Obsah (11)

§ 238§ 202§ 237§ 233§ 234§ 247§ 35§ 293§ 339§ 361§ 362

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kassatsiooni esitaja Teised kassatsioonimenetluse pooled

§ 238lg 2 alusel vangistusega 11 kuud ja 29 päeva. Kar

S § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti L. Linginenile mõistetud karistus täitmisele pööramata katseajaga kolm aastat. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Kalev Aas KarS § 298 lg 1 järgi, Meriliis Aas KarS § 298 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning Kaido Pukk KarS § 296 lg 1 järgi, kuid nende osas ei ole kassatsiooni esitatud. Janek Nurme süüdistuses KarS § 296 lg 1 järgi lõpetas maakohus

§ 202lg 2 alusel kriminaalmenetluse. 2. L. Linginen tunnistati Kar

S § 294 lg 1 järgi süüdi selles, et ta võttis

1. aprillil 2011 a. J. Nurme ja K. Puki vahendusel K. ja M. Aasalt 20 eurot altkäemaksu selle eest, et ta OÜ E-Tehno mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana, kellele olid pandud riikliku järelevalve ülesanded ja kes oli seetõttu ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, jättis M. Aasale kuuluva sõiduauto VW Bora ohtlikud puudused teadlikult fikseerimata, tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni L. Lingineni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski. Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist põhjendusega, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja L. Lingineni süü on tõendamata. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus ka K. ja M. Aasa kaitsja vandeadvokaat Rene Varul.
3. Tartu Ringkonnakohtu
4. mai
5. a otsusega jäeti kaitsja apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus L. Lingineni osas muutmata. Ringkonnakohus täpsustas M. Aasa kuriteo kvalifikatsiooni, tunnistades ta süüdi KarS § 298 lg 1 järgi kaastäideviijana. Samuti muutis kohus kohtuotsuse põhiosa süüdistatavate L. Lingineni ja K. Puki ütluste usaldusväärsuse hindamise osas. Ringkonnakohtu otsuse põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised. 4.1.

§ 237

lg 4 kohaselt tuginetakse kohtulikul arutamisel lühimenetluses üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Kuigi süüdistatav võib

§ 237

lg 5 kohaselt taotleda enda ülekuulamist, ei saa lühimenetluses, kus kriminaalasi lahendatakse valdavalt kriminaaltoimiku materjalide põhjal, jätta kõrvale kriminaaltoimiku materjalide hulka kuuluvaid süüdistatava ütlusi, mille ta on andnud kohtueelses menetluses. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused haakuvad eluliselt usutavalt ja loogiliselt muude kriminaalasjas tähtsust omavate tehiolude ja neid kinnitavate tõenditega (näiteks J. Nurme ütlustega). Süüdistatava kaitsetaktika muutumine kohtulikul arutamisel ei saa tingida lühimenetluses kriminaaltoimiku mistahes materjalide tõendikogumist välja jätmist. Seega jättis maakohus põhjendamatult kõrvale süüdistatava K. Puki kohtueelses menetluses antud ütlused, mis olid vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. K. Puki ristküsitlusel antud ütlused tuleb tunnistada ebausaldusväärseks, kuna ta muutis enda ütlusi tulenevalt tihedatest suhetest L. Lingineniga ja viimase mõjutusel. 4.

1. Maakohus on ebaõigesti hinnanud L. Lingineni kohtus antud ütlused usaldusväärseks. Kohtueelses menetluses keeldus L. Linginen ütluste andmisest, kuid kohtulikul arutamisel lühimenetluses taotles ta enda ülekuulamist. Nendes ütlustes eitas ta altkäemaksu võtmist ja kirjeldas äärmiselt detailselt poolteist aastat varem toimunud sündmusi ja VW Bora ülevaatuse täpset käiku. See haakub ka K. Puki ütluste muutmisega kohtus, mille osas on süüdistatavate kaitseversioonide ühtlustamine läbinähtav ja ebausutav. Auto tehnilise puuduse väidetaval kõrvaldamisel puudub õiguslik tähendus, kuna KarS § 294 lg 1 ja § 298 lg 1 osas on oluline vaid süüdistatavate kokkulepe vara üleandmiseks tehnilise rikkega sõiduki ülevaatuse läbinuks tunnistamise eest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Kaitsja kassatsioonis leitakse, et ringkonnakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, tunnistades L. Lingineni kohtus antud ütlused ebausaldusväärseks ja tuginedes samas K. Puki kohtueelses menetluses antud ebausaldusväärsetele ütlustele. Lühimenetluses tuleb ütluste usaldusväärsuse hindamisel lähtuda samadest kriteeriumitest, millest üldmenetluseski, kui süüdistatav otsustab kohtulikul arutamisel ütlusi anda. Ilma K. Puki ebausaldusväärsete ütlusteta on L. Lingineni süü tõendamata ja ta tuleb KarS § 294 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.
3. Kassatsioonivastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonides toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus on põhjendatult muutnud maakohtu otsuse põhiosa motiive süüdistatavate K. Puki ja L. Lingineni ütluste usaldusväärsuse hindamise osas ning on põhjendatult arvestanud kohtuotsuse tegemisel tõendina K. Puki kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusi. Isegi juhul, kui ringkonnakohus ei oleks süüdistatavate ütlustele maakohtust erinevat hinnangut andnud, ei ole alust L. Lingineni suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks, kuna lisaks vaidlustatud tõenditele on olemas teised kohtuotsustes kajastatud tõendid, millest nähtub L. Lingineni poolt KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Käesoleva kriminaalasja keskne õiguslik küsimus puudutab tõendamise eripära lühimenetluses (

1. peatüki
2. jagu).

§ 233

lg-s 1 sisalduva lühimenetluse kohaldamise üldreegli kohaselt võivad nii prokuratuur kui süüdistatav taotleda, et kohus lahendaks kriminaalasja vaid kriminaaltoimiku materjalide pinnalt ilma tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata. Üldreegli kohaselt on lühimenetluse alustamiseks vaja prokuratuuri ja süüdistatava nõusolekut. Lühimenetluse lõpetamise osas on kohtumenetluse poolte õigused aga erinevad. Süüdistatav võib

§ 234

lg-s 5 sätestatu kohaselt igal ajal kuni kohtuliku uurimise lõppemiseni loobuda lühimenetlusest. Prokuröril

1. peatüki
2. jaos sätestatu kohaselt aga selline õigus puudub.
3. Teisisõnu puudub lühimenetluse regulatsioonis

§ 247lg-s 3 sätestatuga analoogne säte.

See säte võimaldab kohtus kokkuleppemenetlusest loobuda nii süüdistataval kui prokuratuuril. Prokuröri kõnealust õigust kokkuleppemenetluses ei väära ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-8-12 tehtud kohtuotsuse p-s 8 esitatud seisukoht, et prokuröri õigus kokkuleppemenetluse raames loobuda kohtus kokkuleppest on piiratum kui süüdistataval seetõttu, et prokurör peab loobumist ka põhjendama.

§ 247

lg-s 3 sätestatu kohaselt ei põhjenduste ebapiisavuse tõttu jätta prokuröri kokkuleppemenetlusest loobumise taotlust vastu võtmata. 9. Lühimenetluse regulatsiooni napisõnalisuse tõttu on loogiliselt mõistetav, et

§ 233

lg-s 3 sätestatu kohaselt tuleb lühimenetluses täiendavalt juhinduda ka

1. peatüki 2., 3.,
2. ja
3. jaos sätestatust, arvestades lühimenetluse regulatsiooni erisusi.

§ 233lg-s 3 puudub aga viide seadustiku 10.

peatüki 4. jaole. Seega on seadusandja seisukohal, et lühimenetluse raames asetleidval kohtulikul uurimisel ei juhinduta üldmenetlusele omasest kohtuliku uurimise reeglistikust vaid üksnes

§-s 237 sätestatust. 10. Lühimenetluse üldreeglist lähtuvalt (vt eelnevalt p-des 7-9 märgitut) peaks lühimenetlusele olema iseloomulik selge ja põhimõtteline erinevus üldmenetluse raames asetleidvast kohtulikust uurimisest. Seda erandlikkust kajastavat fraasi

§ 233

lg-s 1 „kriminaaltoimiku materjalide pinnalt ilma tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata“ tuleb eraldivõetult ning grammatiliselt tõlgendada selliselt, et kriminaalasja lahendamisel lühimenetluses tuginetakse kriminaaltoimikus sisalduvale vaid nende tõendite osas, mille allikaks on tunnistaja, asjatundja või ekspert. 11.

