← Eesti

3-3-1-58-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-58-13

  1. november 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann AS Starman kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti
  2. detsembri
  3. a otsuse nr 1-14/11-1344-015 ja
  4. jaanuari
  5. a vaide tagastamise otsuse nr 6.19-1/11-1344-018 peale Tallinna Ringkonnakohtu
  6. aprilli
  7. a otsus haldusasjas nr 3-12-340 AS Starman kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  8. Rahuldada AS Starman kassatsioonkaebus osaliselt.
  9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  10. aprilli
  11. a otsus haldusasjas nr 3-12-340 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  12. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. AS Starman esitas
  14. oktoobril 2011 Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) kirja, milles palus elektroonilise side seadusest (ESS) tulenevate nõuete täitmise ning kõigi asjakohast üldkasutatavat teenust osutavate isikute võrdse kohtlemise tagamise eesmärgil teostada Tapal asuva korteriühistu (KÜ) Ülesõidu 5 tegevuse üle järelevalvet. Taotluses märgiti, et KÜ Ülesõidu 5 korraldab tele​kanalite vastuvõttu ning taasedastamist korteriühistute poolt majandatavate korterelamute elanikele, mis on käsitatav ESS § 2 p 68 mõttes üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamisena ning korteriühistu peab seetõttu järgima ESS sätestatud nõudeid.
  15. TJA vastas
  16. novembri
  17. a kirjaga, et KÜ tegevus ei vasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse tunnustele ning AS-i Starman taotluses ei ole esitatud uusi asjaolusid, mis lükkaksid ümber
  18. aasta menetluse raames võetud ja AS-le Starman teatatud samasisulise seisukoha KÜ Ülesõidu 5 tegevuse kohta. Vastuse kohaselt puuduvad tõendeid, et KÜ Ülesõidu 5 osutaks üldkasutatavat kaabelleviteenust kolmandatele isikutele. Telesignaali vastuvõtt toimub omatarbeks, teenuse saajate ring on piiratud ning võrk ei ole avatud kolmandatele isikutele. Võrguseadmed ei kuulu KÜ-le Ülesõidu 5, vaid võrgu kasutajatele, nende kasutamine toimub ühisel kokkuleppel ning puudub kokkulepe teenuse hinna kohta. Nimetatud võrk hõlmab kümne kortermaja elanikke ning sellega pole teisi isikuid liitunud. Kuna üldkasutatavuse mõistet ei ole defineeritud EL tele​kommunikat​sioonialases õiguslikus raamistikus, siis on see küsimus jäetud liikmesriikide otsustada. Liikmesriigiti käsitatakse üldkasutatavuse mõistet erinevalt, mistõttu ei pea TJA lähtuma teiste EL liikmesriikide rakenduspraktikast.
  19. AS Starman esitas
  20. detsembril 2011 TJA-le taotluse selgitada
  21. novembri
  22. a kirja sisu ja võtta selge seisukoht järelevalvemenetluse algatamise või sellest keeldumise kohta. TJA
  23. detsembri
  24. a kirjaga nr 1-14/11-1344-015 teavitati AS-i Starman järelevalvemenetluse alustamata jätmisest. Vastuse kohaselt ei ilmne AS Starman
  25. oktoobri
  26. a kirjast täiendavaid asjaolusid selleks, et algatada menetlus uuesti. Konkreetsed selgitused, miks TJA ei nõustu AS Star​man seisukohtadega, on esitatud
  27. novembri
  28. a kirjas ja AS Starman varasemale kirjale
  29. juunil 2009 saadetud vastuses. TJA jääb nendes esitatud seisukohtade juurde.
  30. TJA tagastas
  31. jaanuaril 2012 AS Starman esitatud vaide, milles paluti järelevalvemenetluse alustamise taotlus uuesti läbi vaadata või alternatiivselt tunnistada
  32. detsembri
  33. a kiri kui haldusakt kehtetuks ja algatada järelevalvemenetlus. TJA hinnangul ei ole AS Starman subjek​tiivseid õigusi rikutud ning tal puudub HMS § 71 lg-st 1 tulenev õigus vaiet esitada.
