) § 407 lg-s 5 sätestatud aluseid, millest tulenevalt ei oleks kohus võinud tagaseljaotsust teha. Kostjale anti hagile vastamiseks 20 päeva, mida võib tsiviilasja asjaoludest ja kohtupraktikast lähtudes pidada piisavaks ajaks. Menetlusse võtmise määruses hoiatati kostjat, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada (selline taotlus sisaldus hagiavalduses). Kostja ei taotlenud vastuse esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi saamist advokaadi vahendusel vastamiseks. Kohus ei ole hagi ebaõigesti menetlusse võtnud. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kaja rahuldamise eelduseks on
lg 2 ja § 415 lg 1 kohaselt see, et kostjal oli mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kajas ega selle täpsustamise avalduses ei ole kostja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks. Asjaolu, et kostja kaalus hagejaga kohtuvälise kokkuleppe sõlmimist, ei vabasta teda kohustusest hagile vastata. Asjaolu, et kohus on hagi menetlusse võtmise määrusesse ekslikult märkinud hagihinnaks väiksema summa, ei oma õiguslikku tähendust. Tegemist ei olnud hagi hinna määramisega, vaid inimliku eksitusega. Hagi ese ehk hageja nõue on selgelt välja toodud hagiavalduses ja sellest peab lähtuma nii kohus kui ka kostja. Kuna kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, siis rahuldas kohus nõude hagiavalduses esitatu kohaselt. Seega tuleb
lg 2 alusel jätta kaja rahuldamata ja menetlus asjas taastamata, kuna kostjal ei olnud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks.
lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu ei saanud isik hagile vastata. Kostja ei ole kajas ega määruskaebuses mõjuvat põhjust esile toonud. See, et maakohus oli tsiviilasja menetlusse võtmise määruses märkinud määruse päisesse ebaõige tsiviilasja hinna, ei anna alust kaja rahuldamiseks. Menetlusse võtmise määrusele lisatud ja kostjale saadetud hagiavalduses oli märgitud õige tsiviilasja hind ja ka hageja selge nõue. Seega oli kostja vastu esitatud nõue selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav.
lg 5 p 1 järgi ei või kohus teha tagaseljaotsust, kui kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg ei olnud liiga lühike. Maakohus kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul arvates hagiavalduse ärakirja ja selle lisade kättesaamisest. Kostja esindaja sai kohtu saadetud dokumendid kätte
Kostjale oli antud hagile vastamiseks liiga lühike tähtaeg. 20 päeva ei ole selleks piisav. Kohtud on valesti kohaldanud
lg-t 1 ja § 422 lg-t 1.
Hagi menetlusse võtmise määruses sisaldunud vale hagihind oli eksitav. Kostja seaduslik esindaja sai aru, et hageja nõue piirdub hagihinnaks märgitud summaga ning ülejäänud osas hagi menetlusse ei võetud. Selline kohtu menetluslik viga võib olla mõjuvaks põhjuseks jätta hagile vastamata. Kohtud ei ole kontrollinud, kas hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kohtud pidid seda tegema omal algatusel sõltumata kostja seisukohast. 11. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et nii ringkonna- kui ka maakohtu määrus tuleb
lg 3 alusel tühistada osas, milles kohtud jätsid kaja rahuldamata ja menetluse taastamata hagis esitatud viivise ja kindlustusmaksete nõuete ning menetluskulude väljamõistmise osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tühistatud osas tuleb kaja rahuldada, menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Ülejäänud osas jäävad kohtute määrused muutmata ning jõustub maakohtu tagaseljaotsus. 13. Kolleegium leiab, et iseenesest võib olla mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja seega
lg 2 alusel kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ka kohtu eksitav tegevus. Praeguses asjas on kostja väitnud, et ta ei vastanud kajale, kuna arvas, et võimalik tagaseljaotsusega temalt väljamõistetud summa piirdub tsiviilasja hinnaga, mis oli märgitud maakohtu määruses, millega hagi menetlusse võeti. Maakohus märkis hagi menetlusse võtmise määruses tõepoolest tsiviilasja hinna valesti. Seega tuleb hinnata, kas selline maakohtu eksimus võis mõistliku isiku jaoks jätta mulje, et hagile vastamata jätmise korral piirdub kostjalt tagaseljaotsusega väljamõistetav summa asja hinnaks märgitud 6390 euroga. Kolleegium leiab, et mõistlik isik pidi aru saama, et hagis nõutakse tegelikult suuremat summat. Kostjale kättetoimetatud hagis oli tsiviilasja hind ja hageja nõue selgelt välja toodud. Samuti ei olnud hagi menetlusse võtmise määruses märgitud, et hagi oleks jäetud osaliselt menetlusse võtmata, vaid selles oli märgitud, et lähtutakse hagis esitatud nõudest. Seega pidi kostja hagiavaldusest aru saama, kui suurt summat talt nõutakse. Järelikult ei ole maakohtu määruses vale tsiviilasja hinna märkimine mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ning menetluse taastamiseks
14. Kolleegium nõustub kohtutega, et hagiavaldusele vastamise tähtaeg ei olnud ilmselt liiga lühike. Arvestades seda, et tegemist ei ole õiguslikult eriti keerulise vaidlusega, oli 20-päevane tähtaeg hagile vastamiseks piisav. Seega ei välistanud
Vajadusel saanuks kostja taotleda hagile vastamise tähtaja pikendamist. 15. Õige on kostja väide, et kohtud ei ole kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. Maakohtu tagaseljaotsus oli tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Samuti ei ole kohtud kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust kaja menetledes.
lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See säte paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 13 ja 5. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-13, p 13). Juhul kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, ei või tagaseljaotsust teha ning esitatud kaja tuleb
16. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse
Kolleegium leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendamata. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, millest tuleneks kostja kohustus tasuda kindlustusmakseid. Ainuüksi liisingulepingu sõlmimisest ja võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud liisingulepingu regulatsioonist sellist kohustust liisinguvõtjale ei tulene. Kindlustusmaksete tasumise kohustus peaks olema pooltel eraldi kokku lepitud, kuid hagiavalduses sellisele kokkuleppele viidatud ei ole. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, millisel alusel arvestas hageja viivist määras 0,15% põhivõlalt päevas. See viivisemäär ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusejärgset viivisemäära. Seega tuleb kindlustusmaksete ja viivise väljamõistmise osas kaja rahuldada ning asja menetlus taastada. 17. Ülejäänud osas, st põhivõla, käibemaksu ja intressi väljamõistmise osas on hagi kolleegiumi hinnangul õiguslikult põhjendatud, mistõttu oli tagaseljaotsuse tegemine selles osas lubatud ning kaja tuleb jätta selles osas rahuldamata. Õigus nõuda tasuda tulnud liisingumakseid tuleneb VÕS § 367 lgtest 1 ja 2. Liisingumaksetelt tasuda tulev käibemaks on nende maksetega vahetult seotud. Hageja on oma nõudest VÕS § 367 lg 3 järgi maha arvestanud ka liisingueseme väärtuse. Kuivõrd
lg 1 teise lause kohaselt loetakse kostja hageja faktilised väited omaksvõtnuks, ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et hagis toodud liisingueseme väärtus oli vale. Arvestades seda, et liisinguleping on oma olemuselt ka krediidileping, võib õiguslikult põhjendatuks pidada ka intressinõuet (vt VÕS § 401 lg-d 2 ja 3 ning § 397 lg 1 esimene lause). 18. Menetluskulude jaotus tuleb
lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtus, sh arvestades
19. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon
Jaak Luik, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.