Obsah (6)

§ 63§ 65§ 5§ 6§ 64§ 28

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-59-13 19. november 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld Marina Andrejeva, Sergei Asm

) § 63 lõikele 3 ja jättis

1. oktoobri
2. a otsusega nr 7 kaebuse läbi vaatamata. Maakonna valimiskomisjon põhjendas otsust järgmiselt: 1) esitatud kaebus on sisuliselt avaldus ja ei sisalda valimistoimingutega seotud rikkumisi selles osas, mis tingiksid kahtluse valimistulemuste õigsuses; 2)

§ 63

lõike 2 kohaselt kirjutab kaebusele alla selle esitaja, kuid sellele kaebusele on alla kirjutanud seitse inimest. Lisaks on see saadetud e-posti teel skaneeritult. Originaalallkirjade või digiallkirjadega varustatud kaebust ei ole esitatud; 3)

§ 63

lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb kaebuses esitada andmed vaidlustatava otsuse või toimingu kohta. Sama lõike punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses esitada selgelt väljendatud taotlus ja p 5 kohaselt kaebuse põhistus. Need nõuded on täitamata; 4) esitatud kaebus/avaldus sisaldab olukordade kirjeldusi, mis toimusid alates 2013. a septembrist ning ebamõistlikult suurel hulgal sissekirjutamiseks esitatud avaldustest on Ida Prefektuuri teavitatud. Need kanded, mis tehti, on õiguspärased. Jaoskonna ruumides toimunud tegevus ei ole tagasiulatuvalt kontrollitav. Seega on

§ 63lõikes 1 kaebusele esitatavatest nõuetest täitmata punktid 2, 3, 4 ja 5.

Samuti on kaebuse esitajateks seitse Alajõe valla elanikku, kes ei ole huvitatud isikuteks

-i mõistes ja kelle õigusi valimistoimingute ega hääletustulemuste väljakuulutamisega ei ole rikutud.

1. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter, N. Prohhorova, M. Tsõganova, G. Sergejeva ja N. Vallander esitasid
2. oktoobril 2013 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustasid Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni toimingut, millega jäeti kaebus läbi vaatamata, ning Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
3. oktoobri 2013 otsust nr
4. Kaebajad palusid kaebuses esitatud asjaolusid ja fakte kontrollida nii palju kui võimalik ning teha asjas sisuline otsus. Osas, milles Vabariigi Valimiskomisjon ise asjaolusid kontrollida ei saa, palusid kaebajad edastada kaebus pädevatele organitele kontrollimiseks.
5. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas
6. novembri
7. a otsusega nr 31 kaebuse osaliselt ning tühistas Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
8. oktoobri
9. a otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi vaatamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus. Vabariigi Valimiskomisjon tegi Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ettekirjutuse vaadata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus läbi valimiskomisjoni pädevusse kuuluvate küsimuste osas. Vabariigi Valimiskomisjon põhjendas otsust järgmiselt: 1) kaebajate menetluslikke taotlusi ei ole võimalik rahuldada.

§ 65

lõike 3 kohaselt vaatab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi ning teeb selle kohta otsuse kolme tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest. Vabariigi Valimiskomisjonil puudub ka võimalus kaebajatele ise esindaja määrata; 2) kaebajad on vaidlustanud Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni toimingu kaebuse läbi vaatamata jätmisel ning taotlenud kaebuses toodud asjaolude ja faktide kontrollimist nii palju kui võimalik ning asjas sisulise otsuse tegemist. Kaebajad taotlevad osas, milles Vabariigi Valimiskomisjon ise asjaolusid kontrollida ei saa, edastada see pädevatele organitele kontrollimiseks. Kuna Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon on esitatud kaebuse kohta teinud otsuse, leiab Vabariigi Valimis​komisjon, et kaebajad taotlevad Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 kehtetuks tunnistamist ning Alajõe valla hääletamis- ja valimistulemuste tühistamist; 3) kaebuse võivad esitada ka mitu isikut korraga. Kaebuse esitajad S. Asmus ja N. Prohhorova on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Valimisliidus Kohalik Rahvas kandideerinud isikud. On õige, et

