← Eesti

3-3-1-50-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-50-13

  1. november 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann OÜ Paargu kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  2. juuli
  3. a intressinõude nr 13-3/3980 ja
  4. augusti
  5. a intressinõude nr 13-3/4494 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus haldusasjas nr 3-11-2489 OÜ Paargu määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  8. Rahuldada OÜ Paargu määruskaebus ja tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  9. märtsi
  10. a määruse resolutsiooni punkt 3 haldusasjas nr 3-11-2489 kaebaja menetluskulude väljamõistmata jätmise osas.
  11. Rahuldada OÜ Paargu taotlus osaliselt ning mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Paargu kasuks välja menetluskulu 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot.
  12. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Paargu kasuks välja Riigikohtus kantud menetluskulu 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
  13. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) otsustas
  15. juuli
  16. a maksu​otsusega nr 12.2-3/1745-8 vähendada OÜ Paargu (kaebaja) poolt maksustamisperioodil veebruar 2011 deklareeritud sisendkäibemaksu summas 7066 eurot 40 senti, jätta rahuldamata tagastus​nõude summas 3558 eurot 56 senti ja määrata tasumiseks käibemaksu summas 3 507 eurot 84 senti. Kaebaja vaidlustas PMTK
  17. juuli
  18. a maksuotsuse halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas
  19. jaanuari
  20. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2373 kaebuse osaliselt, tühistas PMTK
  21. juuli
  22. a maksuotsuse osas, millega vähendati kaebaja deklareeritud sisendkäibemaksu 6240 euro võrra, jäeti tagastusnõue rahuldamata 2912 euro 16 sendi ulatuses ja kohustati kaebajat tasuma 3507 eurot 84 senti käibemaksu. Kaebaja vaidlustas halduskohtu otsust osas, milles kaebust ei rahuldatud. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  23. oktoobri
  24. a otsusega kaebaja apellatsioon​kaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kohtute otsused on jõustunud.
  25. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (LõMTK) kohustas
  26. juuli
  27. a intressinõudega nr 13-3/3980 tasuma kaebajat intressivõlga 69 eurot 53 senti ning
  28. augusti
  29. a intressinõudega nr 13-3/4494 intressivõlga 258 eurot 88 senti.
  30. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse LõMTK
  31. juuli
  32. a ja
  33. augusti
  34. a intressinõuete tühistamiseks. Tartu Halduskohus jättis
  35. märtsi
  36. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2489 kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse
  37. aprilli
  38. a määrusega menetlusse.
  39. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) tunnistas
  40. veebruari
  41. a otsusega nr 13-1/595
  42. juuli
  43. a intressinõude osaliselt, s.o 55 euro 91 sendi ulatuses, ja
  44. augusti
  45. a intressi​nõude tervikuna kehtetuks. Otsuses viidati Tallinna Halduskohtu
  46. jaanuari
  47. a otsusele haldus​asjas nr 3-11-2373, millega tühistati PMTK
  48. juuli
  49. a maksuotsus tasumisele kuuluva käibemaksu ja tagastusnõude rahuldamata jätmise osas. Viidatud otsusele tuginedes tuli vastustaja hinnangul ka
  50. juuli
  51. a ja
  52. augusti
  53. a intressinõuded kehtetuks tunnistada.
  54. Vastustaja esitas
  55. veebruaril 2013 Tartu Ringkonnakohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, sest vaidlustatud haldus​aktid on kehtetuks tunnistatud.
  56. Kaebaja nõustus
  57. veebruaril 2013 esitatud seisukohas menetluse lõpetamisega. Kuigi ta pidas
  58. juuli
  59. a intressinõuet tervikuna õigusvastaseks, loobus ta selle kehtima jäänud osa vaidlus​ta​misest, sest see moodustas kogu vaidlustatud intressinõuetest vaid 4,15% (13 eurot 62 senti). Samuti palus ta mõista vastustajalt välja 95,85% menetluskuludest kogusummas 1373 eurot 42 senti (koos riigilõivuga).
  60. Vastustaja palus jätta menetluskulud poolte enda kanda või vähendada kaebaja kasuks välja​mõistetavate menetluskulude suurust.
