← Eesti

3-4-1-58-13

Obsah (7)§ 65§ 12§ 67§ 17§ 5§ 27§ 30

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine 3-4-1-58-13 14. november 2

) § 66 lõikest 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõikest 1 tuleneb, et kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale saab Riigikohtule esitada isik, kes leiab, et sellise otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi.

  1. Seega on kaebeõiguse olemasolu eelduseks asjaolu, et isiku suhtes on tehtud VVK otsus või toiming ja ta väidab, et sellega rikutakse tema õigusi.
  2. Kuna käesoleva otsuse punktis 4 nimetatud isikud ei ole esitanud VVK-le kaebust, siis ei saanud VVK otsus nende õigusi rikkuda.
  3. Lähtuvalt eeltoodust jätab kolleegium eespool punktis 4 nimetatud isikute kaebuse PSJKS § 40 lõike 1 punkti 1 alusel läbi vaatamata.
  4. Kolleegium märgib täiendavalt, et kuna punktis 4 nimetatud isikute kaebus tuleb nagunii jätta läbi vaatamata ja arvestades lühikest menetlusaega, ei pea ta vajalikuks kindlaks teha, kas kõigi 3

(6)3-4-1-58-13 nende isikute puhul oli esindusõigus ka tegelikult olemas. Volikirjades on osa nimedest kirjutatud ühe ja sama käekirjaga ja allkirjad puuduvad, osa nimede juures olev allkiri on vähemalt esmapilgul mõne teisega väga sarnane, osa puhul ei ole nimi ja isikukood vastavuses. II
  1. Järgnevalt vaatab kolleegium läbi punktis 2 nimetatud isikute kaebuse.
  2. VVK leidis oma otsuses, et isikutel puudus kaebeõigus, ja jättis seetõttu kaebuse läbi vaatamata. Kolleegium leiab, et VVK otsus on õiguspärane.
  3. Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi või kui maakonna valimiskomisjon jättis tema kaebuse rahuldamata, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile lähtuvalt

§ 65

lõikest 1.

§ 12

lõige 2 sätestab, et Tallinnas ja Tartus täidavad maakonna valimiskomisjoni ülesandeid linna valimiskomisjonid. Järelikult võib ka Tallinna ja Tartu valimiskomisjoni otsuse peale esitada kaebuse VVK-le. Sellega on VVK pädevus kaebuste läbivaatamisel ammendavalt sätestatud.

  1. VVK-le
  2. oktoobril 2013 esitatud kaebuses taotleti hääletustulemuste kehtetuks ja KOV valimistulemuste õigustühiseks tunnistamist. Sellega ei vaidlustatud ühtegi eelmises punktis nimetatud otsust ega toimingut. Järelikult puudus VVK-l pädevus kaebust läbi vaadata ja
  3. oktoobril 2013 tehtud otsus on õiguspärane.
  4. Lähtuvalt eeltoodust jätab kolleegium eespool punktis 2 nimetatud isikute kaebuse PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata. III
  5. Täiendavalt selgitab kolleegium KOV valimistel üleriigiliste valimistulemuste tühistamise nõude esitamise võimalikkust üldse ja EIK-lt eelotsuse küsimist, samuti seda, kuidas isikud saavad tõhusalt oma hääletamisõigust kaitsta.
  6. Kaebajad vaidlustasid kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemused kogu riigis.
  7. Esmapilgul võib tunduda, et seadus tõepoolest võimaldab esitada sellise nõude. Nimelt sätestatakse PSJKS § 37 lõikes 1: "Erakond, valimisliit või isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks." PSJKS § 46 lõikega 2 on Riigikohtu pädevusse antud hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamine valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või Vabariigi Presidendi või Riigikogu juhatuse valimistel.
  8. PSJKS § 37 lõikesse 1 ja § 46 lõikesse 2 on koondatud Riigikohtule kaebusega esitatavad võimalikud taotlused ning Riigikohtu otsuse võimalikud resolutsioonid, eristamata Riigikogu valimisi, Euroopa Parlamendi valimisi, kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja rahvahääletust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel töötavad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse need sätted koos kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega. 25.

11. peatüki sätete järgi on võimalik vaidlustada hääletamistulemust valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas.