§ 65

lõike 1 järgi saab Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitada vaid huvitatud isik. Kuna kaks kaebuse esitajat olid valimistel kandideerinud isikud, ei saa välistada nende puhul subjektiivse huvi olemasolu hääletamis- ja valimistulemuste tühistamise vastu. Ülejäänud isikud ei ole huvitatud isikud

-i mõttes. Seega puudub neil kaebuse esitamise õigus; 4) Ida-Viru Maakonna

1. oktoobri
2. a otsuses nr 7 on vormilisi puudujääke.

ei välista mitme isiku poolt kaebuse esitamist ning ei saa välistada kaebuse esitamist pdf-failina. Valimiskomisjonil on võimalik nõuda vajadusel täiendavaid andmeid; 5) kaebuse esitajatest kaks isikut kandideerisid Alajõe Vallavolikogu valimistel ning seega võis neid pidada huvitatud isikuteks

-i mõistes. Kaebuse vormilised puudused oleksid olnud kergesti kõrvaldatavad ning kaebus oleks tulnud valimiskomisjoni pädevuses olevates küsimustes läbi vaadata; 6) rahvastikuregistri kannete tegemine ning võimalikud vaidlused selle üle ei kuulu valimiskomisjonide pädevusse. Seda ei muuda ka asjaolu, et kandeid tegev vallasekretär on valla valimiskomisjoni esimees. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et hääleõiguse kindlakstegemisel lähtutakse

§ 5

lõike 1 kohaselt rangelt rahvastikuregistri andmetest, mitte ei ole rahvastikuregister üheks püsiva elukoha tõendamise aluseks; 7) olemasolevatest materjalidest nähtub, et rahvastikuregistri kannetega seotud rikkumiste uurimisse oli kaasatud politsei, samuti saatsid kaebajad ühise kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ning Kaitsepolitseiametile. Seega ei pea Vabariigi Valimiskomisjon põhjendatuks väidet, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon oleks pidanud nendes küsimustes veel täiendavalt politsei poole pöörduma, ega pea vajalikuks ka ise politsei poole pöörduda; 8) väiteid rikkumiste kohta hääletamise korraldamisel Alajõe valla jaoskonnakomisjonis nr 1 ning valla valimiskomisjoni liikmete tegevuses tuleks sisuliselt hinnata. Riigikohus on 14. novembri 2005. a otsuses asjas nr 3-4-1-27-05 märkinud, et valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg; 9)

§ 6

lõike 1 kohaselt on aktiivne agitatsioon valimispäeval keelatud, samuti on keelatud agitatsioon hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi (§ 6 lõige 2). Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonil on õigus selles, et ebaseaduslik agitatsioon on väärtegu, mida menetleb politsei (karistusseadustiku § 168). Teisalt tuleb valimiskomisjonidel hinnata keelatud agitatsiooni mõju valimistulemustele; 10) kaebuses on esitatud väiteid puuduste kohta hääletamise korraldamisel Alajõe valla jaoskonnakomisjonis (keelatud agitatsioon hääletamisruumis või ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, kandidaadi tegevus hääletamisruumis) ning valimiskomisjoni võimaliku seadusvastase tegevuse (hääletamiskabiini sisenemine, agitatsioon) kohta. Ehkki kaebuses on viidatud valla valimiskomisjoni rikkumistele, on võimalik, et kaebaja on silmas pidanud jaoskonnakomisjoni tegevust, kuna kaebuses viidatud Heiki Hudilainen on lähtuvalt Alajõe Vallavolikogu

1. septembri
2. a otsusest nr 137 "Jaoskonnakomisjoni moodustamine" Alajõe valla jaoskonnakomisjoni liige.
3. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova esitasid Riigikohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
4. novembri
5. a otsus nr 31 osas, milles Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata.
6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas M. Andrejeva, S. Asmuse, T. Lüteri ja N. Prohhorova kaebuse
7. novembril 2013 Riigikohtule ja jäi kaaskirjas oma
8. novembri
9. a otsuses nr 31 võetud seisukohtade juurde ning palus Riigikohtul jätta kaebus rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kaebajad on ebaõigesti tõlgendanud

