RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-127-13 Otsuse kuupäev Tartu, 13. november 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet T

§ 137

lg-st 1 on 244 307 eurot 88 senti (3 822 587 krooni 70 senti) asja hind ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes. Kolleegium märgib, et kohtud ei ole eurodes määranud hagihinda õigesti ka juhul, kui lähtuda tulnuks hüpoteegisummast 38 225 877 krooni, mis oleks 2 443 078 eurot 82 senti, mitte maakohtu ja ringkonnakohtu otsuses märgitud 2 444 996 eurot 17 senti.

1. Maakohtus pidi hageja tasuma hagilt hinnaga 3 822 587 krooni 70 senti hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu 160 000 krooni. Riigikohus tunnistas RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 (
2. jaanuarist 2009 kuni
3. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) aga põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-40-13
4. oktoobril 2013 tehtud otsuses vastuolus olevaks põhiseadusega osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 160 000 krooni. Seega ei ole kehtivat riigilõivumäära ette nähtud. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsuses ettenähtud hagejalt tasumata riigilõivuna riigituludesse 70 096 euro 78 sendi väljamõistmine.
6. septembri
7. a määrusega vabastas maakohus hageja osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest, kohustades teda osamaksetena tasuma kokku 50 000 krooni (I kd, tl 122−124). Maakohtu otsuse järgi on hageja tasunud 50 000 krooni riigilõivu.

§ 179

lg-st 1 ja § 190 lg 4 esimesest lausest tuleb tasumata riigilõiv hagejalt hagi rahuldamata jätmise tõttu riigituludesse välja mõista. Kuna kehtivat riigilõivumäära ei ole haginõudelt ette nähtud (vt otsuse p 27), määrab kolleegium ise asjassepuutuva riigilõivu. Selleks loeb kolleegium RLS lisa 1 (enne

1. jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonis) järgse riigilõivu hagilt hinnaga 3 822 587 krooni 70 senti, s.o 88 500 krooni (vt analoogselt määratud lõiv Riigikohtu üldkogu
2. juuni
3. a otsuses asjas nr 3-2-1-27-13, p 30). Kuna hageja on tasunud lõivuna 50 000 krooni, tuleb maakohtus tasumata riigilõivuna temalt välja mõista 38 500 krooni (2460 eurot 60 senti).
4. Apellatsioonimenetluses pidi hageja tasuma
5. jaanuaril 2013 esitatud kaebuselt hinnaga 244 307 eurot 88 senti RLS § 57 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 alusel riigilõivu 1900 eurot. Toimiku andmetel esitati apellatsioonkaebus veebilehe www.e-toimik.ee vahendusel, mida kolleegium järeldab apellatsioonkaebusel olevast templist „saabunud AET kaudu" (II kd, tl 124). Ringkonnakohus jätkas hagejale menetlusabi andmist ja luges ta riigilõivu tasumise kohustusest vabastatuks (II kd, tl 137−139).

§ 179

lg-st 1 ja § 190 lg 4 esimesest lausest tuleks tasumata riigilõiv hagejalt hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu samuti riigituludesse välja mõista. Kuna maakohtu otsus hagejalt väljamõistetud riigilõivu osas osaliselt tühistatakse ning hageja on juba maakohtus märkimisväärses ulatuses riigilõivu tasunud ja peab ka juurde tasuma, peab kolleegium võimalikuks vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel apellatsioonimenetluses tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse väljamõistmise kohustusest.

1. Eelneva põhjal peab hageja tasuma riigituludesse täiendavalt 2460 eurot 60 senti (vt otsuse p 28). Raha tuleb TsMS § 179 lg 5 järgi tasuda 15 päeva jooksul Riigikohtu otsuse jõustumisest. Raha maksmisega viivitamisel tuleb TsMS § 179 lg 9 järgi tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2. Kolleegium märgib, et kui maakohus oleks määranud asja hinna õigesti ja mõistnud hagejalt välja lõivu RLS maksimummäära järgi, pidanuks ta algatama lõivumäära osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Arvestama pidanuks nii Riigikohtu varasemat mahukat praktikat lõivude põhiseaduspärasuse kohta kui ka asjaolu, et maakohtu arvestatud lõivumäära oli Riigikohtu üldkogu apellatsioonimenetluse osas juba põhiseaduse vastaseks tunnistanud (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10). IV
5. Kassatsioonkaebuse rahuldamise ja hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. See hõlmab nii kostja kui TsMS § 167 lg 1 järgi ka notari menetluskulusid. Kostja ja notar võivad TsMS § 174 lg 1 esimese lause alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
6. Tasutud kautsjon tuleb kaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kolleegium märgib, et asja hinnast 244 307 eurot 88 senti lähtudes pidi notar tasuma kassatsioonikautsjonina 2443 eurot 8 senti, kuid maksis 3000 eurot. Seega tuleks kautsjon enamtasutud osas tagastada ka TsMS § 149 lg 7 alusel. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu