← Eesti

3-4-1-57-13

Obsah (6)§ 63§ 64§ 65§ 5§ 44§ 542

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-57-13 19. november 201

§ 63

lõike 1 punkti 3 kohaselt peavad kaebuses olema andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus, sama lõike punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses esitada selgelt väljendatud taotlus ja kaebuse põhistus. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon leidis, et kaebuses on need nõuded täitmata. Samuti leidis Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon

§ 64

lõikele 1 viidates, et valimistulemuste ega hääletamistulemuste väljakuulutamisega ei ole rikutud VLJN ega I. Kukolevi õigusi. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon leidis, et kaebuses sisuliselt puuduvad põhistused.

  1. VLJN esitas
  2. oktoobril 2013 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, milles palus tühistada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  3. oktoobri
  4. a otsus nr 6, vaadata läbi VLJN
  5. oktoobri
  6. a kaebus, tunnistada kehtetuks Jõhvi valla hääletamistulemused ja korraldada kordushääletus või teha Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ettekirjutus vaadata kaebus läbi. Lisaks sellele taotles kaebuse esitaja, et talle võimaldataks tõlki kaebuse läbivaatamisel VVK-s.
  7. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsus nr 6 VLJN kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta seadusega vastuolus. Kaebaja hinnangul rikkus Jõhvi Valla Valimiskomisjoni otsus hääletamistulemuste kindlakstegemisel VLJN ja tema esindaja I. Kukolevi põhiseaduslikke õigusi vabadele valimistele ja sellest tulenevalt on neil

§ 64lõike 1 kohaselt kaebeõigus.

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebus vastas

§-s 63 esitatud nõuetele ja kaebuses hääletamistulemuste ja oli märgitud, et valimistulemuste vaidlustatakse valla kindlakstegemisel valimiskomisjoni valimisjaoskondadest otsust laekunud protokollide alusel, samuti nende valijate hääletamistulemuste kindlakstegemist, kes hääletasid elektrooniliselt. 5. Hääletamistulemuste tühistamist taotledes jäi kaebuse esitaja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja leidis, et valimistel ei olnud võimalik valijate tegelikku tahet kindlaks teha ja valimistulemused tuleb tühistada järgmistel põhjustel: 1) VLJN-le ei võimaldatud õiglast ja avalikku rahastamist ja teiste valimistel osalejatega võrdset ligipääsu meediaväljaannetele, samuti puudus VLJN-l võimalus tutvustada kohalikule elanikkonnale oma programmi; 2) elektrooniline hääletamine ei taga valimiste salajasust, ei välista mahhinatsioone ja valimistulemustega manipuleerimist, seega ei saa elektroonilise hääletamise kaudu väljendada valijate tõelist tahet; 3)

kandideerimisõiguse säte piirab rohkem kui kolmandiku vallaelanike õigust olla valitud, kuna neil ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodakondsust, mistõttu on see säte ebaseaduslik.

  1. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsus tuleb tühistada ka põhjusel, et selles kasutati sõna "populaarkaebus". Kuna otsus esitati kaebaja esindajale eesti keeles, mida ta ei valda, siis ei ole tal võrdseid võimalusi valimisprotsessis osalemiseks ja otsuse sisu on osaliselt arusaamatu.
  2. VVK jättis VLJN kaebuse
  3. oktoobri
  4. a otsusega nr 30 rahuldamata. VVK nõustus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni seisukohaga, et VLJN kaebus ei sisalda valimistoimingutega seotud rikkumisi, kuid täpsustas, et kuna kaebaja on VLJN volitatud esindaja, võib tal olla siiski subjektiivne huvi hääletamis- ja valimistulemuste tühistamise vastu

§ 64lõike 1 kohaselt.

VVK nõustus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni seisukohtadega ka selles osas, et kaebuses esitatud põhjendused ei ole asjakohased. VVK leidis et: 1) valimisliidu rahastamist puudutavad küsimused ei ole vaidlustatavad kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ettenähtud valimiskaebuste lahendamise korras; 2) elektroonilise hääletamise ja kandideerimisõiguse põhiseaduspärasuse hindamine ei ole VVK kui haldusorgani pädevuses; 3) kui kaebaja oleks soovinud vaidlustada elektroonilise hääletamisega seotud toiminguid, oleks tal tulnud esitada kaebus

§ 65

lõike 1 alusel Vabariigi Valimiskomisjonile, mitte Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile. Elektroonilise hääletamise osas viitas VVK Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. märtsi
  2. a lahendile kohtuasjas nr 3-4-1-4-11, milles Riigikohus leidis, et hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on valija õiguste tuvastatud rikkumine, mitte hüpoteetiline võimalus, et elektrooniline hääletamine ei ole olnud turvaline; 4) kaebuses esitatud väited

§ 5lõike 5 kohta ei ole asjakohased, kuna Riigikohus on 15.