§ 67

lõikest 1 nähtuvalt saab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbivaatamisel tunnistada hääletamistulemuse kehtetuks valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas. Kogu riigis hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist selles sättes ei nimetata. Ka Riigikohtu puhul nimetab

§ 67lõige 1 4

(6)3-4-1-58-13 hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist vaid valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas.
  1. PSJKS § 37 lõikes 1 nimetatud võimalus vaidlustada hääletamistulemust kogu riigis ja § 46 lõikes 2 nimetatud Riigikohtu pädevus tunnistada kehtetuks hääletamistulemus kogu riigis puudutab Riigikogu valimisi, Euroopa Parlamendi valimisi ja rahvahääletust, mitte aga kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Riigikohtu pädevust tunnistada hääletamistulemused kehtetuks kogu riigis on nimetatud Riigikogu valimise seaduses (§ 73 lõige 1), Euroopa Parlamendi valimise seaduses (§ 71 lõige 1) ja rahvahääletuse seaduses (§ 61 lõige 1), mitte aga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses.
  2. Riigikohus on KOV valimiste puhul pädev tunnistama hääletamistulemused kehtetuks üksnes selles valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas, mille valimiskomisjoni otsust on vaidlustatud. See aga ei tähenda, et põhiseadusvastase seaduse alusel toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste hääletamistulemused peaksid teistes valimisjaoskondades, valdades, linnades või valimisringkondades jääma kehtima.

§ 17

lõike 2 punkt 7 annab Vabariigi Valimiskomisjonile pädevuse tunnistada hääletamistulemus kehtetuks ka kogu riigis, kui seadusrikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Kolleegium on seisukohal, et seda sätet tuleb kohaldada ka olukorras, kus valimistulemusi mõjutas või võis oluliselt mõjutada põhiseadusvastasuse tõttu kehtetuks tunnistatud sätte kohaldamine. Olukorras, kus valimised on toimunud põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätte alusel, on Vabariigi Valimiskomisjon tulenevalt põhiseaduse (PS) §-st 14 kohustatud kaaluma

§ 17lõike 2 punktis 7 sätestatud pädevuse kasutamist.

  1. Kaebajad taotlesid, et Riigikohus küsiks EIK-lt eelotsustust.
  2. Kolleegium selgitab, et kehtiva õiguse järgi ei ole seesuguse eelotsustuse küsimine võimalik. Eelotsust saab küsida Euroopa Kohtult EL-i õiguse kohaldamise kohta. Praegusel juhul ei ole küsimus EL-i õiguses, seega Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei oleks asjakohane. EIK-lt nõuandva arvamuse küsimise võimaluse näeb ette EIÕK lisaprotokoll nr
  3. Eesti Vabariik ei ole seda protokolli ratifitseerinud, mistõttu Eesti kohtul ei ole võimalik selle alusel Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöörduda.
  4. Kolleegium märgib, et EIK on asjas McLean ja Cole vs. Ühendkuningriik (nr 12626/13 ja 2522/12,
  5. juuni
  6. a otsus) tõlgendanud kohaliku omavalitsuse valimiste kontekstis EIÕK lisaprotokolli nr 1 artiklit 3, millele kaebajad tuginevad. EIÕK lisaprotokolli nr 1 artikkel 3 sätestab: "Kõrged Lepinguosalised kohustuvad mõistlike ajavahemike järel läbi viima salajase hääletamisega vabu valimisi tingimustel, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse seadusandja valimisel." EIK leidis, et sätte kohaldamisala ei ole piiratud üksnes riigi parlamendiga ja seda tuleb tõlgendada lähtuvalt valitava organi rollist riigi struktuuris. Kuna Ühendkuningriigi kohaliku omavalitsuse üksuste seadusandlik pädevus on piiratud ja nende õigusaktid kehtivad üksnes selle kohaliku omavalitsuse territooriumil, nende ülesanded on peamiselt halduslikud ja puudutavad kohalike teenuste korraldamist ja tagamist, asus EIK seisukohale, et Ühendkuningriigi kohaliku omavalituse üksused ei ole osaks seadusandlusest, mida eeldab lisaprotokolli nr 1 artikli 3 kohaldamine (otsuse punktid 26–30). Sarnaselt leidis EIK asjas Mółka vs. Poola (nr 56550/00,
  7. aprilli
  8. a otsus), et paljudes riikides kohalikele omavalitsustele antud õigusaktide andmise pädevust tuleb eristada seadusandlikust võimust. Kohus tõi välja, et Poola on unitaarriik, kus seadusandlikku võimu teostab kahekojaline parlament. Seejuures lähtus kohus seadusandliku võimu mõiste sisustamisel Poola põhiseadusest (otsuse osa The Law, punkt B, alapunkt 3). Ka Eesti on unitaarriik. PS § 59 sätestab üheselt, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule.
  9. Kaebajad leidsid, et halduskohtusse pöördumine ei taga isikutele hääletamisõiguse tõhusat kaitset. Kolleegium ei nõustu selle väitega. 5