§ 64

lõikes 1 nimetatud sõna "üksikisik", mis ei tähenda, et igaühel oleks kaebeõigus valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Kaebeõigus on ainult nendel isikutel, kelle õigusi on valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutud. Teiseks oli Vabariigi Valimiskomisjon oli seisukohal, et kaebajate väited Alajõe valla elanike ebaseadusliku registreerimise kohta ei ole lahendatavad valimiskaebuse lahendamise korras ja ei kuulu Vabariigi Valimiskomisjoni pädevusse. Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris ning valijate nimekirjad koostab Siseministeerium.

2. novembril 2013 muutis Vabariigi Valimiskomisjon oma
3. novembri
4. a otsust nr 31, täiendades otsuses märgitud kaebajate nimekirja Tatjana Lüteriga, kelle nimi oli otsusest ekslikult välja jäänud. Vabariigi Valimiskomisjon märkis sealjuures, et T. Lüteril puudus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile kaebust esitades kaebeõigus, kuna valijana ei olnud ta huvitatud isik

§ 64lõike 1 tähenduses.

KAEBAJATE SEISUKOHT

1. Riigikohtule esitatud kaebuses jäid kaebajad Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebuses toodud väite juurde, et nende õigusi rikuti sellega, et
2. a septembris registreeriti Alajõe valda elanikke, kes said sellega õiguse hääletada
3. oktoobri
4. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, ja nende isikute aktiivne valimisõigus mõjutas oluliselt valimistulemusi Alajõe vallas.
5. Kaebajad leiavad, et põhiseaduse (PS) § 156 lõike 2 järgi on kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses sätestatud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. Jääb arusaamatuks, miks Vabariigi Valimiskomisjon pole seda põhiseadusest tulenevat nõuet arvesse võtnud ja on lähtunud üksnes rahvastikuregistri kandest.
6. Kaebajatele jääb arusaamatuks ka Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht, et kaebust olid õigustatud esitama vaid S. Asmus ja N. Prohhorova, kes kandideerisid valimistel. Valijate subjektiivseid õigusi rikub otseselt see, kui fiktiivselt valimistel osalevad isikud püüavad mõjutada ja ka mõjutavad valimistulemusi Alajõe vallas. See mõjutab otseselt valla püsielanike edasist elukorraldust.
7. Lisaks sellele viidati kaebuses asjaoludele, mis olid seotud valijate õiguste rikkumisega, näiteks hääletamise salajasuse nõude rikkumine. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kaebuse Alajõe Valla Valimiskomisjoni otsuse peale esitasid Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter, N. Prohhorova, G. Sergejeva, M. Tsõganova ja N. Vallander. Riigikohtule esitasid Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova. Kolleegium võtab seisukoha vaid nende kaebajate väidete kohta, kes on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale Riigikohtule kaevanud.
9. Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitanutest on S. Asmus ja N. Prohhorova isikud, kes kandideerisid Alajõe Vallavolikogu valimistel, ning M. Andrejeva ja T. Lüter isikud, kes väidavad, et Alajõe valla elanikena kaitsevad nad enda aktiivset valimisõigust.
10. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kuna kaks kaebuse esitajat on valimistel kandideerinud isikud, siis ei saa nende puhul välistada subjektiivset huvi hääletamis- ja valimistulemuste tühistamise vastu. Valimistel kandideerinud isikute kohta leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et nende kaebus tulnuks valimiskomisjoni pädevuses olevates küsimustes läbi vaadata. Ülejäänud isikud ei olnud Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul huvitatud isikuteks

§ 64lõike 1 mõttes ja seega puudus neil valimiskaebuse esitamise õigus.

