← Eesti

3-1-1-81-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-81-13 15. november 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris MTÜ Ee

§ 265järgi Harju Maakohtu 22.

veebruari

  1. a kohtuotsus väärteoasjas nr 412-470 MTÜ Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu esindaja vandeadvokaadi abi Roman Levin, kassatsioon MTÜ Eesti Haiglate Liit, kohtuväline menetleja Tööinspektsioon Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise
  2. september 2013, kirjalik menetlus kuupäev ja viis RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. veebruari
  5. a kohtuotsus.
  6. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 174 p 4 ja § 29 lg 1 p 5 alusel
  7. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. juunil 2011 esitasid MTÜ Eesti Arstide Liit (edaspidi EAL) ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit (edaspidi ETK) Tööinspektsiooni Põhja Inspektsioonile kaebuse ametiühingute seaduse (edaspidi AÜS) mittetäitmise kohta MTÜ Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) poolt, taotlusega alustada EHL vastu väärteomenetlus AÜS §

§ 265alusel.

Kaebuse kohaselt takistas EHL kollektiivläbirääkimistel mitteosalemisega ametiühingute seaduslikku tegevust. Samuti keeldus EHL seadusvastaselt pidamast kollektiivläbirääkimisi ETK-ga.

  1. Väärteoasja edasine menetlus kulges kokkuvõtvalt järgnevalt.
  2. juulil 2011 alustas Tööinspektsioon EAL ja ETK kaebuse alusel väärteomenetlust AÜS §

§ 265tunnustel.

  1. septembril 2011 a. lõpetas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsioon EHL suhtes alustatud väärteomenetluse teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
  2. oktoobril
  3. a esitasid EAL ja ETK nimetatud määruse peale kaebuse Tööinspektsiooni peadirektorile. Tööinspektsiooni peadirektori
  4. oktoobri 2011 a. määrusega jäeti kaebus rahuldamata.
  5. oktoobri
  6. a esitasid EAL ja ETK Harju Maakohtule kaebuse peadirektori määruse peale. Harju Maakohtu
  7. novembri
  8. a määrusega tühistati Tööinspektsiooni peadirektori ja Põhja inspektsiooni
  9. septembri
  10. a määrused väärteomenetluse lõpetamise kohta ja kohustati Tööinspektsiooni jätkama väärteomenetlust kontrollimaks, kas EHL juhatuse liikmete tegevuses esinevad AÜS §

§ 265sätestatud väärtegude tunnused.