§ 237

lg-tes 3 ja 4 sätestatu nende koostoimes tingib lühimenetluse olulist tunnust kajastava mõiste „kriminaaltoimiku materjalide pinnalt“ avaramat tõlgendamist ja arusaama, et kuigi lühimenetluses võidakse kohtus sõna anda ka kannatanule ja tsiviilkostjale ning nende esindajaile, siis ei saa nende isikute sõnavõttude tulemiks olla sellise tõendusliku teabe lisandumine, mis erineb kriminaaltoimikus sisalduvast tõendusteabest. Nii näiteks ei saa kohus kohtuotsuse tegemisel lähtuda kannatanu poolt kohtumenetluses räägitust, kui see hälbib tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest. Samuti puudub kannatanul lühimenetluses kohtulikul arutamisel õigus taotleda uute tõendite lisamist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-10, p 10.2). Sellegipoolest võib nii kannatanu kui tsiviilkostja poolt lühimenetluse kohtulikul uurimisel räägitu olla kohtule teabeks, et lühimenetluse kohaldamise alused puuduvad. 12. Samas on ebaselge nii seaduses kui senises kohtupraktikas (sealhulgas erineva astme kohtutele praeguse kohtuasja lahendamisel) olnud see, kas ja kuivõrd tuleb mõistet „kriminaaltoimiku materjalide pinnalt“ lühimenetluse kontekstis korrigeerida

§ 237lg-st 5 lähtuvalt.

Selle sätte kohaselt võib süüdistatav, erinevalt kõigist teistest menetlusosalistest, taotleda lühimenetluses kohtulikul uurimisel enese ülekuulamist

§-st 293 - seega üldmenetlusele omasest süüdistatava kohtuliku ülekuulamise regulatsioonist - lähtuvalt. 12.1. Süüdistatava puhul on tegemist kohtumenetluse poolega ja alles seejärel ka isikulise tõendiallikaga. Seetõttu ei saagi

§ 233

lg-s 1 sisalduvast tõendamise eripära kajastavast fraasist, et lühimenetluses lahendatakse kriminaalasi ilma tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, teha järeldust, milline on süüdistatava roll kohtulikul uurimisel lühimenetluses. 12.2. Süüdistataval on kriminaalmenetluses lisaks

§ 35

lg-s 2 otsesõnu sätestatud õigustele õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja õigus võtta osa kohtulikust arutamisest - ka kõik

§-s 34 loetletud kahtlustatava õigused. Lisaks neile on aga süüdistataval ka mitmeid teisi otse põhiseadusest või EIÕK-st tulenevaid õigusi, nagu näiteks õigus kohtulikule ärakuulamisele. Mistahes lihtmenetlusega vabatahtlik nõustumine tähendab süüdistatavale vältimatult enda teatud õigustest loobumist. Sellise nõustumise põhjused võivad olla erinevad, kuid süüdistatavat võib kallutada lühimenetluse kasuks otsustama ka

§ 238

lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt vähendatakse lühimenetluses süüdi tunnistamise korral süüdistatava karistust automaatselt ühe kolmandiku võrra. 12.3. Kolleegiumi arvates on süüdistatavale lühimenetluses pakutav soodustus sedavõrd kaalukas, et de lege ferenda süüdistatava ütluste kui tõendi osas erandliku regulatsiooni tühistamine ja lühimenetluses kohtuasja lahendamine ilma eranditeta üksnes kriminaaltoimiku pinnalt ei oleks käsitatav loobumisena ausast kohtumenetlusest. Ausa kohtumenetluse tagamiseks lühimenetluses piisaks sellest, kui süüdistatavale tagatakse kohtumenetluses samasugused õigused, nagu on