  34. AS Starman esitas
  35. veebruaril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada TJA-d uuesti läbi vaatama kaebaja
  36. oktoobri
  37. a taotluse ja tegema otsuse KÜ Ülesõidu 5 suhtes järelevalvemenetluse algatamise kohta või alternatiivselt kohustada TJA-d läbi vaatama kaebaja vaie. Kaebuse kohaselt rikkus TJA järelevalvemenetluse algatamata jätmisel menetlus- ja materiaalõigusnorme ning jättis õigusvastaselt vaide läbi vaatamata. TJA rikkus taotluse menetle​misel uurimispõhimõtet ja hea halduse tava. Otsus on kaalutlusvigadega ning selle andmisel on rikutud õiguse üldpõhimõtteid. KÜ Ülesõidu 5 vastab elektroonilise side ettevõtja mõistele ja teenus on käsitatav üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamisena ESS § 2 p-de 6 ja 68 mõttes. KÜ ei kasuta signaali mitte üksnes omatarbeks, vaid edastab seda KÜ opereeritava võrgu katvusalas asuvatele isikutele, kes seda soovivad.
  38. TJA palus vastuses kaebusele jätta see kaebeõiguse puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kaebeõiguse tunnustamise korral lõpetada aga asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest nimetatud võrgu suhtes on
  39. märtsil 2012 järelevalvemenetlus algatatud. Asja sisulisel menetlemisel palus TJA jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata, sest vaidlusalusel võrgul puuduvad üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise tunnused ja KÜ Ülesõidu 5 tegevusele ei saa omistada ESS-s sätestatud reegleid.
  40. Tallinna Halduskohtu
  41. mai
  42. a määrusega jäeti TJA taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks rahuldamata. AS-l Starman on kaebeõigus ning TJA esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebuses taotletud toimingud sooritanud. HKMS § 152 lg 1 p 4 tuleb tõlgendada lähtuvalt kaebuses esitatud nõuetest ning taotluse rahuldamine eeldab, et TJA on kas kaebaja taotluse uuesti lahendatud ja järelevalvemenetluse selle taotluse alusel algatanud või on vastustaja sisuliselt läbi vaadanud kaebaja esitatud vaide. Nimetatud aluseid haldus​organ täitnud ei ole.
  43. Tallinna Halduskohus rahuldas
  44. juuli
  45. a otsusega AS Starman kaebuse ja kohustas TJA-d uuesti läbi vaatama AS Starman
  46. oktoobri
  47. a taotluse järelevalvemenetluse algata​miseks ning tegema kaalutlusotsuse kaalutlusõiguse reegleid ja haldusmenetluse põhimõtteid järgides. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 8.
  48. Järelevalvemenetluse algatamisest keeldumine on käsitatav toiminguna ja AS-l Starman on kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kaebajal on vahetu puutumus vaidlustatud järelevalve​menetluse algatamisest keeldumise otsusega. Kaebaja tegutseb samas majandustegevuse valdkonnas ja geograafilises piirkonnas ja pakub samasisulist sideteenust, mistõttu koostoimes teiste asja​oludega võib järelevalvemenetluse algatamata jätmise otsus mõjutada kaebaja tegevust vastaval side​teenuste turul. 8.
  49. TJA on rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud asjas tähendust omavaid asjaolud välja selgita​mata, mis omakorda võis mõjutada otsuse sisu. TJA pole välja selgitanud korteriühistu kasutatavate võrguseadmete omandiõigust ega teenuse osutamise õiguslikku ja faktilist alust. Välja on jäänud selgitamata ka asjaolud, kas võrk tegelikult laienes. Haldusorgan ei ole kogunud piisavalt otsuses esitatud järeldust kinnitavaid tõendeid. 8.