Tööinspektsioon lõpetas

  1. detsembri
  2. a määrusega taas menetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu.
  3. jaanuaril
  4. a esitasid EAL ja ETK kaebuse Tööinspektsiooni peadirektorile
  5. detsembri
  6. a määruse peale. Tööinspektsiooni peadirektori
  7. jaanuari 2012 a. määrusega rahuldati kaebus täilikult ning kohustati kohtuvälist menetlejat jätkama väärteomenetlust.
  8. ja
  9. veebruari
  10. a määrustega lõpetas Tööinspektsioon EHL suhtes alustatud väärteoasja menetluse osaliselt, kuna teos puuduvad AÜS § 261 sätestatud väärteo tunnused.
  11. veebruaril
  12. a esitasid EAL ja ETK kaebuses Tööinspektsiooni peadirektorile
  13. veebruari
  14. a ning
  15. veebruari
  16. a väärteomenetluse osalise lõpetamise määruste peale. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja
  17. veebruari
  18. a määrusega jäeti mõlemad kaebused rahuldamata.
  19. EHL esitas
  20. veebruaril 2012 Harju Maakohtule kaebuse Tööinspektsiooni peadirektori
  21. jaanuari
  22. a määruse peale. Kaebuse esitaja oli seiskohal, et pärast EHL seaduslike esindajate
  23. augustil 2011 menetlusaluse isikuna väärteoasjas ütluste andmist ei ole EHL väärteoasja lahendamisse sisuliselt kaasatud. EHL ei ole saanud esitada omapoolseid tõendeid ega taotlusi, anda ütlusi jne. Sellega on kaasnenud kohtuvälise menetleja ja kaebuse läbivaataja poolt asja lahendamine tegelikkusele mittevastava, ühekülgse ja eksitava informatsiooni alusel. EHL on osalenud kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistes aktiivselt, nõuetekohaselt ja tähtaegselt algatanud EAL ja ETK taotluse alusel kollektiivlepingu läbirääkimised ega ole mistahes viisil takistanud ametiühingu seaduslikku tegevust. Sisuliselt soovivad EAL ja ETK väärteomenetluse tulemusel sundida tööandjaid sõlmima EAL ja ETK väljapakutud kollektiivlepingu projekti. Nii EHL kui ka selle juhatuse liikmete tegudes puudub väärteokoosseis ja väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  24. Harju Maakohtu
  25. veebruari
  26. a kohtumäärusega jäeti EHL kaebus Tööinspektsiooni peadirektori
  27. jaanuari
  28. a määruse tühistamiseks rahuldamata. Maakohus leidis, et EHL esindajal ei olnud volikirja, mis kinnitaks kaitsjale õigust esindada EHL-i ning selle nimel kaebust esitada.
  29. EHL vaidlustas maakohtu määruse Tallinna Ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohtu
  30. veebruari
  31. a kohtumäärusega tühistati maakohtu määrus täies ulatuses ja EHL esindaja kaebus saadeti Harju Maakohtule menetlemiseks. Ringkonnakohtu määruses leiti, et maakohtul puudus alus jätta kaebus läbi vaatamata põhjendusel, et on rikutud kaebuse esitamise korda. Puuduste korral tuleb kaebus edastada pädevale asutusele või jätta käiguta. Samuti ei esitanud menetlusalune isik kaebust kohtuvälise menetleja kaudu.
  32. EAL ja ETK esindaja vandeadvokaadi abi Roman Levin esitas
  33. märtsil 2012 Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja määruse ning Tööinspektsiooni
  34. ja
  35. veebruari
  36. a väärteomenetluse osalise lõpetamise määruste tühistamist. Kaebuse esitaja leidis, et tööandjate ühenduse tegevuses on teod, mis kvalifitseeruvad nii AÜS § 261 kui ka § 265 järgi. Kohtuväline menetleja on jätkuvalt jätnud täitmata Harju Maakohtu
  37. novembri
  38. a kohtumääruses sätestatu. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja
  39. veebruari
  40. a määrusest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks kontrollinud, kas EHL juhatuse liikmete tegevuses esinevad AÜS §

§ 265sätestatud väärtegude tunnused.

Kohtuvälise menetleja määrused on sisuliselt põhistamata ja neis pole analüüsitud EAL ja ETK esitatud tõendeid ning seisukohti. Kuigi kollektiivläbirääkimisi alustati

  1. juunil 2011, pole EHL sellest kuupäevast alates ilmunud ühelegi läbirääkimiste nõupidamisele ega ole esitanud omapoolseid ettepanekuid tööandjale sobiva aja osas. EHL ei ole pärast kollektiivprojekti esitamist esitanud ühtegi omapoolset sisulist vastust ega ettepanekut kollektiivlepingu projekti tingimuste osas. Tööandja on faktiliselt keeldunud läbirääkimistesse asumisest kaebuse esitanud ametiühingutega. Selline tegevus on kvalifitseeritav AÜS § 261 järgi.
  2. Harju Maakohus pidas
  3. augustil 2012 asjas eelistungi. Maakohtu
  4. novembri
  5. a määrusega ühendati EHL ja EAL/ETK kaebused ühte menetlusse nr 4-12-
  7. novembril ja
  8. detsembril 2012 arutati väärteoasja kohtuistungil.
  9. veebruaril
  10. a tegi maakohus asjas sisulise otsuse, millega rahuldati EHL kaebus Tööinspektsiooni
  11. jaanuari
  12. a määruse peale ja lõpetati väärteomenetlus EHL suhtes AÜS §