  61. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  62. märtsi
  63. a määrusega halduskohtu
  64. märtsi
  65. a otsuse ning lõpetas asja menetluse osaliselt kaebusest loobumise ja osaliselt vaidlustatud haldus​aktide kehtetuks tunnistamise tõttu (p 1), tagastas kaebajale riigilõivu 31 eurot 47 senti (p 2) ja jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (p 3). Ringkonnakohus leidis, et kuna intressinõuete kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest käesolevas asjas, vaid hoopis intressi​nõuete aluseks olnud PMTK
  66. juuli
  67. a maksuotsuse tühistamisest Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-11-2373, siis ei kuulu kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt väljamõistmisele. Intressinõuded oleks kehtetuks tunnistatud ka siis, kui kaebaja ei oleks käesolevas asjas kaebust esitanud. Intressinõuete vaidlustamine ei olnud kaebajale lõppkokkuvõttes vajalik. Ka intressinõuete õigusvastasust on kaebaja põhjendanud vaid sellega, et selle aluseks olev maksuotsus on õigusvastane. Riigilõiv tagastati proportsionaalselt haldusaktide kehtetuks tunnistamise osaga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  68. Kaebaja vaidlustab määruskaebuses ringkonnakohtu määrust osas, millega jäeti tema esindaja​kulud 95,85% ulatuses vastustajalt välja mõistmata. Kaebaja leiab, et ta ei pidanud võtma riski, laskma mööda kaebetähtaega ja loobuma kaebeõigusest intressinõuete vaidlustamiseks, jäädes lootma vaid sellele, et maksuhaldur maksuotsuse tühistamise korral ka intressinõuded tühistab. Kaebaja taotles halduskohtult menetluskulude minimeerimiseks käesoleva haldusasja menetluse peatamist kuni haldusasjas nr 3-11-2373 tehtava otsuse jõustumiseni. Halduskohus keeldus menetlust peatamast, leides, et vaidlustatud intressinõuded ei ole seotud maksuotsusega, vaid on tingitud maksu- ja kõrvalkohustuste tähtaegsest täitmata jätmisest. Kohtu eeltoodud hinnang veenis kaebajat, et kaebuse esitamine oli põhjendatud ja vajalik ning menetlust tuleb jätkata. Hoolimata haldusasjas nr 3-11-2373 tehtud kaebust rahuldavast kohtuotsusest jättis halduskohus käesolevas asjas kaebuse rahuldamata. Ka ei võtnud vastustaja apellatsioonkaebuse vastuses kaebust õigeks ega tunnistanud vaidlustatud intressinõudeid kehtetuks. Seda hoolimata asjaolust, et vastustajale oli teada, et haldusasjas nr 3-11-2373 oli kohtuotsus vaidlustamata osas jõustunud. Kaebuse esitami​sega seotud õigusabikulud olid üksnes 207 eurot. Kuna kohus jättis menetluse peatamata, tekkisid kaebajal täiendavad esindajakulud esimeses astmes 568 eurot 50 senti ja teises astmes 1357 eurot.
  69. Vastustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur on pärast maksuotsuse tühistamist intressisummad tagastanud. Kuni intressi​nõuete aluseks olnud maksuotsuse tühistamiseni olid intressinõuded õiguspärased ja kehtivad. Kaebaja peamiseks argumendiks intressinõuete vaidlustamisel oli üksnes asjaolu, et kaebaja on maksu​otsuse vaidlustanud ja peab seda õigusvastaseks. Samas ei olnud maksuotsuse kehtivust esialgse õiguskaitse korras peatatud. Halduskohtu otsus käesolevas asjas oli maksuhaldurile soodne ning intressinõuete kehtetuks tunnistamise tingis üksnes asjaolu, et kaebajale osutus intressinõuete aluseks oleva maksuotsuse vaidlustamine kohtus tulemuslikuks. Maksumaksja ei pea lootma, et maksuhaldur käitub õiguskuulekalt, vaid selline käitumine on maksuhalduri kohustus. Kui maksu​haldur ei oleks hiljem õiguskuulekalt käitunud ja oleks jätnud mingi seadusest tuleneva toimingu tegemata, saanuks kaebaja esitada maksuhaldurile taotluse või pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse. Antud juhul on oluline see, et intressinõudeid ei tunnistatud kehtetuks käesolevas haldus​asjas esitatud kaebuse, vaid maksuotsuse tühistamise tõttu. Intressinõuete vaidlustamine ei olnud vajalik. Kui kohus peab õigeks kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista, palub vastustaja väljamõistetavate menetluskulude suurust vähendada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  70. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Ringkonnakohus lõpetas haldusasja menetluse osaliselt HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel kaebusest loobumise tõttu ja osaliselt HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel vaidlustatud intressinõuete kehtetuks tunnistamise tõttu. Vastustaja tunnistas
  71. veebruari
  72. a otsusega LõMTK
  73. augusti
  74. a intressinõude tervikuna kehtetuks ja
  75. juuli
  76. a intressinõude osaliselt kehtetuks, s.o 55 euro 91 sendi ulatuses. Kaebaja loobus LõMTK
  77. juuli
  78. a intressinõude kehtima jäänud osa vaidlustamisest. Kaebaja taotleb vastustajalt esindajakulude väljamõistmist 95,85% ulatuses, seega ulatuses, milles haldusasja menetlus lõpetati HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei vaidlusta määrus​kaebuses riigilõivu osalist tagastamata jätmist, küll aga esindajakulude väljamõistmata jätmist.