  50. Järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise otsus on ebapiisavalt motiveeritud ning kirjades märgitud õiguslikud põhjendused kaalutlusõiguse õiguspärasust kontrollida ei võimalda. Kaalutlus​otsuse motiveerimispuuduste kõrvaldamine kohtumenetluses ei ole võimalik. Haldusorgan on kaalutlus​otsuse tegemisel tuginenud asjakohatutele aspektidele, mis on käsitatav kaalutlusreeglite rikkumisena. Vastustaja on kohtumenetluses sisuliselt möönnud kaebuse põhjendatust osas, mis puudutab asjassepuutumatute asjaolude osalist arvesse võtmist. Kuigi kirjalikus seletuses kohtule märgib TJA, et otsus tugineb eelkõige asjaolule, et vaidlusalust võrku kasutavad isikud eristuvad teistest isikutest ning teenust kasutavad nn suletud gruppi kuuluvad isikud, puudub kohtul veendumus, et asjassepuutumatud asjaolud ei avaldanud kaalutlusotsuse tegemisele olulist mõju. 8.
  51. TJA ei ole
  52. novembri
  53. a kirjas esitanud õiguslikke põhjendusi, miks liikmesriikide regulatiivne praktika ei ole oluline. Euroopa Kohus on leidnud, et eelnevalt vaid omatarbeks (ühe asutuse siseseks kasutamiseks) rajatud võrk ja sellega osutatav teenus on üldkasutatav, kui võrk ja teenused on tehtud kolmandatele isikutele kättesaadavaks. Euroopa Kohtu lahend ja kohtujuristi arvamus omavad teenuse üldkasutatavuse mõiste sisustamisel tähtsust ning vastustaja pole neid seisu​kohti otsuses kummutanud. 8.
  54. Kuigi vastustaja väitel on
  55. märtsist 2012 algatatud uus järelevalvemenetlus, siis esiteks on see väide tõendamata ning teiseks ei tingiks järelevalvemenetluse läbiviimine kohustamiskaebuse rahuldamise võimatust.
  56. TJA esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja jätta AS Starman kaebus täies ulatuses rahuldamata. Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaal​õigust, hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus menetlusõigust. Kohus ei võtnud seisukohta menetlusosaliste kõigi faktiliste ja õiguslike väidete kohta ning jättis osa tõendeid analüüsimata. TJA kirjad on menetlustoimingud. Halduskohus on ebaõigesti tuvastanud AS Starman kaebeõiguse ning tema subjektiivsete õiguste rikkumise. Kaebust tulnuks käsitada TJA toimingu õigusvastasuse tuvastamise iseseisva nõudena, mistõttu tulnuks kaebajal tuua välja ka põhjendatud huvi. Asjaolu, et ESS kaitseb üldjoontes ka teisi turuosalisi, ei anna alust väita, et antud juhul on rikutud tema subjektiivseid õigusi. AS Starmani ei ole alust käsitada ka puudutatud isikuna. TJA on varasemalt AS Starman korduvate taotluste alusel teostanud vaidlusaluse võrgu osas järelevalvemenetlust. Kuna uusi asjassepuutuvaid asjaolusid varem esitatud taotluste juurde ei esitatud, ei pidanud TJA
  57. a taotluse alusel järelevalvemenetluse algatamist põhjendatuks. Kohtuotsuse resolutsioonist tulenev ettekirjutus ei ole üheselt arusaadav ega täidetav. Samuti leidis halduskohus alusetult, et TJA otsus on kaalutlusvigadega.
  58. AS Starman palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on õigesti kohaldanud menetlus- ja materiaalõigusnorme ning vajalikul määral otsust põhjendanud. TJA on järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisel rikkunud kaalutlus​õiguse norme. AS Starman jäi halduskohtule esitatud väidete ja seisukohtade juurde ning leidis, et tal on kaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kohtuotsuse resolutsioon on arusaadav ja täidetav.