§ 265järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus leidis, et väärteoasjas rikuti oluliselt menetlusõigust, kuna tunnistajate I. L.-i ja K. R.-i ülekuulamisel ei järgitud KrMS §-de 68, 75 ja 76 nõudeid. Samuti olid ebaseaduslikult ülekuulatud tunnistajad väärteomenetluses huvitatud pooleks - EAL ja ETK esindajateks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni EAL ja ETK esindaja vandeadvokaadi abi Roman Levin. Kassaator taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse jätkamist. Kaebuse esitaja palub vaatamata seaduses kaebuse esitamise aluse puudumisele selle siiski läbi vaadata, kuna maakohtu ebaseadusliku otsusega võeti EAL-ilt ja ETK-lt kaebeõigus ning rikuti sellega oluliselt nende subjektiivseid õigusi. Kassatsiooni põhistused on kokkuvõtvalt järgmised. 8.
  2. Menetlusvälise isiku esindaja esitas kaebused maakohtule VTMS § 78 lg 1 alusel. Samal alusel esitas kaebuse ka menetlusalune isik EHL. Tulenevalt VTMS § 79 lõigetes 1 ja 2 märgitust vaatab maakohus kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Sama paragrahvi lõikest 5 tuleneb, et kohtulahendiks kaebuse lahendamisel on määrus. Seevastu maakohus arutas neid kaebusi ühes menetluses VTMS
  3. peatüki sätete kohaselt, mis reguleerivad kaebemenetlust maakohtus kohtuvälise menetleja sisulise otsustuse peale väärteomenetluses, ja tegi VTMS §-s 132 sätestatud kohtuotsuse. Sellega on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, kuna asi on lahendatud vales menetluses kohaldades, andes ühele väärteomenetluse poolele, s.o EHL-le põhjendamatu eelise. Samuti on kaebust lahendatud 5 päeva asemel ligikaudu aasta. 8.
  4. Maakohtu järeldused tunnistajate ütluste ja staatuste kohta rikuvad oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 8 ja lg 2 tähenduses. Maakohtu tuvastatud menetlusõiguse rikkumine on otsuses põhistamata ega saa olla väärteomenetluse lõpetamise aluseks. Menetlusõiguse rikkumist ei saa ette heita tunnistajatele, vaid kohtuvälisele menetlejale, kelle juhiste kohaselt tunnistajad ennast ise üle kuulasid. Kohtuistungil ei arutatud tunnistajate võimalikku rollikonflikti, mistõttu esitatuna alles kohtuotsuses, olid need etteheited menetlusosalistele üllatuslikud. 8.
  5. Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks väärteomenetluse jätkamist asjas, et välja selgitada EHL juhtide võimalik süü AÜS rikkumisel. 8.
  6. Kohtuotsuses on täielikult käsitlemata jäetud EAL ja ETK kaebuses ning kohtuistungitel esitatud seisukohad. Seejuures on kohus käsitlenud asjaolusid, mis jäävad menetluse esemest väljapoole ega puutu kollektiivlepingu läbirääkimistesse. Kohtuotsuse järeldused ja põhistused pole jälgitavad. 8.
  7. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kuna on jätnud rakendamata AÜS § 18 lg 1 p 2 ja § 20 lg 1 p
  8. Kohtuotsuses puudub igasugune analüüs ja seisukoht osas, mis puudutab EHL üheselt arusaadavat kinnitust: EHL ei aktsepteeri ETK-d läbirääkimiste partnerina ning ei ole nõus ETK-ga läbi rääkima. Tegemist on otseselt ETK-ga kollektiivläbirääkimistest keeldumisena ning seega võib olla tegemist AÜS §-s 261 või §-s 265 sätestatud väärteoga. Tööinspektsiooni hinnangul vastab AÜS § 18 lg 1 p 2 rikkumine ehk ametiühingu õiguse realiseerimise takistamine eelkõige AÜS §-s 265 nimetatud koosseisule.
