Obsah (7)

§ 457§ 174§ 692§ 371§ 272§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-121-13 Määruse kuupäev Tartu, 13. november 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Kohtuasi Vik

) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Tsiviilasjas nr 2-10-35661 tehtud Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a lahendiga ja Tallinna Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a lahendiga, mis on jõustunud
5. mail 2012, on tuvastatud, et kostja ütles üürilepingu üles
6. veebruari
7. a avaldusega. Hageja kasutas ruume kuni
8. a juuli lõpuni. Hageja ei tasunud üüri märtsist kuni juulini 2010 ning ta ei täitnud ka üürilepingust tulenevat kohustust tasuda kommunaalkulud korteriühistule. Seetõttu on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus 25 721 krooni 50 senti ja viivis. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et hageja kasutas üüripinda
9. augustist 2009 kuni
10. septembrini 2010 ning tal oli kohustus tasuda üüri ja kommunaalkulusid. Hageja on lepingu tühistanud, kuna talle ei võimaldatud tutvuda voolumõõtja näitudega. TsÜS § 99 lg 1 p 2 alusel võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Hageja sai üürilepingu sõlmimisel teada sellest, et arvestid asuvad luku taga. Seega ei ole hagejal õigust lepingut tühistada. Lisaks ei too lepingu tühistamine kaasa lepingu tühisust, kui ei ole täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistada. Hageja on nimetanud lepingu tühistamise alusena pettust (TsÜS § 94). Tsiviilasja nr 2-10-35661 menetluses ei ole tuvastatud, et hagejat oleks petetud kommunaalkulude arvestamisel. Kommunaalkulusid on arvestatud arvete järgi. Hagejal oli arvestitega võimalik tutvuda kokkuleppel raamatupidajaga, mida hageja ei teinud. Ei ole tõendatud, et hageja arvel püüti tasuda kostja võlgnevust korteriühistule. Seega ei ole esile toodud ka materiaalseid eelduseid, mis annaksid aluse tehingu tühistada. Lepingu tühistamine ei tooks kaasa ka seda, et hagejal ei tuleks tasuda üüri, kuna hageja on üüripinda kasutanud. Seega on hageja kohustatud üüri tasuma. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
11. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja võtta hagi menetlusse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
12. Tallinna Ringkonnakohus jättis
13. aprilli
14. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-10-35661 tuvastati samade poolte vahelises vaidluses jõustunud kohtuotsusega, et nendevaheline üürileping lõppes üürileandjapoolse ülesütlemisega ning üürnikult (praeguses asjas hageja) mõisteti välja üürilepingu järgi tasumata võlg, samuti jäid menetluskulud üürniku kanda. Kuigi viidatud tsiviilasjas ei nähtu üürilepingu lõppemisega seotud asjaolud resolutsioonist, tuvastas maakohus need kohtuotsuse põhjendustes ja ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega. Tegemist oli hagi rahuldamiseks tähtsate asjaoludega. Seega

§ 457

lg 1 kohaselt ei saa samad pooled nende asjaolude üle enam teises kohtumenetluses vaielda (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 14). Samas tsiviilasjas kantud menetluskulud on jaotatud jõustunud kohtulahendiga ning neid määratakse summaliselt kindlaks

-is sätestatud korras.

§ 174lg 7 välistab menetlusosalise õiguse esitada menetluskulude hüvitamise hagi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja leiab, et tsiviilasja nr 2-10-35661 menetluse ajal ei olnud hageja kostjale tühistamisavaldust esitanud. Seega ei saanud selles asjas kohus selle kohta ka seisukohta võtta. Seetõttu on ringkonnakohus valesti kohaldanud

§ 457lg-t 1.

Üürnik võib üürilepingu tühistada ka siis, kui kohus on talt üürivõla välja mõistnud. Tähtajad tehingu tühistamiseks pettuse alusel sätestavad TsÜS § 99 lg 1 p 2 ja lg

1. Kui tsiviilasjas, mis on algatatud pettusega sõlmitud tehingu alusel, on teiselt poolelt välja mõistetud menetluskulu, on isikul, kellelt menetluskulu välja mõisteti, õigus esitada kohtule teise poole vastu kahjunõue.
2. Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb

§ 692

lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel rahuldada ning kohtute määrused menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega kohtud keeldusid menetlusse võtmast hagi tühistatud üürilepingu alusel saadud üüri tagastamiseks. Asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tsiviilasja nr 2-10-35661 menetluses hageja kantud kulude hüvitamise nõude osas tuleb kohtute määrused jätta muutmata. 8. Kolleegium leiab, et kohtud on kohaldanud valesti

§ 371

lg 2 p 1 ja 2, jättes hageja nõude tühistatud üürilepingu alusel saadu tagastamiseks menetlusse võtmata. Nende sätete alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-07, p 9). See tähendab mh ka seda, et

§ 371

lg-s 2 toodud alustel hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel ei saa lähtuda

§ 457lg-st 1, kui hageja ei ole vastavaid asjaolusid hagis välja toonud.

Praeguses asjas on kohtud põhjendanud hagi menetlusse võtmisest keeldumist üksnes tsiviilasjas nr 2-10-35661 tuvastatud asjaoludega. Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi (

§ 272jj) sisu hindamist.

Seega ei saa põhjusel, et varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on tuvastatud asjaolusid, mis

§ 457

lg-st 1 tulenevalt on kohustuslikud samade poolte vahel teise tsiviilasja menetluses, hinnata hagi õiguslikku põhjendatust

§ 371lg 2 järgi.

Küll peab kohus asja menetlusse võtmisel omal algatusel hindama, kas samade poolte vahel on lahendatud sama vaidlus. Sama vaidluse kohta lahendi olemasolul peab kohus keelduma hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p-de 4 või 7 järgi.

1. Praegusel juhul ei ole hagiavalduses toodud asjaolude alusel hagi rahuldamine õiguslikult välistatud. Hageja on väitnud, et ta tühistas üürilepingu
2. mail 2012, st pärast viidatud tsiviilasjas toimunud ringkonnakohtu istungit. Seda, kas ja mil määral tsiviilasjas nr 2-10-35661 tuvastatud asjaolud mõjutavad hagi rahuldamist, peab maakohus hindama asja sisulise läbivaatamise järel. Tehingu tühistamise korral tuleb TsÜS § 90 lg 2 järgi tühistatud tehinguga saadu üldjuhul tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Täpsemad selle nõude alused on sätestatud VÕS §-s
3. Üürilepingu tühistamise korral peab kostja kui üürileandja hagejale kui üürnikule tagastama üürilepingu alusel tasutud üüri ja üürnik üürileandjale üürilepingu alusel saadud asja kasutamisõiguse hariliku väärtuse (vt VÕS § 1032 lg-d 1 ja 2).
4. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-10-35661 ei vaielnud pooled üürilepingu tühistamise üle, siis ei ole alust keelduda hageja nõude menetlemisest ka

§ 371lg 1 p 4 järgi.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega tsiviilasjas nr 2-10-35661 kantud menetluskulude hüvitamise nõude menetlusse võtmata jätmise osas.

§ 174lg 7 sellist nõuet esitada ei luba.

12. Menetluskulude jaotus tuleb

§ 173lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus.

13. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

§ 149

lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Lea Laarmaa, Villu Kõve, Tambet Tampuu