1. Kolleegium järeldab Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse resolutsioonist, et komisjon jättis Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse tervikuna jõusse M. Andrejeva ja T. Lüteri kaebuse läbi vaatamata jätmise osas põhjusel, et valijad pole selles vaidluses huvitatud isikuteks. Valimistel kandideerinud S. Asmuse ja N. Prohhorova osas jättis Vabariigi Valimiskomisjon Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsuse aga osaliselt jõusse põhjusel, et nende kaebuse läbivaatamine polnud osaliselt valimiskomisjoni pädevuses. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsus jäi S. Asmuse ja N. Prohhorova suhtes jõusse osas, milles maakonna valimiskomisjon ei vaadanud läbi kaebuse väiteid, mis puudutavad selliste isikute osalemist valimistel, kellel kaebajate hinnangul ei tohiks olla aktiivset valimisõigust.
2. Riigikohtule esitatud nelja isiku kaebuse argumentidest nähtuvalt vaidlustavad nad Vabariigi Valimiskomisjoni otsust üksnes osas, mis puudutab kaebuse väiteid selliste isikute osalemise kohta valimistel, kellel kaebajate arvates pole aktiivset valimisõigust. Kaebuse lahendamiseks tuleb välja selgitada kaebajate Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud taotluse ja Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile lahendamiseks antud õigusliku vaidluse sisu.
3. Kaebajad on maakonna valimiskomisjonis vaidlustanud Alajõe valla valimistulemuse, taotledes valimistulemuste tervikuna kehtetuks tunnistamist.

§ 63

lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb kaebuses esitada andmed vaidlustatava otsuse kohta. Kaebajad ei ole maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses ära näidanud, millist valla valimiskomisjoni otsust nad vaidlustavad. Sellest puudusest hoolimata on kolleegiumile mõistetav, et kaebajad taotlevad valla valimiskomisjoni nende otsuste tühistamist, millega kinnitati hääletamistulemus ja valimistulemus Alajõe vallas. Praegusel juhul oli vaidlust lahendaval maakonnakomisjonil võimalik sellest vormilisest puudusest hoolimata mõista kaebaja taotlust.

1. Kaebajad on maakonnakomisjonile esitatud kaebuses väitnud suuremahulist valimistulemuste mõjutamist ja pettust. Kaebusest nähtuvalt väidavad kaebajad seda, et valimistel kandideerinud V. Ivanovi ja A. Petuhhovi, samuti kahe vallaametniku ebaseadusliku tegevuse tagajärjel isiku elukoha registreerimisel on tekkinud olukord, kus Alajõe Vallavolikogu valimistel osales isikuid, kellel tegelikult ei olnud õigust hääletamisest osa võtta, ning see mõjutas hääletamis- ja valimistulemusi.
2. Tuleneval

§-st 64 saab valla valimiskomisjoni otsuse kehtetuks tunnistada, kui see otsus rikub kaebaja õigusi. Valimiskomisjoni otsus on võimalik kehtetuks tunnistada muu hulgas siis, kui komisjon ei ole otsuse tegemisel seadust rikkunud, s.o ka siis, kui valimisseaduse rikkumise on toime pannud komisjoni koosseisu mittekuuluvad isikud, näiteks kui kaebuse läbivaatamisel leiab kinnitust, et kandidaat või kolmas isik ostis hääli või muu hääletamise tulemusi mõjutav selliste isikute ebaseaduslik tegevus.