  9. Kassatsioonile esitas vastuse menetlusaluse isiku esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik. Vastuses taotletakse EAL ja ETK kassatsiooni läbivaatamata jätmist, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kassatsioonivastuses toodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 9.
  10. EAL-il ja ETK-l puudub seaduse kohaselt õigus esitada käesolevas olukorras kassatsioonkaebust Riigikohtule. Praeguse õigusvaidluse puhul on tegemist kaebuse esitamisega kohtuvälise menetleja tegevuse peale, mitte väärteoasja sisulise lahendamisega. EAL ja ETK on eksinud kohaldatavate menetlusõiguse normide suhtes ning on kassatsioonkaebuse esitamisel lähtunud vääralt VTMS §-dest 155-178, mis reguleerivad kassatsioonimenetlust väärteomenetluses tehtud sisulise kohtulahendi peale. Käesoleval juhul ei kuulu nimetatud sätted kohaldamisele. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kaebuse esitamist maakohtu poolt kaebuse lahendamisel tehtud kohtulahendile. VTMS § 189 ja § 191 p 12 alusel ei saa määruskaebust esitada määruse peale, mis on tehtud kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kõnealuse seadustiku § 79 kohaselt, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus. Isegi juhul kui sellist piirangut seaduses poleks, tuleks kaebus lähtuvalt VTMS § 196 lg-st 2 esitada kõrgemalseisvale kohtule, s.o Tallinna Ringkonnakohtule, mitte Riigikohtule. 9.
  11. Sisuliselt on maakohtu lahend õige ning seaduslik, kuna EHL pole takistanud kollektiivläbirääkimisi. Samuti pole selles asjas kohaldatavad AÜS § 261 ega §
  12. Seetõttu ei ole Harju Maakohtu poolt kohtulahendi ekslik vormistamine kohtuotsusena oluline menetlusõiguse normide rikkumine, mis oleks võinud viia asja teistsuguse lahendamiseni. Samuti on EHL juhtkonna väidetavad väärteod toime pandud mais või juunis 2011, mistõttu on need KarS § 81 lg 3 kohaselt aegunud.
  13. Riigikohtule esitas seisukoha ka kohtuvälise menetleja esindaja, Tööinspektsiooni peadirektor Ain Noormägi. Kohtuvälise menetleja seisukohad on lühidalt järgmised. 10.
  14. Harju Maakohtule esitatud kaebused on sisult kaebused kohtuvälise menetleja tegevuse peale ja mitte kaebused kohtuvälise menetleja otsuse peale, mida saab arutada vastavalt VTMS
  15. peatüki sätetele. Asjakohane on kassatsiooni viide VTMS § 79 lõigetele 1, 2 ja 5, mistõttu maakohus on kaebuse lahendanud mõistlikku aega ületades. Maakohus on asjassepuutumatute sätete alusel asja arutamise ja kohtuotsuse tegemisega pannud toime väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise ja maakohtu otsus tuleb tühistada. 10.
  16. Kohtuotsuses on täielikult ignoreeritud kohtuvälise menetleja poolt
  17. detsembril 2012 esitatud seisukohti ja põhistusi. Maakohtu otsuses kirjeldatud menetlusõiguse rikkumist pole väärteomenetluse menetlusosalised ega kohus tõstatanud. Samuti ei saa see rikkumine olla iseseisev alus väärteomenetluse lõpetamiseks, sest tõendamiseseme asjaolude kohta tunnistuste andmine ja kaebuse esitamine väärteomenetluse alustamiseks ei ole omavahel seotud. 10.
  18. Kohtuotsuses puudub põhistatud ja jälgitav mõttekäik selle kohta, miks kohus leidis, et EHL tegevuses puudub AÜS §

