← Eesti

3-3-4-1-13

RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-1-13

  1. november 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Ants Kull, Harri Salmann, Tambet Tampuu Janek Raudsiku kaebus seoses talle tervishoiuteenuse osutamisega Tallinna Halduskohtu
  2. augusti
  3. a määrus haldusasjas nr 3-13-1332 Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-
  8. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Janek Raudsik esitas
  10. mail 2013 Harju Maakohtule "taotlus-kaebuse", milles palus kohustada Tallinna Vanglat tagama talle C-hepatiidi ravi. "Taotlus-kaebuse" kohaselt pöördus J. Raudsik
  11. veebruaril 2013 Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poole taotlusega teha talle vereproov ja uuringuid maksa seisukorrast. Taotletud uuringuid ei tehtud. Meditsiiniosakond vastas taotlusele
  12. aprillil 2013, vastus oli ebaviisakas ja hilinenud. Vangla rikub J. Raudsiku õigusi, kuna ei võimalda tal saada ravi C-hepatiidi vastu.
  13. Harju Maakohus keeldus
  14. mai
  15. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-25416 pädevuse puudumise tõttu kaebust menetlusse võtmast. Kohus leidis, et kaebaja ja Tallinna Vangla vaheline õigussuhe on avalik-õiguslik, mistõttu puudub maakohtul pädevus kaebuse lahendamiseks. Kohus selgitas, et kaebajal on võimalik pöörduda halduskohtusse.
  16. J. Raudsik esitas
  17. juunil 2013 maakohtule esitatuga samasisulise kaebuse Tallinna Haldus​- kohtule.
  18. Tallinna Halduskohus palus
  19. augusti
  20. a kohtunõudes J. Raudsikul selgitada, kas ta on pöördunud vangla arsti poole lisaks täiendavate uuringute tegemisele ka ravi saamiseks ning kas arst on pöördumisele eitavalt vastanud. Samuti palus halduskohus täpsustada kaebuse eesmärki.
  21. J. Raudsik selgitas
  22. augusti
  23. a vastuses, et ta pöördus Tallinna Vangla meditsiini​- osakonna poole kirjaliku sooviga täiendavate uuringute tegemiseks. Samuti soovis ta vangla pere​arsti vastuvõttudel korduvalt ravi C-hepatiidi vastu, kuid ei saanud seda. Kaebuse eesmärgiks on saavutada täiendavate uuringute tegemine ja ravi hepatiidi vastu.
  24. Tallinna Halduskohtu 22 augusti
  25. a määrusega haldusasjas nr 3-13-1332 tagastati kaebus läbivaatamatult pädevuse puudumise tõttu ning edastati kaebus Riigikohtule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Halduskohtu põhjenduste kohaselt on kaebaja eesmärgiks saada ravi C-hepatiidi vastu, kuid vangla arst on sellise ravi andmisest korduvalt keeldunud. Kaebus on seega suunatud Tallinna Vangla vastava tervishoiutöötaja vastu seoses tervishoiuteenuse osutamata jätmisega. Tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus. Et Harju Maakohus on eelnevalt leidnud, et J. Raudsiku kaebus ei kuulu maakohtu pädevusse, peab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu kindlaks määrama Riigikohus. ERIKOGU SEISUKOHT
  26. Riigikohtu erikogu leiab, et asi kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses ning see tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
  27. J. Raudsiku maakohtule esitatud "taotlus-kaebusest", halduskohtule esitatud kaebusest ja vastusest kohtu​nõudele nähtub, et ta pole rahul sellega, et vangla arst ei määranud talle tema poolt soovitud meditsiinilisi uuringuid ning ravi C-hepatiidi vastu. Tema kaebuse eesmärgiks on vastavate uuringute tegemine ja ravi saamine. Seda liiki vaidlusi on erikogu varasemas praktikas juba korduvalt lahendanud. Riigikohtu erikogu
  28. aprilli
  29. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Riigikohtu erikogu
  30. augusti
  31. a määruses asjas nr 3-3-4-1-12 (p 9) leiti, et ravivajaduse diagnoosimise ja ravimite määramise vajadusele hinnangu andmisel osutas vangla meditsiinitöötaja kaebajale tervis​hoiu​teenust, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Halduskolleegium on varem asunud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub era​õiguslikus suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi
  32. detsembri
  33. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10 ja
  34. detsembri
  35. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10).
  36. Käesolevas asjas on sarnaselt viidatud kohtuasjadega vaidluse esemeks vangla meditsiinitöötaja tegevus meditsiiniprotseduuride osutamise vajaduse hindamisel ning ravi määramisel. Selline tegevus kujutab endast tervishoiuteenuse osutamist riigi poolt eraõigusliku suhte – tervishoiuteenuse osutamise lepingu – raames. Vaidluse eseme sellist määratlemist ei muuda kaheldavaks kaebaja pöördumine kirjaliku taotlusega meditsiiniliste uuringute tegemiseks ekslikult Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poole. Vangistus​seaduse § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervis​hoiu​teenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Seega teeb kaebaja esitatud taotluste osas otsustused vangla arst. Seda asjaolu on vangla meditsiiniosakonna
  37. aprilli
  38. a vastuses kaebaja taotlusele ka selgitatud.
  39. Kuna J. Raudsik ei vaidlusta sisuliselt Tallinna Vangla ja selle meditsiiniosakonna avalik- õiguslikku tegevust või tegevusetust seoses vanglas tervishoiuteenuse tagamisega ning tal on ette​heiteid vaid talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi osas, siis ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga. J. Raudsiku kaebust saab käsitada hagiavaldusena, mistõttu selle menetlusse võtmise peab otsustama Harju Maakohus.
  40. Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohus
  41. juuni
  42. a määruses tsiviilasjas nr 2-13-25416 ebaõigesti leidnud, et asi ei kuulu maakohtu pädevusse. Nimetatud määrus tuleb TsMS § 711 lg 3 alusel tühistada ning saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Ants Kull, Harri Salmann, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.