1. Kaebuses väidetakse ka kõrvaliste isikute ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutas valimistulemusi. Kaebuses on väidetud, et vallavolikogu valimistel kandideerinud V. Ivanov ning A. Petuhhov, samuti vallasekretärina töötanud Jõhvi Valla Valimiskomisjoni esimees ja vallaametnikuna töötanud Jõhvi Valla Valimiskomisjoni liige on pannud toime rikkumisi.
2. Valimiskomisjonile esitatud kaebuses saab vaidlustada valimiskomisjoni esimehe või selle liikme nende ülesannete täitmist, mis tulenevad tema volitustest komisjoni esimehe või liikmena. Kannete tegemine rahvastikuregistrisse või valijate nimekirja ei kuulu valimiskomisjoni esimehe või liikme pädevusse. Seega ei ole valimiskomisjonile esitatud kaebuses võimalik taotleda valla​ametniku sellise tegevuse õiguspärasuse kontrollimist ja kaebust läbivaatav valimiskomisjon ei ole pädev otsuse resolutsioonis andma hinnangut vallaametniku ametitoimingute õiguspärasusele.
3. Kolleegium leiab, et valimiskomisjonil puudub pädevus anda otsuse resolutsioonis hinnang ka kandidaadi tegevuse õiguspärasusele.
4. Hoolimata sellest, et vallaametniku ametitegevuse ja valimistel kandideerinud isiku tegevuse õiguspärasust ei saa valimiskomisjonis vaidlustada ning valimiskomisjon pole pädev andma selliste isikute tegevuse õiguspärasusele hinnangut otsuse resolutsioonis, on komisjon pädev vaidluse lahendamiseks andma õigusliku hinnangu nende tegevuse õiguspärasusele valimisprotsessis otsuse põhjendavas osas. Vastupidisel juhul ei oleks efektiivset kaebemenetlust hääletamis- ja valimistulemuste õiguspärasuse kontrollimiseks olukorras, kus hääletamis- ja valimistulemused võivad olla moonutatud seepärast, et hääletamisest võtsid vallaametniku või kandidaadi õigusvastase tegevuse tagajärjel osa isikud, kellel ei saanud seaduse järgi olla selleks õigust. Hääletamis- ja valimistulemus võib õigusvastaselt moonutatud olla ka siis, kui valijate nimekirjas muudatuse teinud vallasekretäri tegevus on õiguspärane, kuid rikkumise pani toime isik, kes valijate nimekirja kanti, või kandidaat, kelle eluruumi isik valimistel osalemiseks registreeriti. Ka sellele asjaolule on valimiskomisjon otsuse põhjendavas osas pädev andma õiguslikku hinnangut.
5. Vaidluse lahendamisel on valimiskomisjon seotud enda võimalustega tõendite hankimisel ja hindamisel. Tõendina saab valimiskomisjon kasutada ka väärteomenetluse otsust.
6. Kolleegium märgib, et kaheldamatult on valimistel kandideerinud isik huvitatud isikuks vaidluses, milles väidetakse hääletamis- ja valimistulemuste moonutust põhjendusega, et valimistel osalesid isikud, kellel ei olnud õigust olla kantud valijate nimekirja. Mandaatide jaotus võib olla sõltuvuses vaidlusalusest asjaolust. Alajõe Vallavolikogu valimistel kandideerinud S. Asmus ja N. Prohhorova on sellisteks isikuteks ning nende kaebuse pidanuks maakonna valimiskomisjon läbi vaatama.
7. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et ülejäänud kaebajad, s.o kaebuse esitanud vallaelanikud, kes valimistel ei kandideerinud, ei ole huvitatud isikuteks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse mõttes.
8. Hääletamise õiguseta isikute osavõttu hääletamisest saab seostada hääletamisest osavõtu õigust omavate isikute ühetaolise valimisõigusega. Ühetaolise valimisõiguse mõistet põhiseadus ega kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei defineeri. Üldiselt ollakse seisukohal, et ühetaolisuse põhimõte tähendab aktiivse valimisõiguse puhul, et kõigil valijatel on võrdne arv hääli ja et nende häältel peab olema võrdne kaal valitava esindusorgani kohtade jaotuse üle otsustamisel. Seadusandjal on aga aktiivse valimisõigusega seostuvate õiguste kujundamise õigus. Seadusandja ei ole selgelt määranud, kui kaugele ulatub ühetaolise valimisõiguse kaitseala ja sellega seostuv kaebeõigus aktiivse valimisõiguse korral. Tõlgendamise teel jõuab kolleegium aga järeldusele, et seadusandja on aktiivse valimisõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel kujundanud piirides, mis ei anna valijale õigust vaidlustada valimiskomisjoni otsust põhjendusega, et hääletamisest võtsid osa selleks õigust mitteomavad isikud.
9. Kolleegiumi arvates kaitseks valija praeguses vaidluses eeskätt valimistel kandideerinud isikute õigusi, sest kaebuse rahuldamisel võib muutuda mandaatide jaotus. Mandaatide jaotus puudutab otseselt passiivset valimisõigust. Aktiivne valimisõigus seostub otseselt õigusega osaleda või mitte osaleda hääletamisel ning anda või mitte anda oma hääl, mitte aga mandaatide jaotusega, mis nimekirjamandaatide puhul määratakse kindlaks võrdselt hääli saanud kandidaatide reastamise ja d'Hondti jagajate meetodi alusel. Praegusel juhul on vallaelanikud soovinud vaidlustada mandaatide jaotust.
10. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad seda, et aktiivse valimisõiguse kaitseala ei ulatu mandaatide jaotuse vaidlustamiseni, kaude ka valimisseaduse mitmed sätted.
11. Valimiskomisjoni otsust ja hääletamistulemust on võimalik vaidlustada põhjendusega, et hääletamisest võtsid osa selleks õigust mitteomavad isikud, vaid siis, kui kaebuse esitajal on valijate nimekirjast saadud andmed hääletamisest osavõtnute kohta. Valijal ei ole sellistele andmetele juurdepääsu õigust. Tulenevalt