§ 265koosseis.

Kuigi maakohus motiveerib asjas tehtud otsustust menetlusõiguse rikkumisega, tugineb kohus menetluse lõpetamisel hoopis väärteo tunnuste puudumisele teos (VTMS § 29 lg 1 p 1). 10.

  1. Väärteomenetlust tuleks jätkata EHL esindajate kui füüsiliste isikute suhtes üksnes AÜS § 265 alusel. Seega tuleks kohtuvälise menetleja määrused jätta muutmata. Kuna EAL ja ETK õigusi on maakohtu otsusega oluliselt rikutud, on kassatsiooni läbivaatamine põhjendatud ja vajadusel tuleb VTMS § 114 lg 1 p 2 ja VTMS § 155 lg 1 p 1 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda menetlusvälisel isikul esitada maakohtule kaebust VTMS § 73 lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse osa peale ja ei võimalda menetlusvälisel isikul esitada Riigikohtusse kassatsiooni VTMS § 132 p-de 2 ja 3 kohaselt tehtud maakohtu otsuse osa peale, millega riivati oluliselt menetlusvälise isiku põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kassatsiooni on Riigikohtule esitanud menetlusväliste isikute - EAL ja ETK esindaja. Kolleegium märgib esmalt, et VTMS § 191 p 12 kohaselt puudub mistahes isikul õigus edasikaebe korras vaidlustada maakohtu määrust, millega maakohus lahendas kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Ainsa erandina on edasikaebeõigus tagatud konfiskeerimise küsimust lahendava maakohtu määruse peale. Käesoleva kohtuasja puhul ei ole tegemist sellise erandiga. Tulenevalt VTMS §-s 155 sätestatust saab Riigikohtule kassatsiooni esitada vaid kohtumenetluse pool. Menetlusväline isik ja tema esindaja ei ole kohtumenetluse pool VTMS § 17 mõttes. Seega tuleks kassatsioon jätta läbi vaatamata. See omakorda tähendaks aga maakohtu pädevusevälise kohtuotsuse jõusse jätmist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. septembri
  4. a kohtumäärus asjas nr 3-1-1-41-08, p 14). Seetõttu tuleb kaebust menetleda. Lisaks märgib kolleegium kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamisega seoses järgmist.
  5. VTMS
  6. peatüki
  7. jao
  8. jaotises sätestatud kaebemenetlus on käsitatav nn uurimiskaebemenetluse (KrMS
  9. peatüki
  10. jagu) analoogina. Grammatilise tõlgenduse pinnalt erineb väärteomenetlusele omane uurimiskaebemenetlus kriminaalmenetluslikust vähemalt kahe järgmise tunnuse poolest. 12.
  11. Esiteks saab VTMS § 76 lg 2 esimese alternatiivi kohaselt väärteomenetluses uurimiskaebe korras vaidlustada ka väärteomenetluse lõpetamist. Seega on seadusandja väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. Kriminaalmenetlusele omase süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist. VTMS § 76 lg-s 2 otsesõnu märgitu kohaselt aga ühelt poolt ei võimaldata vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist, kuid teiselt poolt võimaldatakse väärteomenetluse lõpetamist vaidlustada nii kõigil menetlusosalistel kui ka kõigil menetlusvälistel isikutel. 12.
  12. Teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskabemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle äranäitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Erinevalt eelmärgitust aga võimaldatakse VTMS §-s 76 märgitu kohaselt esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus ilma enda konkreetsete õiguste rikkumisele viitamata. Samas, tulenevalt VTMS § 78 lg- st 1 tuleb kohtuvälise menetleja juhi otsustust maakohtus vaidlustades näidata ära enda õiguste ja vabaduste rikkumine.
  13. Kooskõlas VTMS §-s 2 sätestatu mõttega leiab kolleegium, et VTMS
  14. peatüki
  15. jao
  16. jaotises sisalduvat ei saa tõlgendada pelgalt grammatiliselt. Seadusandja tahe ei saanud olla suunatud sellele, et väärteomenetluses tagatakse selline oluliselt ulatuslikum kaebeõigus kui kriminaalmenetluses ( mis on sisuliselt käsitatav populaarkaebeõigusena) ega ka olukorra loomisele, et väärteomenetluslikus uurimiskaebemenetluses on kohtukaebevõimalused kitsamad kui kaebamisel kohtuvälise menetleja juhile. 13.
  17. Esmalt leiab kolleegium, et arvestades VTMS § 78 lg-s 1 sätestatut ja ka KrMS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb VTMS §-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. 13.