oktoobri

  1. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-47-13 leidnud, et nimetatud säte ei ole vastuolus demokraatia põhimõttega ega diskrimineeri kodakondsuseta isikuid; 5) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 6 teatavaks tegemine eesti keeles ei saa olla otsuse tühistamise aluseks.
  4. Kaebaja esindaja menetlusliku taotluse kohta tagada talle VVK istungil tõlk leidis VVK, et keeleseaduse (KeeleS) § 10 lõike 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asjaajamine eesti keeles ning see säte laieneb ka VVK-le.
  6. novembril 2013 esitas VLJN Vabariigi Valimiskomisjoni
  7. oktoobri
  8. a otsuse nr 30 peale Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kaebuse, märkides ekslikult kaebuse adressaadiks Tartu Ringkonnakohtu. Vabariigi Valimiskomisjon käsitles kaebust Riigikohtule esitatud kaebusena ning edastas selle
  9. novembril 2013 Riigikohtule. Vabariigi Valimiskomisjon jäi kaebuse kaaskirjas oma
  10. oktoobri
  11. a otsuses nr 30 esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta VLJN kaebus rahuldamata.
  12. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et Riigikohtule esitatud kaebus oli puudustega. Kaebus oli esitatud vene keeles, kuid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 47 lõike 1 kohaselt on kohtumenetluse keel eesti keel. Tuginedes PSJKS § 39 lõikele 3, tegi kolleegium
  13. novembril 2013 määruse, milles andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  14. novembril 2013 esitas VLJN Riigikohtule eestikeelse kaebuse. KAEBAJA SEISUKOHT
  15. Riigikohtule esitatud kaebuses palub kaebaja: 1) tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  16. oktoobri
  17. a otsuse nr 30; 2) tühistada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
  18. oktoobri
  19. a otsus nr 6; 3) tühistada Jõhvi Valla Valimiskomisjoni otsus Jõhvi valla hääletamistulemuste kohta, mis on kindlaks tehtud jaoskondade valimiskomisjonide protokollide hääletamistulemuste ja elektroonilise hääletamise hääletamistulemuste alusel; 4)tühistada elektroonilise hääletuse hääletamistulemused, mis kajastuvad hääletamistulemuste protokollides; 5) tunnistada täielikult kehtetuks Jõhvi valla hääletamistulemused; 6) tunnistada

§ 44

lõike 2 punkt 3 ja § 50 vastuolus olevaks PS §-ga 156; 7) tunnistada

§ 5

lõige 5 vastuolus olevaks PS §-dega 1, 11, 12 ja 156; 8) võtta menetlusse venekeelne kaebus, menetleda kaebust Riigikohtus suuliselt, võimaldada kaebaja esindajal osaleda kaebuse arutamisel ja tagada talle tõlk. 12. Kaebuse põhjenduste kohaselt vastas Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebus

§ 63lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 64 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Kaebus sisaldas andmeid vaidlustatava Jõhvi Valla Valimiskomisjoni otsuse kohta, millega tehti kindlaks hääletamistulemused Jõhvi vallas. Kaebuses olid täpselt väljendatud taotlused Jõhvi valla hääletamistulemuste tühistamiseks, kuna oli rikutud kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust vabadele valimistele. 13. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et valimistel ei selgitatud välja valijate tõelist tahet ja valimistulemused tuleks tühistada järgmistel põhjustel: 1) elektrooniline hääletus ei vasta PS §-s 156 tagatud valimiste salajasuse nõudele. Elektrooniline hääletamine ei taga hääletamise salajasust, ei välista otsese või kaudse surve avaldamist valijale ega takista pettuse toimumist ja valimistulemuste muutmist. Riigikohtu määrus kohtuasjas nr 3-4-1-4-11 ei kohaldu, kuna seal ei käsitleta valimiste salajasuse põhimõtet; 2) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebust ei arutatud avalikul istungil ja kaebuse esitajale ei antud võimalust esitada komisjoni istungil arvamust ja vastuväiteid; 3) VLJN-le ei pakutud õiglast ja avalikku finantseerimist; 4)

§ 5

lõige 5 piirab enam kui kolmandiku valla elanikkonna passiivset valimisõigust, kuna nad ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodanikud; 5)valimiskomisjonid keeldusid tagamast kaebaja esindajale tõlki. See on diskrimineerimine ja rikub kaebaja õigust õiglastele valimistele, sest valimiste autentsuseks on tähtis tagada valijatele arusaam valimisprotsessis ja enam kui pool Jõhvi elanikkonnast räägib vene keeles. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. VLJN kaebus on suunatud hääletamistulemuste tühistamisele Jõhvi vallas. Kolleegiumi hinnangul taotleb kaebaja esiteks Jõhvi Valla Valimiskomisjoni otsuse tühistamist Jõhvi valla hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta (Jõhvi valla valimisjaoskondadest nr 1, 2, 3 ja 4 laekunud protokollide alusel ja elektrooniliselt antud häälte alusel) ja teiseks elektroonilise hääletuse hääletamistulemuste tühistamist. Sisuliselt samad taotlused esitas kaebaja ka Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebustes.
  2. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis VLJN kaebuse läbi vaatamata, kuna VLJN kaebus oli komisjoni hinnangul sisult populaarkaebus, ei sisaldanud valimistoimingutega seotud VLJN ega tema esindaja I. Kukolevi õiguste rikkumisi, selgelt väljendatud taotlust ega kaebuse põhistust. Kolleegiumi hinnangul oli VLJN Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebuses olemas piisavalt selgelt väljendatud taotlused, samuti ei puudunud kaebusest üldiselt mõistetavad põhistused selle kohta, milles kaebaja nägi VLJN õiguste rikkumist ja millest tulenevalt võis VLJN olla huvitatud isikuks

§ 64lõike 1 tähenduses.