  79. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu poolt HKMS § 108 lg-le 6 antud tõlgendusega. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud sätet tõlgendada laiendavalt ja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu. Selline tõlgendus toetab paremini sätte eesmärki, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud. Haldusasjad nr 3-11-2489 ja 3-11-2373 olid omavahel seotud. Selles haldusasjas vaidlustatud intressinõuete aluseks oli haldusasjas nr 3-11-2373 vaidlustatud maksuotsus, seega sõltus intressinõuete õiguspärasus maksuotsuse õiguspärasusest.
  80. Ringkonnakohtu kitsendav tõlgendus kohtleks kaebajaid, kel on olnud võimalus vaidlustada nii maksuotsus kui intressinõuded ühes haldusasjas, erinevalt võrreldes kaebajatega, kelle vastavad kaebused vaadatakse läbi erinevates haldusasjades. Sellisel juhul sõltuks menetluskulude välja​mõistmine kohtu diskretsioonist kaebuste liitmise või nõuete eraldamise osas. Pealegi tegi
  81. juuli
  82. a maksuotsuse PMTK,
  83. juuli
  84. a ja
  85. augusti
  86. a intressinõuded esitas aga LõMTK, seega allusid nende haldusaktide vaidlustamiseks esitatud kaebused enne
  87. jaanuari 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 8 lg 1 alusel erinevatele kohtutele.
  88. Asjakohatu on kaebajale ette heita, et ta otsustas tema arvates õigusvastast ja tema õigusi rikkuvat haldusakti halduskohtus vaidlustada. Vastupidi, kaebuse esitamata jätmise korral saanuks kaebajale ette heita seda, et ta ei võtnud seaduses ettenähtud kaebetähtaja jooksul midagi ette oma õiguste kaitseks. Pärast seaduses ettenähtud kaebetähtaja möödumist võinuks kaebaja võimalused oma õigusi kaitsta oluliselt halveneda (kaebetähtaja ennistamise vajadus, tuvastamiskaebuse esitamise piirangud, haldusorgani initsiatiiv õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, haldus​menetluse uuendamise taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaeg). Haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmisel tuleb arvestada tagajärjega, et võimalikule õigusvastasusele vaatamata on tegemist kehtiva ja seega täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.
  89. Eeltoodud põhjendustele tuginedes tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti kaebaja menetluskulud tema enda kanda, ning teeb asjas uue määruse, millega rahuldab kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt.
  90. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses kantud esindajakulude tõendamiseks Advokaadibüroo Casus OÜ
  91. aprilli
  92. a arve nr 201204015 summas 862 eurot 50 senti ja
  93. veebruari
  94. a arve nr 201302024 summas 494 eurot 50 senti. Nende arvete tasumist tõendavad pangakonto välja​võte ja maksekorraldus (tl 143–148). Kaebaja ei ole
  95. veebruari
  96. a avalduses taotlenud haldus​kohtus kantud esindajakulude väljamõistmist vastustajalt, kuid selline taotlus esitati haldus​kohtule ja jäeti halduskohtu poolt rahuldamata kaebuse rahuldamata jätmise tõttu. Halduskohtule esitati esindajakulude tõendamiseks Advokaadibüroo Casus OÜ
  97. oktoobri
  98. a arve nr 201110028 summas 207 eurot ja
  99. veebruari
  100. a arve nr 201202028 summas 586 eurot 50 senti ning nende arvete tasumist tõendavad pangakonto väljavõtted (tl 90–93). Summad sisaldavad käibemaksu. Kaebaja kandis halduskohtus esindajakulusid kokku 793 eurot 50 senti ja apellatsiooni​menetluses 1357 eurot. Kolleegium hinnangul tõendavad need dokumendid, et kulud on kantud.
  101. Arvestades asjaoluga, et kaebusega vaidlustatud intressisumma oli kokku 328 eurot 41 senti ning tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega, ei ole kaebaja taotletud esindajakulu kogu ulatuses väljamõistmine põhjendatud. Kolleegium vähendab HKMS § 109 lg 6 alusel väljamõistetava menetlus​kulu summat ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud esindaja​kulude katteks 600 eurot ja ringkonnakohtus kantud esindajakulude katteks 550 eurot. Nimetatud summade hulka on arvestatud ka käibemaks.
  102. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolleegium teeb määruse vastustaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja esitas määruskaebemenetluses kantud esindajakulude tõendamiseks Advokaadibüroo Casus OÜ
  103. aprilli
  104. a arve nr 201304040 summas 529 eurot ja
  105. oktoobri
  106. a arve nr 201310013 summas 356 eurot 50 senti ning nende arvete tasumist tõendava pangakonto välja​võtte. Summad sisaldavad käibemaksu. Kaebaja kandis määruskaebemenetluses menetluskulu kokku 885 eurot 50 senti. Kolleegium hinnangul tõendavad menetluskulu dokumendid, et kulud on kantud. Kolleegium peab põhjendatuks vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista esindajakulu 450 eurot.
  107. Kautsjon kuulub HKMS § 107 lg 4 alusel tagastamisele. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.