§ 237

kohaselt kannatanul või tsiviilkostjal (vt eelnevalt p-s 11 märgitut) ja kui tal oleks kestvalt võimalik kuni kohtuliku uurimise lõppemiseni lühimenetlusest loobuda. Arvestades ka eelnevalt p-s 7 kirjeldatud asjaolu (prokuratuuril pädevuse puudumist kohtumenetluses lühimenetlusest väljuda) võiks kolleegiumi arvates pidada põhjendatuks regulatsiooni, mille kohaselt juhtu, mil süüdistatav soovib kohtumenetluses antavates ütlustes hälbida kohtueelses menetluses antud ütlustest (ehk siis kriminaaltoimiku materjalidest), saaks prokuratuur käsitada lühimenetluse kohaldamise aluste puudumisena. 13. Kriminaalmenetluse seadustiku § 237 lg-s 5 sätestatut ei ole kolleegiumi arvates aga võimalik tõlgendada selliselt, et süüdistatava kohtus antud ütlustel puudub tähendus ja need ei saa väärata kriminaalasja lahendamist vaid kriminaaltoimiku materjalide pinnalt. Süüdistatava ülekuulamine lühimenetluses

§-st 293 lähtuvalt tähendab seda, et ka lühimenetluses tuleb süüdistatava ülekuulamisel juhinduda

§-st 2862 ja §-dest 288-289 (

§ 293lg 1).

Eeskätt tähendab see süüdistatava ristküsitlemist, vajadusel tema kohtus antavate ütluste usaldusväärsuse kontrollimist ja seega võimalust, et süüdistatav tunnistatakse ebausaldusväärseks tõendiallikaks ning kõik tema ütlused jäetakse kohtuasja lahendamiseks lubatavate tõendite hulgast välja (Vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-11, p 7). Seega süüdistatava poolt kohtus lühimenetluses ütluste andmisel võivad olla kahesugused järelmid. Esimese võimaluse kohaselt võib kohus tunnistada kohtus antud ütlused usaldusväärseks ja tugineda neile kohtuotsuse tegemisel ning jätta kohtueelses menetluses antud ütlused lubatavate tõendite hulgast välja. Teise võimaluse kohaselt tunnistatakse süüdistatav tervikuna ebausaldusväärseks tõendi allikaks ja jäetakse kõik tema ütlused lubatavate tõendite hulgast välja. Võimalust tugineda lühimenetluses tehtavas kohtuotsuses vaid süüdistatava kohtueelses menetluses antavatele ütlustele, jättes lubatavate tõendite kogumist välja tema poolt ristküsitlusel antud ütlused, kehtiv lühimenetluse regulatsioon ette ei näe. Viimatiöeldu ei väära kohtu õigust tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, kui kohtu arvates esinevad

§ 238lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud alused.

14. Puutuvalt L. Lingineni süü tõendatust märgitakse ringkonnakohtu otsuses järgmist. "Kohus ei nõustu aga kaitsja väitega, et raha ülemineku osas L. Linginenile puuduvad otsesed tõendid. Ringkonnakohus leiab, viidates eelnevalt tuvastatud K. Puki eeluurimisel antud ütluste usaldusväärsusele, et on tõendatud auto registreerimisdokumentide vahel K. Puki poolt vahendustasust ülejääva altkäemaksusumma üleandmine L. Linginenile". L. Lingineni süü tõendatusega seonduvalt on ringkonnakohtu otsuses veel märgitud, et "siinkohal ei jäta ringkonnakohus tähelepanuta ka maakohtu õiget järeldust, et kaassüüdistatav altkäemaksu vahendaja K. Pukk oli L. Lingineni mõju all. Seda seetõttu, et just K. Pukk, soovides maakohtus ootamatult ütlusi anda, muutis varasemaid ütlusi ja asus L. Lingineni kohtuistungi ajaks väljamõeldud, kuid väheveenvat ja ebausutavat kaitseversiooni kindlustama, mis on kriminaalasja tõendibaasi pinnalt selgelt läbinähtav". Tuleb nentida, et lisaks K. Puki ütlustele ei ole ringkonnakohtu otsuses nimetatud ühtegi teist tõendit, mis veel kinnitaks K. Puki poolt vahendustasust ülejääva altkäemaksusumma üleandmist L. Linginenile. Kooskõlas eelnevalt p-des 7-13 märgituga, tuleb nõustuda kassaatoriga selles, et kohtus ülekuulamise tulemina ebausaldusväärseks osutunud süüdistatava K. Puki ütlustele tuginedes on ringkonnakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Seega tuleb ringkonnakohtu otsus kõnealuses osas tühistada. 15. Kuna käesoleva kohtuasja lahendamisel on ringkonnakohus kõnealuses küsimuses (seega siis L. Lingineni ja K. Puki ütluste usaldusväärsuse ja lubatavuse küsimuses) muutnud maakohtu põhjendusi ja ei ole seda kolleegiumi arvates teinud õigesti, siis tõusetub küsimus

§ 361lg 1 ps 5 sätestatud pädevusest Riigikohtu otsuse tegemisel.

Kolleegiumi hinnangul puudub käesoleval juhul Riigikohtul võimalus maakohtu otsuse jõustamiseks. 15.

1. Siinjuures tuleb esmalt märkida, et Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsuse näol on tegemist maakohtu teistkordse kohtuotsusega samas asjas pärast seda, kui ringkonnakohus
4. detsembri
5. a määrusega Tartu Maakohtu
6. septembri
7. a kohtuotsuse tühistas ja saatis kriminaalasja samale kohtukoosseisule uue otsuse tegemiseks. Ringkonnakohtu põhjendatud etteheide maakohtule seisnes kokkuvõtvalt selles, et maakohus oli jätnud enda järeldused konkreetsete tõenditega sidumata. Muuhulgas ei nähtunud maakohtu sellest otsusest, kuidas täpselt ja millistele tõenditele tuginevalt luges maakohus tuvastatuks altkäemaksu summa jõudmise K. Pukilt L. Linginenile pärast seda, kui maakohus oli tunnistanud K. Puki ütlused ebausaldusväärseks. 15.
8. Tartu Maakohtu
9. veebruari
10. a otsuses on kohus püüdnud selgitada K. Puki ütluste muutmise võimalikke põhjuseid. Kokkuvõtvalt on aga maakohus ka selles otsuses tunnistanud K. Puki ütlused tervikuna ebausaldusväärseteks. L. Lingineni ütluste kohta on aga maakohtu selles otsuses märgitud, et need on "tõendina esitatud

§ 237lg-s 5 ettenähtud korras ja on seetõttu tõendina lubatud.

Ütlused haakuvad põhilises osas teiste tõenditega ning seetõttu ei ole põhjust hinnata neid eluliselt mitteusutavateks". See ütluste haakuvuse väide jääb arusaamatuks, sest L. Linginen on altkäemaksu saamist või selle vastuvõtmisega nõustumist ju eitanud. Midagi konkreetselt tõenditele tuginevat maakohtu otsuses L. Lingineni süü tõendatuse kohta ei sisaldu. Kõnealuse asjaolu tõendatuks tunnistamise kokkuvõttev põhjendus maakohtu otsuses kõlab järgmiselt. "Loetletud kaudsete tõendite kogum on kujundanud kohtu siseveendumuse ja annab küllaldaselt alust järeldada, et Lauri Linginenini jõudis Kaido Puki kaudu raha, mille eest Lauri Linginen tegi mittekorras auto tehnilise ülevaatuse läbinuks tunnistamise otsuse". Millist kaudsete tõendite kogumit seejuures silmas peetakse, maakohtu otsusest ei selgu. 16. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et otsuse p-s 13 esitatud põhjendustel ja tuginevalt

§ 362

p-le 2, § 339 lg-le 2, § 237 lg-le 5 ning § 341 lg-tele 3 ja 4 tuleb Tartu Ringkonnakohtu

1. mai
2. a otsus L. Lingineni osas tühistada seoses lühimenetluses kohtulikku arutamist sätestava regulatsiooni ebaõige tõlgendamisega ja saata kriminaalasi kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi tühistatud osas ringkonnakohtu samale