← Eesti

3-4-1-51-13

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-51-13

  1. november 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Jaak Luik Riigilõivuseaduse § 57 lõike 1 ja lisa 1 (
  2. jaanuarist 2011 kuni
  3. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 15 338 eurot 79 senti Harju Maakohtu
  4. septembri
  5. aasta määrus tsiviilasjas nr 2-12-3257 Kirjalik menetlus Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid
  6. jaanuarist 2011 kuni
  7. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 15 338 eurot 79 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. ZAO SEB Liising (hageja) esitas
  9. jaanuaril 2012 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühingu Kivilaine (kostja) vastu võlgnevuse 425 377 eurot 19 senti ja viivise väljamõistmiseks. Hageja tasus
  10. jaanuaril 2012 hagiavalduselt riigilõivu 15 338 eurot 79 senti.
  11. Pooled esitasid
  12. septembril 2013 kohtule kinnitamiseks kompromissi. Lisaks esitas hageja taotluse tagastada kompromissi sõlmimise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lõike 2 punkti 1 alusel pool tasutud riigilõivust.
  13. Hageja esitas
  14. septembril 2013 ka taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõige 1 ja lisa 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti tuli tasuda hagiavalduselt riigilõivu 15 338 eurot 79 senti, ning jätta see säte kohaldamata ja tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 11 938 eurot 79 senti. Hageja hinnangul piisab menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärkide täitmiseks kehtivas riigilõivuseaduses sätestatud riigilõivu täismäärast 3400 eurot.
  15. Harju Maakohus kinnitas
  16. septembri
  17. aasta määrusega poolte kompromissi ja lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-12-
  18. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tagastas hagejale poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (7669 eurot 40 senti).
  19. Harju Maakohus rahuldas
  20. septembri
  21. aasta määrusega osaliselt hageja taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv. Kohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata
  22. jaanuarist 2011 kuni
  23. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 15 338 eurot 79 senti. Maakohus määras hagiavalduselt hagihinnaga 425 377 eurot 19 senti tasumisele kuulunud riigilõivuks 3400 eurot ja tagastas hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõivu 5969 eurot 93 senti. Kohus lähtus riigilõivu põhiseaduspärasuse hindamisel Riigikohtu riigilõivudealasest praktikast. Harju Maakohtu määrus jõudis Riigikohtusse
  24. oktoobril
  25. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
  26. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et enne
  27. juulit 2012 kehtinud riigilõivud olid põhiseaduse vastased.
  28. Kostja toetab Harju Maakohtu
  29. septembri
  30. aasta määruses väljendatud seisukohti.
  31. Õiguskantsler leiab, et vaidlusalused sätted on asjassepuutuvad ja et põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1 esimese lause ning §-ga 11 ei ole kooskõlas hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lõige 1 koos lisaga 1, mille alusel tuli tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti tasuda hagi esitamisel riigilõivu 15 338 eurot 79 senti.
  32. Justiitsministri arvates on asjassepuutuvad sätted põhiseadusega kooskõlas. KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED
  33. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 "Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine" lõige 1: "Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana."
  34. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde "Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses (eurodes)" (
  35. jaanuarist 2011 kuni
  36. juunini 2012) väljavõte: Tsiviilasja hind kuni, k.a Riigilõivu täismäär 383 469,89 [---] 447 381,53 15 338,79 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  37. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).
  38. Harju Maakohus tunnistas vaidlusalused riigilõivuseaduse sätted põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata
  39. septembri
  40. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-12-3257, vaadates läbi ja rahuldades hageja
  41. septembri
  42. aasta avaldust hagiavalduselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ning riigilõivumäära põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. Hageja oli esitanud
  43. jaanuaril 2012 Harju Maakohtule hagiavalduse ja tasunud hagihinnalt 425 377 eurot 19 senti riigilõivu 15 338 eurot 79 senti.
  44. Kolleegium leiab, et hageja avalduse lahendamisel Harju Maakohtus olid RLS § 57 lõige 1 ja lisa 1 alates
  45. jaanuarist 2011 kuni
  46. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis asjassepuutuvad sätted osas, mis nägi ette, et hagiavalduselt hagihinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 15 338 eurot 79 senti.
  47. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne (vt nt Riigikohtu üldkogu
  48. märtsi
  49. aasta otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punktid 27–28).
  50. Eelnimetatud põhjendustel on Riigikohus tunnistanud põhiseadusvastaseks vaidlusalusest riigilõivumäärast märkimisväärselt väiksemaid riigilõive, sealhulgas riigilõivuseaduse lisa 1 tabelis vaidlusalusele riigilõivumäärale vahetult eelnenud riigilõivu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas nimelt
  51. oktoobri
  52. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-15-12 põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivu määra 14 060 eurot 56 senti, mida tuli
  53. jaanuarist 2011 kuni
  54. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 alusel hagiavalduselt tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 319 558 euro 24 sendi kuni 383 469 eurot 89 senti.
  55. Samuti on Riigikohus tunnistanud põhiseaduse vastaseks vaidlusalusele riigilõivule riigilõivuseaduse lisa 1 tabelis vahetult järgneva riigilõivumäära. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 alates
  56. jaanuarist 2011 kuni
  57. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseaduse vastaseks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 447 381 euro 53 sendi kuni 511 293 eurot 18 senti tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 16 617 eurot 2 senti (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  58. juuni
  59. aasta otsus asjas nr 3-4-1-9-12).
  60. Eelviidatud otsuste õiguslikele põhjendustele tuginedes leiab kolleegium ka praeguses asjas, et tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti hagiavalduselt tasuda tulnud riigilõiv 15 338 eurot 79 senti ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne abinõu.
  61. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PSJKS § 15 lõike 1 punktist 5, tunnistab Riigikohus, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid
  62. jaanuarist 2011 kuni
  63. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 383 469 euro 89 sendi kuni 447 381 eurot 53 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 15 338 eurot 79 senti. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.