§ 28

lõigetest 1 ja 2 on valijal nii enne kui ka pärast valimispäeva õigus kontrollida üksnes enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. Küll on aga

§ 28

lõikega 2 juurdepääsuõigus valijate nimekirjale pärast valimispäeva tagatud erakondade ja valimisliitude volitatud esindajatele ning üksikkandidaatidele ja nende volitatud esindajatele. Neil on juurdepääsuõigus valijate nimekirjadele põhjendatud huvi korral ja vajalikus ulatuses. Erakondade ja valimisliitude volitatud esindajatele ning üksikkandidaatidele valijate nimekirjadega pärast valimispäeva tutvumise õiguse andmise ainsaks eesmärgiks saab olla anda neile võimalus vaidlustada valimiskomisjoni otsus või hääletamistulemus põhjendusega, et hääletamisest on osa võtnud isikud, kellel ei olnud selleks õigust. Valija jaoks valijate nimekirjale seatud juurdepääsupiirangutel saab eesmärk olla vaid siis, kui eesmärgiks on mitte võimaldada kaebuse esitamist. Seega on seadusandja teadlik valik olnud seostada selliste vaidluste algatamise õigus passiivse valimisõigusega. Olukorras, kus valimistel kandideerinud isik kaebust ei esita, tähendaks valijale sellise vaidluse algatamise õiguse andmine seda, et valija kaitseb enda kaebusega kandidaatide õigusi.

1. Kolleegium on seisukohal, et sellise õigusliku olustiku kujundamisel on seadusandja lähtunud vajadusest kaitsta teiste isikute põhiõigusi (eeskätt privaatsuspõhiõigust ning kodu- ja omandipuutumatust) ja vähendada võimalike vaidluste arvu, mis tuleb lahendada lühikese aja jooksul piiratud ressursi tingimustes. Ilmselt on seadusandja olnud seisukohal, et valija põhiõiguste riive puudub või ei ole nii intensiivne, et see kaaluks üles teiste valijate põhiõigused.
2. Hääletamisõiguseta isikute mõju hääletamis- ja valimistulemustele on võimalik efektiivselt hinnata Vabariigi Valimiskomisjoni tehtavas järelevalvemenetluses ning valimistel kandideerinud isikute kaebuste läbivaatamisel.
3. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lõike 1 punktist 1, rahuldab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse.
4. Kolleegium tühistab Vabariigi Valimiskomisjoni
5. novembri
6. a otsuse nr 31 osas, milles jäeti rahuldamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
7. oktoobri
8. a otsuse nr 7 peale. Kolleegium tühistab ka Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni
9. oktoobri
10. a otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi vaatamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus, ja saadab selles osas kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile uueks läbivaatamiseks. S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus tuleb läbi vaadata osas, milles kaebajad väidavad, et isikute elukoha ebaseadusliku registreerimise tagajärjel tekkis olukord, kus Alajõe Vallavolikogu valimistel osales isikuid, kellel tegelikult ei olnud õigust hääletamisest osa võtta, ning see mõjutas hääletamistulemusi ja valimistulemusi Alajõe vallas.
11. M. Andrejeva ja T. Lüteri kaebuse jätab kolleegium PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes rahuldamata. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld