← Eesti

3-4-1-33-13

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-33-13

  1. november 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Jüri Põld Riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 ja lisa 1 (
  2. jaanuarist 2009 kuni
  3. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) põhiseadus​likkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni Harju Maakohtu
  4. juuli
  5. aasta määrus tsiviilasjas nr 2-1015802 Kirjalik menetlus Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid
  6. jaanuarist 2009 kuni
  7. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis) pankrotihaldur esitas
  9. aprillil 2010 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-10-15802 hagi Gatsby OÜ, CRANBROOK OÜ (pankrotis), Osaühingu Lamaran Grupp, J. Krebetsi ja V. Liakhovitskiy vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Hageja palus end menetlusabi korras vabastada hagi esitamisel riigilõivu tasumisest, kuna ta on pankrotivõlgnik ja seega maksejõuetu.
  10. Harju Maakohus jättis
  11. aprilli
  12. aasta määrusega hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas teda tasuma riigilõivu 115 000 krooni 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kuivõrd hageja on hagis esitanud neli nõuet, millelt arvutatav hagihind on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 125 ja § 134 lõike 1 kohaselt kokku 2 399 971 krooni 63 senti, siis tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 alusel tasuda hagi esitamisel riigilõivu 115 000 krooni.
  13. Hageja esitas Harju Maakohtu
  14. aprilli
  15. aasta määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis
  16. juunil 2010 rahuldamata. Hageja tasus
  17. mail 2010 riigilõivu 1000 krooni ja
  18. juunil 2010 lisaks 114 000 krooni.
  19. Hageja esitas
  20. aprillil 2013, menetluse ajal maakohtus, kohtule taotluse hagihinnalt makstud riigilõivu põhiseaduslikkuse kontrollimiseks, seaduspärase riigilõivu määramiseks ja enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Hageja leidis Riigikohtu praktikast juhindudes, et riigilõivuseadus on põhiseadusega vastuolus osas, milles hagejat kohustati hagiavalduse esitamisel hagilt hinnaga 153 386 eurot 14 senti (2 399 971 krooni 63 senti) tasuma riigilõivu 7349 eurot 83 senti (115 000 krooni). Tasumisele kuuluvaks riigilõivuks tuleks lugeda praegu kehtiv riigilõiv 1600 eurot. Hageja palus tagastada enammakstud riigilõiv 5749 eurot 83 senti.
  21. Harju Maakohus tunnistas
  22. juuli
  23. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-15802 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata RLS § 56 lõike 1 ja lisa 1
  24. aprillist 2010 kuni
  25. aprillini 2010 kehtinud redaktsioonis, mis koostoimes näevad ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga kuni 2 500 000 krooni riigilõivu 115 000 krooni. Maakohus määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks kehtiva riigilõivuseaduse lisa 1 alusel 1600 eurot ja rahuldas hageja taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv ning tagastas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 5749 eurot 83 senti. Maakohus tugines oma määruses Riigikohtu riigilõivudealasele praktikale.
  26. Harju Maakohtu määrus saabus Riigikohtusse
  27. juulil
  28. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
  29. Riigikogu põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon on seisukohal, et enne
  30. juulit 2012 kehtinud riigilõivud olid põhiseaduse vastased.
  31. Õiguskantsler leiab, et põhiseaduse § 15 lõike 1 esimese lause ning §-ga 11 ei ole kooskõlas hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1, mille alusel tuli tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni maksta hagiavalduselt riigilõivu 115 000 krooni.
  32. Justiitsminister leiab, et asjassepuutuvad sätted on põhiseadusega kooskõlas. Tsiviilasjades on riigilõivu üheks eesmärgiks riigi kohtupidamisele tehtavate kulutuste hüvitamine. Olemas on õiguslik mehhanism maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED
  33. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 "Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine" lõige 1: "Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana."
  34. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtu​menetluses (kroonides)" (
  35. jaanuarist 2009 kuni
  36. detsembrini 2010) väljavõte: Tsiviilasja hind kuni, k.a Riigilõivu täismäär 2 000 000 [---] 2 500 000 115 000 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  37. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).
  38. Harju Maakohus tunnistas riigilõivuseaduse vaidlusalused sätted põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata
  39. juuli
  40. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-15802, vaadates läbi ja rahuldades hageja
  41. aprilli
  42. aasta avalduse tagastada hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv ning tunnistada riigilõivumäär põhiseadusvastaseks. Hageja oli esitanud
  43. aprillil 2010 Harju Maakohtule hagiavalduse ja tasunud hagihinnalt 2 399 971 krooni 63 senti riigilõivu 115 000 krooni.
  44. Kolleegium leiab, et hageja avalduse lahendamise ajal Harju Maakohtus olid RLS § 56 lõige 1 ja lisa 1 alates
  45. jaanuarist 2009 kuni
  46. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis asjassepuutuvad sätted osas, mis nägid ette, et hagiavalduselt hagihinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 115 000 krooni. Harju Maakohus on need riigilõivuseaduse sätted tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks põhjendamatult kitsalt ajavahemiku osas
  47. aprillist 2010 kuni
  48. aprillini
  49. Riigilõivu määr 115 000 krooni hagi hinna puhul üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni kehtis
  50. jaanuarist 2009 kuni
  51. detsembrini
  53. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
  54. septembri
  55. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-18-13 praegu vaidlustatuga sama lõivumäära põhiseadusvastaseks. Seetõttu tunnistab kolleegium PSJKS § 15 lõike 1 punktile 5 tuginedes, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid
  56. jaanuarist 2009 kuni
  57. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.