  18. Teiseks tuleb silmas pidada, et väärteomenetlusõigus ei tunne kannatanu instituuti ja enamiku väärtegude puhul puudub ka isik, kes selle tõttu vahetult kahju kannaks. Samas isik, kes tegelikult on väärteo tulemina kandnud kahju, on väärteomenetluses käsitatav menetlusvälise isikuna. Kuid lisaks sellisele menetlusvälisele isikule, kelle seisund on sisuliselt lähedane kannatanu seisundile, võib väärteomenetluse puhul rääkida veel piiramatust arvust väga erinevatest menetlusvälistest isikutest. Arvestades ka eelnevalt p-s 13.1 märgitut, puudub mõistlik põhjendus võimaldada vaidlustada väärteomenetluse lõpetamist ka neil menetlusvälistel isikutel, kes ei ole väärteo tõttu vahetult kahju kandnud. Väärteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise õigus saab tekkida vaid siis, kui sellise määrusega rikutakse otseselt subjektiivseid õigusi ja vabadusi (nt varalisi küsimusi, mis on väärteomenetluse lõpetamise määrusega õigusvastaselt lahendatud).
  19. EAL ja ETK eesmärk vaidlusaluses asjas on saavutada EHL poolt ametiühingute seaduse täitmine ja kollektiivläbirääkimistesse astumine. See eesmärk pole aga saavutatav väärteomenetlusega, mille käigus saab menetlusalust isikut väärteo toimepanemise eest karistada või tema suhtes väärteomenetluse lõpetada. Seega väärteomenetluse lõpetamise määrus võib küll riivata menetlusvälise isiku huvi, et menetlusalune isik saaks karistada, aga mitte tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi, nagu kollektiivläbirääkimistesse asumine.
  20. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. septembri
  22. a otsusest kriminaalasjas nr 3 11-41-08, p 9, pole kriminaalmenetluse alustamine kohtulikult vaidlustatav. Erinevalt üksikutest menetlustoimingutest või kohtueelse menetluse raames koostatud määrustest ei ole KrMS §-s 228 sätestatu süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise pinnalt kohtueelne menetlus kui ajas kulgev nähtus tervikuna vaidlustatav KrMS
  23. peatüki
  24. jaos sätestanud korras. Tervikuna võib süüteomenetluse kulgemist vaidlustada üksnes apellatsiooni või kassatsiooni korras, samuti mõistliku menetlusaja nõude rikkumise korral. Menetluse kulgemise vaidlustamatuse põhimõte kehtib VTMS § 2 kohaselt ka väärteomenetluses, mistõttu menetlusalusel isikul puudub õigus vaidlustada VTMS
  25. peatüki
  26. jao
  27. jaotises ettenähtud korras väärteomenetluse osalist lõpetamist osas, milles menetlus on jäänud lõpetamata. Seega ei saanud EHL esitada VTMS § 78 lg 1 alusel kaebust maakohtule Tööinspektsiooni peadirektori
  28. jaanuari
  29. a määruse peale.
  30. Maakohtu pädevus sellise kaebuse lahendamisel on ammendavalt sätestatud VTMS §-s
  31. Käesoleva määruse p-des 12-15 toodud motiivide kohaselt oleks maakohus pidanud hiljemalt viie päeva jooksul (s.o veebruari lõpus ja märtsi keskel
  32. a) pärast kaebuse saamisest jätma EHL ja EAL/ETK kaebused VTMS § 79 lg 3 p 1 alusel eraldiseisvates kirjalikes menetlustes rahuldamata, kuna kaebuse esitanud isikutel puudus õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja määrust väärteomenetluse osalise lõpetamise kohta. Kaebuse piiridest väljumine ja isikute kaebuste ühendamine pole VTMS § 79 lg-te 1 ja 2 kohaselt lubatud.
  33. Harju Maakohus pidas aga alles
  34. augustil 2012 kaebuste asjas suulise istungi, mille käigus küsitles menetlusvälise isiku esindajat ja menetlusalust isikut kaebuste lahendamise võimalikkuse kohta. Kohus määras asja arutamise
  35. novembrile
  36. Esimesel istungil tegi maakohtu kohtunik määruse, millega ühendati EHL ja EAL/ETK kaebused ühte menetlusse nr 4-12-470 ja anti need kaebused kohtu alla. Siinkohal on kohtu määrus täiesti jälgimatu, sest sellest ei nähtu, millises väärteoasjas, millistele õigusnormidele tuginedes ja milliste isikute suhtes selline kohtu alla andmine toimus. Väärteoasja kohtulikule arutamisele määramine kaebemenetluses maakohtus on VTMS § 117 lg 2 kohaselt võimalik üksnes väärteoasja sisulisel arutamisel väärteoprotokolli pinnalt ja konkreetse isiku, mitte aga kaebuse, taotluse või avalduse suhtes.
  38. detsembril 2012 arutati väärteoasja kohtuistungil menetlusosaliste, kohtuvälise menetleja ja menetlusvälise isiku osavõtul. Alles
  39. veebruaril 2013, s.o ligikaudu aasta pärast kaebuste esitamist, tegi maakohus, tuginedes VTMS §-le 132 p-le 3, lahendi, millega rahuldati EHL kaebus Tööinspektsiooni
  40. jaanuari 2012 määruse peale ja lõpetati väärteomenetlus EHL suhtes AÜS §