  59. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  60. aprilli
  61. a otsusega haldusasjas nr 3-12-340 TJA apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis AS Starman kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on AS-l Starman kaebeõigus, sest teda saab lugeda puudutatud isikuks, kellel on õigus nõuda, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve kaitseks ja otsustaks järelevalvemenetluse algatamise küsimuse kaalutlusvigadeta. Vastustaja
  62. detsembri
  63. a kirjast, samuti haldusasja materjalidest nähtub, et
  64. oktoobril 2011 esitatud järelevalve algatamise taotlus on korduv. Vastustaja on kaebaja
  65. veebruari
  66. a avalduse alusel KÜ Ülesõidu 5 tegevuse üle järelevalvet juba teostanud ning leidnud
  67. märtsil 2009 AS-le Starman saadetud kirjas, et tuvastatud asjaolude kohaselt ei osuta KÜ Ülesõidu 5 üldkasutatava elektroonilise side teenust ESS mõttes. Ka hilisemates kirjades on vastustaja järelevalvemenetluse läbiviimist ja oma seisukohti selgitanud. Eelneva alusel tuleb AS Starman
  68. oktoobri
  69. a taotlust käsitada menetluse uuendamise taotlusena. Haldusmenetluse seaduse § 44 lg-s 1 sätestatud uuendamise aluseid TJA-le esitatud taotluses ei nähtu. Õigusnormide erinev tõlgendamine ei ole HMS § 44 lg-s 1 sätestatud menetluse uuendamise aluseks. TJA
  70. detsembri
  71. a kirjast nähtub, et vastustaja on menetluse uuendamist kaalunud ning kaalutlusreegleid ei ole rikutud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  72. AS Starman esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu
  73. aprilli
  74. a otsuse tühistada ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  75. juuli
  76. a otsus. Ringkonnakohus jättis otsuse vajalikul määral põhjendamata ning järeldust kinnitavad tõendid esitamata. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus andnud ootamatult vaidlusele täiesti uue õigusliku sisu, mille kohta menetlusosalistel puudus varem võimalus seisukohta esitada. TJA pole käsitanud AS Starmani avaldust uuendamise taotlusena ega võtnud seisukohta uuendamise võima​likkuse kohta, vaid pidanud seda järelevalvemenetluse algatamise taotluseks ja selgelt keeldunud korteriühistu tegevuse suhtes järelevalvemenetluse alustamisest. Uuendamisest keeldumine tuleb vormistada haldusaktiga, vastustaja on kohtumenetluses läbivalt olnud seisukohal, et ei ole haldus​akti andnud ega pidanudki seda järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisel tegema. AS Starman
  77. a kiri on käsitatav märgukirjana, mitte järelevalvemenetluse algatamise taotlusena. Seega on ringkonnakohus ekslikult tõlgendanud AS Starmani
  78. oktoobri
  79. a taotlust haldusmenetluse uuendamise taotlusena. Haldusmenetluse seadus ei keela ka isikul esitada samasisulist taotlust korduvalt. AS Starman jääb kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde ja on jätkuvalt seisu​kohal, et korteriühistu tegevus on käsitatav üldkasutatava elektroonilise side teenusena. TJA rikkus otsuse tegemisel oluliselt kaalutlusreegleid ja uurimispõhimõtet.
  80. TJA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaebaja seisukohad vaidlusaluse võrgu üldkasutatavuse kohta tuleb jätta tähelepanuta. Kohtumenetluses saab üksnes kontrollida, kas vastustaja on menetluse algatamata jätmise otsustamisel järginud kaalutlus​reegleid või mitte. Vastustaja ei ole kohustatud järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel järgima taotleja õiguslikke hinnanguid ja põhjendusi, vaid peab tegema otsustuse kaalutlusreegleid järgides. AS Starman
  81. a kirjad sisaldasid ka taotlusi järele​valvemenetluse läbiviimiseks, mistõttu ei ole nende käsitamine üksnes märgukirjadena põhjendatud. Järelevalve​menetlus korteriühistu tegevuse üle viidi ka läbi. AS Starman viitas
  82. a taotluses varasemale menetlusele ja esitas detailsemad põhjendused asjakohaste õigusnormide tõlgendamise kohta. Vastustaja jättis kaalutlusreegleid ja uurimispõhimõtet järgides menetluse algatamata, viidates varasemas menetluses võetud seisukohtadele ning uute asjaolude puudumisele. Menetluse uuendamise ja korduva taotluse eristamine ei ole käesolevas asjas oluline, sest sõltumata sellest, kuidas tõlgendada taotluse sisu, jättis vastustaja menetluse algatamata kaalutlusreegleid järgides. Menetluse uuendamise asjaolusid ka ei esinenud. Kohtud ei ole seotud menetlusosaliste õiguslike põhjendustega ning seetõttu ei ole ringkonnakohus AS Starmani taotlust uuendamise taotlusena käsitades menetlusnorme oluliselt rikkunud. TJA on jätkuvalt seisukohal, et AS-l Star​man puudub ka vahetu puutumus vaidlustatud toiminguga ning menetluse algatamisest keeldumine ei saa rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Vastuses kassatsioonkaebuse täiendatud seisukohtadele leiab vastustaja, et ta siiski käsitas AS-le Starman saadetud kirjas
  83. oktoobri ja
  84. detsembri
  85. a taotlusi uuendamise taotlustena HMS § 44 mõttes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  86. Tallinna Ringkonnakohtu
  87. veebruari
  88. a määrusega haldusasjas nr 3-12-340 määrati, et asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kohtukoosseisus S. Truman, O. Kask ja K. Pikamäe ning otsus tehakse avalikult teatavaks
  89. aprillil
  90. Tallinna Ringkonnakohtu
  91. aprilli
  92. a otsuse on teinud aga kohtukoosseis S. Truman, V. Ligi ja K. Pikamäe. Seega on kohtukoosseis apellatsiooni​menetluse kestel muutunud.