(6)3-4-1-58-13
  1. Kaebajad väidavad, et halduskohtusse pöördumine ei taga õiguste tõhusat kaitset. Kaebajad põhjendavad seda mh sellega, et kahes asjas on kohtud jätnud kinnipeetavate kaebused rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis
  2. oktoobri
  3. a otsusega asjas nr 3-13-2079 R. Kalda kaebuse rahuldamata. Tartu Halduskohus jättis
  4. oktoobri
  5. a otsusega asjas nr 3-13-2106 V. Koti, S. Lodi, V. Perinini, M. Simuste, A. Tali, A. Tamme, A. Tsõganovi ja M. Võrgu kaebuse rahuldamata.
  6. Kolleegiumi hinnangul ei saa asjaolust, et kaks kaebust on jäetud rahuldamata, järeldada, et halduskohtu kaebemenetlus ei taga tõhusalt isikute õiguste kaitset. Tallinna Halduskohtu otsusest nähtub, et R. Kalda kannab eluaegset vanglakaristust. Tartu Halduskohtu otsusest nähtub, et osal kaebajatest puudus rahvastikuregistris kehtiv elukoha kanne, osa kaebajate rahvastikuregistrijärgne elukoht ei asu selles kohaliku omavalitsuse üksuses, mille valijate nimekirja kandmist nad taotlesid. Tulenevalt

§ 5

lõikest 1 on hääletamisõiguse üheks eelduseks elukoha registreering vastavas vallas või linnas.

  1. Kuigi kolleegium on ka varem selgitanud, kuidas oma hääletamisõigust tõhusalt kaitsta, korratakse see siinkohal üle (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a määrus asjas nr 3-4-1-26-12, punktid 31–33). Juhul kui isik leiab, et tema hääletamisõiguse piirang on põhiseadusega vastuolus, peaks ta esmalt taotlema enda kandmist valijate nimekirja. Valijate nimekirja koostamise aluseks on andmed valimispäevale eelneva
  4. päeva seisuga (

§ 27

lõige 2).

§ 30

lõike 1 punkt 1 lubab valijate nimekirjas teha muudatuse juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel on õigus hääletada.

§ 30

lõige 2 sätestab, et valijate nimekirjas muudatuse tegemise avaldus tuleb esitada valla- või linnasekretärile, kes peab selle viivitamatult läbi vaatama. Kui isik leiab, et hääletamisõigust välistav norm on põhiseadusega vastuolus, on tal võimalik sellekohane väide esitada. Avalduse esitamisel tuleb tõendada, et isik vastab muudele hääletamisõiguse eelduseks olevatele tingimustele (nt Eesti või EL-i liikmesriigi kodakondsus, tal on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus –

§ 5). 35.

Kui valla- või linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab isik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul koos enda kirjalike selgitustega kohtule (

§ 30

lõige 5).

§ 30

lõige 6 sätestab, et halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. Tegemist on tavakorrast oluliselt kiirema menetlusega, mis peaks tagama kaebaja õiguste kaitse. Kui sellest ei peaks piisama, on kaebajal võimalik taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku 24. peatükk), täpsemalt enda valijate nimekirja kandmist enne lõpliku kohtuotsuse tegemist. Priit Pikamäe Tõnu Anton Jüri Põld 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.