§ 265järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Seejuures ei vasta maakohtu otsuse lõpposa järeldused tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Nimelt on kohus leidnud, et väärteoasjas on ebaseaduslikult üle kuulatud tunnistajaid, kuid otsuse resolutiivosas märkinud, et väärteomenetlus tuleb lõpetada EHL käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kuidas sellest järeldub väärteo tunnuste puudumine EHL käitumises, maakohtu otsuse nappidest motiividest aga ei selgu. Kohtu põhjendused kohtuotsuses sellise lõppjärelduse kohta puuduvad, mistõttu selline rikkumine on käsitatav ka põhjenduste puudumisena otsuses, s.o väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.

  1. Ometi on kolleegiumi hinnangul need minetused teisejärgulised võrreldes Harju Maakohtu kohtuniku rikkumistega väärteoasja lahendamise viisi ja vormi osas. Maakohtu menetlus ja kohtuotsus tervikuna ei vasta käesoleva otsuse punktides 11 kuni 15 kirjeldatud nõuetele kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamisel. Maakohus on väärteomenetluse üksikküsimuse lahendamise asemel lahendanud väärteoasja seda lõpetades sisuliselt. Ühtlasi tuleb nõustuda menetlusaluse isiku kassatsioonivastuses tooduga, et vaidlusalune väärteoasi on käesolevaks hetkeks KarS § 81 lg 3 järgi aegunud, kuna väärteoteates esitatud sündmustest, mis toimusid
  2. a juunis on möödunud rohkem kui kaks aastat. See on aga VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt edasist menetlust välistav asjaolu. Seejuures on asja aegumises määravaks just maakohtus kaebuse lahendamisele kulunud ebamõistlik aeg (viie päeva asemel aasta). Väärteoasjas pole koostatud isegi väärteoprotokolli (VTMS § 68), mille koostamine on väärteoasja üldmenetluses kohustuslik ja mille pinnalt ning piires on väärteoasja sisuline arutamine maakohtus üldse võimalik. Rikutud on õige menetlusviisi valiku põhimõtet, mille kohaselt kohus ei saa ilma menetlusaluse isiku kaebuseta väärteootsuse peale seda asja ise sisuliselt lahendada. Kuna maakohus on lahendanud kaebused ebaõiges menetluses, tehes sisulise otsuse ilma seadusliku aluseta, tühistab kolleegium lähtuvalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 2 p-st 4 Harju Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 174 p-st 4 ja § 29 lg 1 p-st 5 juhindudes. Menetlusvälise isiku kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.