  93. HKMS § 11 lg 5 sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub, alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Eelmise kohtukoosseisu tehtud menetlustoiminguid ei pea uus koosseis kordama, kui pool või kolmas isik seda ei taotle. Kolleegium selgitas
  94. oktoobri
  95. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-38-13, et kohtukoosseisu moodustamise kord on üks kohtu erapooletuse tagatisi ning menetlusnormi rikkumine kohtukoosseisu muutmisel seab kahtluse alla kohtu ja õiguse​mõistmise objektiivse erapooletuse. Kohtukoosseisu muutumise korra täitmiseks ei ole piisav üksnes kohtunike asendamise graafiku märkimine töö​jaotusplaani. Olulisteks tingimusteks on menetlus​osaliste teavitamine ja vastavat teavet kandva dokumendi kajastamine toimikus, et kõrgema astme kohtul oleks võimalik kohtukoosseisu määramise õigus​pärasust kontrollida.
  96. Kohtukoosseisu muutmise korra mittejärgimine on käsitatav olulise menetlusnormi rikkumisena, mis võib mõjutada asja läbivaatamise tulemust ja mille tagajärjeks on seetõttu kohtuotsuse vältimatu tühistamine ja asja uueks läbivaatamiseks saatmine samale kohtule (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  97. oktoobri
  98. a otsus asjas nr 3-3-1-38-13, p-d 13 ja 15).
  99. Kuna kohtumaterjalidest puuduvad menetlusdokumendid, millest nähtuks kohtu​kooseisu muutmise õiguslik ja faktiline alus, sh muutmise aeg ja põhjus, ning menetlusosalisi pole koosseisu muutumisest teavitatud, siis tuleb Tallinna Ringkonnakohtu
  100. aprilli
  101. a otsus haldusasjas nr 312-340 HKMS § 230 lg 2 ja HKMS § 199 lg 1 p 1 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegium ei võta seisukohta menetluskulude jagamise kohta, sest asi saadetakse uueks läbivaatamiseks. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada.
  102. Kolleegium selgitab, et kohtute õiguslikud hinnangud peavad olema menetlusosalistele mõistlikul määral ettenähtavad ega tohi tulla neile üllatuslikult. Kohtul lasub kohustus juhtida menetlusosaliste tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ning menetlus​osalistele tuleks anda võimalus esitada oma seisukoht sellise kvalifikatsiooni kohta. Nimetatud põhimõtete mitte​järgimine võib tingida üllatusliku otsuse tegemise, mis ei vasta seaduslikkusele põhimõttele (vt nt HKMS § 157 lgd 1 ja 2). Küsimus, kas selles asjas on tegemist haldus​menetluse võimaliku uuendamise taotlusega, tekkis esmakordselt alles ringkonnakohtu otsuses ning eelnevalt ei olnud haldus- ega kohtumenetluses AS Starmani taotlust haldusmenetluse uuendamise taotlusena käsitatud ega seda vastavalt analüüsitud. Sellises olukorras tulnuks ringkonnakohtul anda menetlusosalistele võimalus esitada seisukoht taotluse õigusliku kvalifikatsiooni kohta. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.