Sisuliselt samale seisukohale on oma

  1. oktoobri
  2. a otsuses nr 30 jõudnud Vabariigi Valimiskomisjon, märkides, et kuna kaebaja on VLJN volitatud esindaja, võib tal olla subjektiivne huvi hääletamis- ja valimistulemuste tühistamise vastu. Kolleegium möönab, et VLJN kaebus oli

§ 5

lõikest 5 tuleneva mittekodanike kandideerimisõiguse piirangu põhiseaduspärasuse osas esitatud teiste isikute huvides.

  1. Kolleegium märgib, et Vabariigi Valimiskomisjon on Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse peale esitatud VLJN kaebuse taotlused ja väited oma pädevuse piires sisuliselt läbi vaadanud, ning kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. oktoobri
  3. a otsuses nr 30 võetud seisukohtadega. Sel põhjusel ei pea kolleegium vajalikuks tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsust ega Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsust.
  4. Alljärgnevalt käsitleb kolleegium VLJN Riigikohtule esitatud kaebuses toodud taotlusi ja väiteid eraldi.
  5. Kaebaja taotles elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste tühistamist Jõhvi vallas põhjusel, et elektroonilise hääletamise regulatsioon on põhiseadusega vastuolus. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemist ei oleks kaebaja saanud vaidlustada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis. Tulenevalt

§ 542

lõikest 5 teeb elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemused kindlaks elektroonilise hääletamise komisjon iga valimisjaoskonna kohta.

§ 65

lõike 1 kohaselt, kui elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse huvitatud isiku õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile.

  1. Vabariigi Valimiskomisjon leidis oma otsuses Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsusele kohtuasjas nr 3-4-1-4-11 viidates, et elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on valija õiguste tuvastatud rikkumine, mitte hüpoteetiline võimalus, et elektrooniline hääletamine ei ole olnud turvaline. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga ja leiab, et kaebuses ei ole välja toodud konkreetseid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik tuvastada kaebaja õiguste sellist rikkumist, mis võiks tingida hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise.
  4. Kaebaja on seisukohal, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebust ei arutatud avalikul istungil ja kaebuse esitajale ei antud võimalust esitada komisjoni istungil arvamust ja vastuväiteid. Kolleegium märgib, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatab Riigikohtule esitatud kaebuse läbi ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei esitanud kaebaja väiteid Ida-Viru Maakonna Valimis​komisjoni rikkumiste kohta tema kaebuse läbivaatamisel ja seetõttu ei anna kolleegium hinnangut kaebaja neile väidetele.
  5. Kaebaja leiab, et tema subjektiivseid õigusi rikkus see, et VLJN-le ei pakutud õiglast ja avalikku finantseerimist valimisprotsessis osalemisel. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et valimisliidu rahastamist puudutavad küsimused ei ole vaidlustatavad

-s valimiskaebuse lahendamise korras. 22. Kaebaja on arvamusel, et hääletamistulemused tuleb tühistada põhjusel, et

§ 5

lõige 5 piirab enam kui kolmandiku valla elanikkonna passiivset valimisõigust, kuna nad ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodanikud. Kolleegium viitab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on VLJN kaebuse alusel 15. oktoobri 2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-47-13 võtnud seisukoha, et

§ 5lõige 5 ei ole põhiseadusega vastuolus.

Kolleegium jääb oma seisukoha juurde ega pea vajalikuks nimetatud otsuses märgitud põhjendusi korrata.

  1. Lisaks on kaebaja seisukohal, et valimiskomisjonide otsused tuleks tühistada põhjusel, et valimiskomisjonid keeldusid tagamast kaebaja esindajale tõlki. Kolleegiumile teadaolevatel andmetel taotles kaebuse esitaja tõlgi kaasamist VLJN kaebuse arutamisele Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul, kuid Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja esindajale tõlki ei võimaldanud. Kolleegium leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon ei rikkunud sellega kaebaja õigusi. Tulenevalt KeeleS § 10 lõikest 1 ei olnud Vabariigi Valimiskomisjonil sellist kohustust ja komisjon andis oma seisukohast kaebaja esindajale enne koosolekut teada. Vabariigi Valimiskomisjon teatas kaebajale, tuginedes KeeleS § 12 lõikele 4, et soovi korral võib kaebaja esindaja tõlgi ise kaasa võtta.
  2. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2, jätab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium VLJN kaebuse rahuldamata. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.