktikas esinenud juhtumitele, mil ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe, on kaitsja jätkuvalt seisukohal, et määruskaebuse esitamine oli lubatav ning ringkonnakohus pidanuks kaebuse sisuliselt läbi vaatama ja rahuldama. Seejuures kordab kaitsja ringkonnakohtule esitatud kaebuses toodud põhjendusi, mille kohaselt on J. Avakovi vahi all pidamisega rikutud

§ 130lg-s 3 sätestatud keeldu.

12.2 Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu otsustusega mõista J. Avakovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu 86 eurot ja 40 senti. Kaitsja hinnangul pidanuks kohus nimetatud kulu arvama käesolevas menetlusetapis menetluskulude hulka, kuivõrd ei ole välistatud, et põhivaidluses tehakse J. Avakovi suhtes õigeksmõistev otsus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja väited on põhjendatud osas, mis puudutab ringkonnakohtu otsustust mõista J. Avakovilt välja kaitsja tasu. Osas, milles ringkonnakohus jättis J. Avakovi kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata, on vaidlustatav määrus aga seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks.
2. Tulenevalt

§ 383

lg-st 1 võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses tehtud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 385

kohaselt.

§ 385sisaldab loetelu määrustest, mille peale määruskaebust esitada ei saa.

Selle loetelu punkti 20 kohaselt ei saa määruskaebust esitada ka kohtu alla andmise määruse peale. Riigikohus on määruskaebeõigust jaatanud küll juhtudel, mil kohus on kohtu alla andmise määruses võtnud seisukoha ka kohtumenetluse poole taotluse osas kohaldada vahistamist või asendada vahistamine elektroonilise valvega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-86-10, p 10.1 ja
3. veebruari
4. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-9-12, p-d 11-13). Käesoleval juhul on maakohus aga jätnud süüdistatavate suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi vahistamise muutmata ning seega ei ole tegemist eelnimetatud eranditega. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtu määrus määruskaebemenetluse korras vaidlustatav ja ringkonnakohus on põhjendatult jätnud kaebuse läbi vaatamata.
5. Väär on kaitsja arvamus, mille kohaselt jätkus pärast Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsuse tegemist kuni süüdistatavate Viru Maakohtu
8. mai
9. a määrusega kohtu alla andmiseni kriminaalasja kohtueelne menetlus. Riigikohtu otsusega tühistati Viru Maakohtu
10. juuli
11. a ja Tartu Ringkonnakohtu
12. oktoobri
13. a otsused J. Avakovi ja J. Kuivkaevu süüditunnistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ning kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus uueks arutamiseks. Kriminaalasja uueks arutamiseks saatmine tähendab, et kohtumenetlust korratakse alates kohtulikust arutamisest, mitte kohtu alla andmisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. mai
15. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-02, p 12). Seega oli Viru Maakohtu
16. veebruari
17. a määrus süüdistatavate kohtu alla andmise kohta vaatamata otsuste tühistamisele ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisele jätkuvalt jõus ning maakohtul puudus tegelikult vajadus kohtualuseid uuesti kohtu alla anda. Asjaolu, et käesoleval juhul on maakohus sellele vaatamata teinud
18. mail
19. a määruse, mille resolutsioonis on lisaks eelistungi aja kindlaksmääramisele ning tõkendi suhtes seisukoha võtmisele märgitud ka süüdistatavate kohtu alla andmine, ei muuda olukorda. Üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjas algab kohtumenetlus süüdistatavate kohtu alla andmisest ja jätkub kuni kohtulahendi jõustumiseni ning seda ka juhul, kui kriminaalasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Seega on kaitsja käsitlus kohtueelse menetluse jätkumisest ja sellest tulenevalt süüdistatava vahi all hoidmisega

§ 130lg-s 3 sätestatud piirangu rikkumisest ainetu.

16. Ehkki ringkonnakohus jättis põhjendatult kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus süüdistatavalt kaitsja tasu riigituludesse väljamõistmisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 mõttes, mis tingib nimetatud osas määruse tühistamise.

§ 187

lg 2 sätestab tõepoolest, et kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Nimetatud sätet tuleb aga tõlgendada koostoimes

§ 180

lg-ga 1, § 181 lg-tega 1 ja 2 ning §-ga 183, st silmas pidades kriminaalmenetluse lõpptulemust. Sellest tuleneb, et kahtlustatavalt või süüdistatavalt ei mõisteta tema määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kriminaalmenetluse kulusid välja kaebuse lahendamisel, vaid tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel alusel, mille korral jäävad menetluskulud kahtlustatava või süüdistatava kanda. Seega ei saanud ringkonnakohus enne asjas lõpplahendi tegemist võtta seisukohta menetluskulude hüvitamiseks kohustatud isiku kohta, vaid pidanuks määruskaebemenetluse kulu arvestama menetluskulude hulka. 17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a määruse osaliselt, s.o osas, millega mõisteti J. Avakovilt välja kaitsja tasu 86 euro ja 40 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 14 eurot ning 40 senti, vandeadvokaat A. Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest, ning arvab selle summa menetluskulude hulka. Kaitsja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
3. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 86 euro ja 40 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 14 eurot ning 40 senti. Taotluse kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ning edasikaebe perspektiivi hindamiseks kulutatud üks pooltund ning määruskaebuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks kolm pooltundi. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on vajalikud ja nende tegemiseks kulutatud aeg põhjendatud ning lähtudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri
5. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 23 tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 86 eurot ning 40 senti (sh käibemaks 14 eurot ja 40 senti). Vastavalt

§ 187lg-le 1 tuleb see summa jätta riigi kanda.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris